Obsah (9)

§ 405§ 442§ 173§ 174§ 162§ 163§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Konsultant Mariana Kulemina Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-8

) § 405 lg-le 1 ja jätab

§ 405lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused

1. Hagi alus on xxx AS ja kostja vahel 22.10.2018 sõlmitud kliendilepingust nr xxx, 20.02.2020 mobiilsideteenuste liitumislepingust, selle lisast nr xxx, 23.08.2022 seadmete kasutuslepingust nr xxx, 23.08.2022 seadmete kasutuslepingust nr xxx ning 05.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev võlgnevus. xxx AS ütles lepingud üles 21.04.2023 ja loovutas 08.07.2025 kostja vastase nõude hagejale. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja muude finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Hageja ei ole sisuliselt hinnanud ka kostja majapidamiskulude suurust ning kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist (nt sularahaga arveldamise mõju krediidivõimekusele). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Hageja on palunud kohtul välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras 30,45% aastas. Arvestades, et poolte vahel 05.01.2021 sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada järelmaksu lepingu osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Mobiilsideteenuste liitumislepingutest ja seadmete kasutuslepingustest tulenevad nõuded rahuldab kohus täies ulatuses. Menetluskulud
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses 2/3 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 163

lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 4. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses

§ 218lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist).

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on selles asjas põhjendatud. Hagis on välja toodud mitme erineva lepinguga seotud asjaolud, selline töö on ajamahukam, kui ühe lepingu alusel hagi koostamine. Kohus leiab, et hageja juristist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2h x 120€) ilma käibemaksuta. 5.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik 3/3