) §-dest 310, 311, 313, 315, maakohus otsustas: Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vyacheslav Plotnikov KarS § 215 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Vyacheslav Plotnikovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2024–06.05.2024, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Vyacheslav Plotnikovi kandmata karistuseks vangistus 7 (aastat) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vyacheslav Plotnikovi vangistuse kandmise algusajaks arvata tema vahistamise kuupäev 18.06.2024. a. Vyacheslav Plotnikovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Vladislav Kuzmin KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vladislav Kuzmini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.06.2024–19.06.2024, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 kohaselt teatab maakohus Vladislav Kuzminile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vladislav Kuzmini vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Vladislav Kuzmin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
2 1-24-6415 Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu I A (isikukood XXX) tsiviilhagi varalise kahju nõudes õigeksvõtul põhinevalt. TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel välja mõista Vyacheslav Plotnikovilt varalise kahju hüvitis 1344 eurot I A kasuks. Väljamõistetud summa kanda I A arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS. Menetluskulud
lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Vyacheslav Plotnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 680,76 eurot ja kohtumenetluses 3761,26 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 4442,02 eurot; - sundraha 2215 eurot.
lg 3 alusel määrata, et Vyacheslav Plotnikovil tuleb menetluskulud kogusummas 6657,02 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Vyacheslav Plotnikov, 1-24-6415, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vladislav Kuzminilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud: - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 395,28 eurot ja kohtumenetluses 3164,56 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 3559,84 eurot; - sundraha 1329 eurot.
lg 3 alusel määrata, et Vladislav Kuzminil tuleb menetluskulud kogusummas 4888,84 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Vladislav Kuzmin, 1-24-6415, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - teadmata omanikuga musta värvi T-särk ja päikeseprillid, mis asuvad Narva politseijaoskonna hoiuruumis (I kd, tl 94); 3 1-24-6415 - kaks sõiduki Volvo (reg.nr XXX) turvapatja, mis asuvad Narva politseijaoskonna hoiuruumis (III kd, tl 33). Kannatanu I A (isikukood XXX, e-post XXX) on
lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Vyacheslav Plotnikovi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, võib apellatsiooni esitada ka kohtumenetluse pool, kes pole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 20. juunil 2025. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatavate süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 5 1-24-6415 V.Plotnikovi süüdistus KarS §§ 201 lg 2 p 1 ja 424 lg 2 järgi 6.Kohtuistungil puudus igasugune vaidlus selles osas, et V.Plotnikov sai 05.05.2024 enda valdusesse I A mootorsõiduki Volvo S40, reg. nr XXX koos selle võtmega, seejärel ei andnud V.Plotnikov sõidukit ega selle võtmeid I A tagasi, vaid 05.05.2024 kella 10.20 paiku sõitis alkoholijoobes ülalnimetatud sõidukiga Sillamäel mööda Kesk tänavat ja põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines ning V.Plotnikovi tegevus tekitas I A varalist kahju 1344 eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et V.Plotnikov juhtis uuesti 05.05.2024 kella 10.20 paiku Sillamäel Kesk tänaval mootorsõidukit Volvo S40, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l. Seejuures puudus V.Plotnikovil kehtiv vastava kategooria juhtimisõigus ning samuti põhjustas ta liiklusõnnetuse, põrgates kokku mootorsõidukiga BMW X5, reg. nr XXX. Antud faktid on tõendatud kohtuistungil uuritud isiklike ning dokumentaalsete tõenditega ja omaks võetud ka süüdistatav V.Plotnikovi poolt. 7.Dokumentaalsed tõendid (liiklusõnnetuse skeem (KT 1 lk 39), sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (KT 1 lk 31-38), linnakaamera videosalvestis Kesk tänavalt koos sellest tehtud vaatlusprotokolliga (KT 1 lk tl 29-30a ja DVD-plaat) kinnitavad seda, et 05.05.2024 kella 10.20 paiku sõitis sõiduk Volvo S40, reg. nr XXX Sillamäel mööda Kesk tänavat ja põhjustas liiklusõnnetuse, põrgates kokku mootorsõidukiga BMW X5, reg. nr XXX. Tõendusliku alkomeetri tulemused (KT 1 lk 41,42) kinnitavad, et 05.05.2024 kell 11.02 mõõdeti Vyacheslav Plotnikovil alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri tulemuseks oli vähemalt 0,99 mg/l, 05.05.2024 kell 12.14 mõõdeti Vyacheslav Plotnikovil alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri tulemuseks oli vähemalt 0,84 mg/l. Õiend liiklusregistrist (KT 1 lk 44-46) kinnitab, et Vyacheslav Plotnikovil puudub kehtiv juhtimisõigus ning sõiduk Volvo S40, reg.nr XXX , kuulub I A . Tunnistaja D S selgitas kohtule, et ta viibis autos BMW, millega põrkas kokku auto Volvo, mille roolis oli V.Plotnikov, kellel olid joobele viitavad tunnused. Tunnistaja A P selgitas kohtus, et kui ta sai teada sellest, et XXX V.Plotnikov istus I.A auto rooli ja tegi avarii, siis läks I.A juurde, et rääkida toimunust. Kohus on seisukohal, et toimiku juurde lisatud CD-plaat koos vaatlusprotokolliga (KT 1 lk 114), kus on salvestatud ja vaadeldud vestlus Plotnikova ja A vahel mingit tõenduslikku väärtust ei oma. 8.Antud asjas aga kuulub lahendamisele küsimus, kas süüdistuses märgitud tegevus moodustab süüdistatav V.Plotnikovile inkrimineeritud omastamise koosseisu või mitte kuna süüdistatav väidab, et tal puudus igasugune tahtlus sõiduauto omastamiseks, samuti eirab ta, et küsis kannatanu I.A raha võtmete tagastamise ja sõiduki asukoha näitamise eest. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud asjaolud on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 9.Kannatanu I.A ütluste kohaselt, ta lubas N.A (kellega koos viibis tol hetkel ka V.Plotnikov) kasutada enda mootorsõidukit kuna N.A lubas, et homme hommikul paigutab ta auto parklasse 6 1-24-6415 ja tagastab autovõtmed. Hommikul kella 09.00 paiku tema juurde tulid V.Plotnikov ja Sergeinimeline isik. V.Plotnikov ütles talle, et „auto on peidetud teises kohas ning kui tahad võtmeid tagasi saada, siis anna 50 eurot“. Ta keeldus raha andmast, tuli tagasi korterisse ja mõne aja pärast helistati talle politseist ja öeldi, et tema autoga toimus liiklusõnnetus. Hiljem sai teada V.Plotnikovi abikaasa käest, et just V.Plotnikov, roolis olles, tegi tema autoga avarii. Auto taastamisele ei kuulu. Tunnistaja N G kinnitas, et I.A juurde tuli hommikul V.Plotnikov ja kolmas isik, I.A läks nende juurde õue, siis tuli tagasi ja ütles, et tema käest nõutakse 50 eurot autovõtmete tagastamise ja auto asukoha näitamise eest. 10.Kohtul puuduvad igasugused alused arvata, et kannatanu ja tunnistaja andsid valeütlusi selle kohta, et süüdistatav nõudis raha autovõtmete tagastamise ja sõiduki asukoha näitamise eest. Kohus hindab süüdistatava ütlusi, millega ta neid asjaolusid eitab, kui ütlusi, mis on antud eesmärgiga vähendada oma vastutust toimepandud kuriteo eest kuna V.Plotnikovi need ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning seetõttu ei ole ütlused usaldusväärsed. Võõra vara varjamise ning kasutamisega manifesteeris V.Plotnikov enda omastamistahet. Sõiduk oli süüdistatava jaoks võõras vara ning ta teadis, et sõiduki omanik nõuab sõiduki tagastamist. V.Plotnikovil ei olnud õigust sõidukit vallata ja kasutada. V.Plotnikovi valdus sõiduki üle oli ebaseaduslik. Võõra vara enda kasuks pööramine täidab omastamise koosseisu. Siinkohal tugineb kohus ka kohtupraktikale, kust tuleneb, et näiteks võib omastamistahte manifesteerimisega olla tegemist siis, kui valdaja toimetab kasutatava asja asukohta, mida omanik ei tea (RKKKo nr 3-1-1-99-15 p 30). Seda süüdistatav V.Plotnikov tegigi. Kohus oli seisukohal, et V.Plotnikov pani omastamise toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et tegemist on võõra varaga, ta tahtis seda omastada ning tegi seda. Ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on toimepandud otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ning vaatamata sellele tahtis autot juhtida ja tegi seda. V.Plotnikovi süüdistus KarS §215 lg 3 ja V.Kuzmini süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 11.Kohtuistungil puudus igasugune vaidlus selles osas, et 18.06.2024 kella 12 paiku lõi Vyacheslav Plotnikov Vladislav Kuzmini juuresolekul XXX maja ees tekkinud konflikti käigus kahel korral käega näkku V K . Pärast lööke V K lahkus oma korterisse. Siis K andis Vyacheslav Plotnikovile mootorsõiduki Ford Mondeo, reg.nr XXX, võtmeid. Seejärel lahkusid Vyacheslav Plotnikov ja Vladislav Kuzmin hoonest ning sisenesid saadud võtmega sõidukisse, mis asus XXX maja juures ja mõlemad sõitsid Püssi linna. Seejärel sõideti edasi XXX asuvasse J tallu, kus neid peeti kinni. Eelnimetatud asjaolud on tõendatud kohtuistungil uuritud isiklike ning dokumentaalsete tõenditega ja omaks võetud ka süüdistatavate poolt. Tunnistajate L A , R L , A K ütlustega ning samuti dokumentaalsete tõenditega ( sõiduki teisaldamise akt (KT 1 lk 156), asitõendite vaatlusprotokollidega ( KT 1 lk 163-202), politseiametnike rinnakaamerate J talu videosalvestised ja nendest tehtud vaatlusprotokoll (KT 1 lk 132-144) on tõendatud see, et V.Kuzmin ja V.Plotnikov sõitsid kannatanu sõiduautoga XXX asuvasse tallu, kus politseitöötajad leidsid neid koos K autoga üle ja pidasid kinni. Kõik ülalnimetatud tõendid kinnitavad asjaolusid, mille üle puudub igasugune vaidlus, samal ajal nad ei vasta selle episoodi põhiküsimusele, mis asjaoludel said süüdistatavad kätte K 7 1-24-6415 sõiduautot, kas võtmete ja auto üleandmine süüdistatavatele kannatanu poolt oli vabatahtlik, st kas süüdistatavad kasutasid kannatanu K autot seaduslikult või seadusevastaselt. Sellega seoses puudub igasugune vajadus neid tõendeid põhjalikumalt analüüsida. See, et vahetult enne sündmust lõi süüdistatav V.Plotnikov kannatanut käega näkku, on tõendatud nii kannatanu ütlustega, kui ka tunnistaja V.N ütlustega. V.N selgitas, et viibis tol hetkel XXX maja õues, kohal viibisid muuhulgas ka Kuzmin, Plotnikov ja K . Nad tarvitasid koos alkoholi. K rääkis Plotnikovi kohta „halbu sõnu“ ning Plotnikov „oli 2 korda andnud laksu vastu põske sellele mehele… ta veel seisis, pisut karjus midagi ja läks koju… ta karjus, et sul ei ole õigust, kohtan sind, me veel räägime sinuga“. Natuke hiljem ta nägi enda korteri aknast, et Kuzmin istus K i auto rooli, Plotnikov istus tema kõrval ja nad sõitsid minema. Kannatanu löömist V.Plotnikovi poolt nägi pealt ka süüdistatav V.Kuzmin („nii vihjamisi nägin, aga ei pööranud sellele tähelepanu“). 12.Kohus on seisukohal, et süüdistatav V.Plotnikovi löögid tekitasid kannatanule V. K valu ja kehavigastusi. Seda, et kannatanul oli huul katki, räägib tunnistaja V V (kohale saabunud politseinik). V K läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KT 1 lk 97-101) kinnitab samuti, et 18.06.2024 oli kannatanu alumine huul katki ja selle ümber näha verejälgi. Kannatanu löömist ei eita ka süüdistatav V.Plotnikov („ma kaks korda teda lõin“). Kohus on seisukohal, et pole eluliselt usutav, et kannatanu sai kehavigastusi teistel asjaoludel, kuna pärast teda löömist politsei saabumiseni viibis kannatanu enda korteris. Kohus asub seisukohale, et nii V.Plotnikov, kui ka V.Kuzmin (kes viibis V.Plotnikovi ja K vestluse juures) olid teadlikud, et varem kasutatud vägivald survestab kannatanut auto võtmete üleandmise nõudmisel ning süüdistatav V.Plotnikov kasutas seda survet tahtlikult, olles teadlik, et kannatanu on eelnevalt ära hirmutatud tema poolt, mistõttu ei julge V. K talle keelduda ja annab talle auto võtmed üle. Peale selle, ei ole vähetähtis ka asjaolu, et V. K näol on tegemist eaka inimesega, kes objektiivselt ei ole võimeline osutada füüsilist vastupanu kahele nooremale mehele. Vastavalt kannatanu V. K ütlustele, ta andis enda auto võtmed ära V.Plotnikovile (kelle juures viibis ka V.Kuzmin) oma tahte vastaselt. Ta väljendas oma mittenõusolekut oma autot ära andma muuhulgas sõnadega „kas katus hakkas sõitma, et teil võtmeid vaja“, mis on ühiselt mõistetav, kui keeldumine. Samal ajal, ta oli ära hirmutatud, kuna „olin šokis, kui mind ähvardatakse ning andsin võtmed ära“. Prokuröri küsimusele „Mis tooniga see nõue siis esitatud oli teile?“ vastas kannatanu, et „ oli justkui ähvardus. Et kui ei anna võtmeid või jumal hoidku kellegile teatad“. Samuti, vastates prokuröri küsimustele, vastas kannatanu „Hirm oli, et miks hirmu ei olnud. Mul on ainult üks käsi on töökorras ja vastu hakata ei saaks. Ei tahtnud, et nad siseneksid korterisse… muidugi hirm oli. Kui ei oleks, siis ei annaks võtmeid. Oli arusaamatu, mis neil mõtetes on“. Eeltoodu lähtudes, asub kohus seisukohale, et kannatanu nõusolek tema auto kasutamiseks ei olnud vabatahtlik ning mõlemad süüdistatavad olid sellest teadlikud. 13.Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et pole eluliselt usutav, et kannatanu annaks võõrasele inimesele enda sõiduautot vabatahtlikult, võttes arvesse ka seda, et vahetult enne seda kasutas see inimene vägivalda tema suhtes ning kannatanu ka teadis, et mõlemad süüdistatavad on alkoholijoobe seisundis. Peale selle väärib tähelepanu, et kannatanu tol hetkel ei olnud sõbralikult meelestatud V.Plotnikovi suhtes. Sellest räägib, muuhulgas, ka tunnistaja V.N . See, et kannatanu V. K ei olnud nõus enda auto üleandmisega süüdistatavatele, tuleneb, muuhulgas, ka süüdistatava kõnest häirekeskusele (KT 1 lk 82-87). Kannatanu algusest peale 8 1-24-6415 seob auto võtmete üleandmist just vägivalla kasutamisega tema suhtes süüdistatav V.Plotnikovi poolt (vt vestlus kohale saabunud politseiametnikuga, KT 1 lk 88-97). Tõsi, et politsei väljakutsumise ja kohale saabumise ajal oli kannatanu V. K purjus (sellest räägib, muuhulgas, ka tunnistaja V V ), samal ajal nii eeluurimisel, kui ka kohtus olid kannatanu ütlused auto võtmete üleandmise asjaolude kohta järjepidevad, mistõttu puudub kohtul igasugune alus neis kahelda. Tunnistaja A.P väide, et sündmuse päeval ütles talle kannatanu, et ta andis V.Plotnikovile auto võtmed vabatahtlikult on ümberlükatud ülalpool analüüsitud tõenditega. Kohus suhtub A.P ütlustesse umbusklikult ka seetõttu, et tegemist on süüdistatava abikaasaga, kelle huvides on V.Plotnikovi olukorra maksimaalne leevendamine. 14.Kohtus uuris kohtuistungil ka vestlust, mis toimus süüdistatav V.Kuzmini ja kannatanu V. K vahel (KT 1 lk 71-75). Kaitsja on seisukohal, et sellest vestlusest tuleneb, et kannatanu V. K tunnistab, et andis autot süüdistatavatele üle vabatahtlikult. Kohus selle arvamusega ei soostu. Selles vestluses nii V.Kuzmin, kui ka V. K räägivad sellest, et V.Plotnikov lõi kannatanut näkku. V.Kuzmin isegi vabandab selle eest. Siis V.Kuzmin hakkab survestama kannatanut, et ta nõustuks süüdistatavatele kõige sobivama versiooniga toimunust. Samal ajal, vestlusest ei tulene, et kannatanu andis autot süüdistatavatele üle vabatahtlikult. Vestluse sisu ei anna mitte mingit alust, et niimoodi arvata. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistus on leidnud tõendamist ka selles osas. Nimetatud kuriteo koosseisu puhul puudub igasugune vajadus tuvastada, kes juhtis ärandatud autot – kas üksnes V.Kuzmin või V.Kuzmin ja V.Plotnikov kordamööda. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda ka teos, millega tarbitakse sõiduki kasulikke omadusi. Seega on mootorsõiduki kasutaja ja järelikult kaastäideviija on isik, kes üksnes sõidab ära ärandatud mootorsõidukis (RKKK 3-1-1-33-04 p 8). 15. Kohus on seisukohal, et V.Plotnikov pani KarS §215 lg 3 ettenähtud kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et kannatanu andis temale auto võtmed üle, kartes vägivalda jätkamist ning seda, et kannatanu nõusolek on sunnitud, tahtis kasutada sellisel viisil saadud autot ning tegi seda. Kohus on seisukohal, et V.Kuzmin pani KarS §215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidi vähemalt möönma, et kannatanu nõusolek on sunnitud kuna iga keskmiselt mõistlik inimene peab aru saama, et vahetult enne vara üleandmise nõudmist löödud inimene ei anna nõusolekut oma vara kasutamiseks enda peksjale vabatahtlikult. Vaatamata sellele ta tahtis kasutada kannatanu autot ning tegi seda. Kohtu seisukoht karistuse osas 16.KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav V.Plotnikovi karistus V.Plotnikovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatav korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega sh varavastase ja vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt 9 1-24-6415 peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Sellega seoses V.Plotnikovi karistamine rahalise karistusega KarS § 201 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei vasta karistuse mõistmise eesmärgile. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seadusandja on KarS § 201 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud. Seadusandja on KarS § 215 lg 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 6 aastat. Seadusandja on KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat. Hinnates V.Plotnikovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodid arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline keskmise määra. Karistust raskendavate asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Süüdistatava puhul karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes esineb kahetsuse avaldamine KarS §424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et V.Plotnikovi tuleb KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune tähtajaline vangistus, KarS § 215 lg 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 6 aasta pikkune tähtajaline vangistus ning KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 2 aasta pikkune tähtajaline vangistus. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista V.Plotnikovile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kohtu seisukoht V.Plotnikovi riigist väljasaatmise osas 17.Süüdistatav V.Plotnikovi puhul taotleb prokuratuur kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel tema suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist kuni 3-ks aastaks. Taotlus on motiveeritud sellega, et süüdistatav on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on olemas ka kehtivad kriminaalkaristused. Vastavalt KarS § 54 lg-le 1, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Tõepoolest on süüdistatav V.Plotnikov Venemaa kodanik ning talle mõistetakse karistuseks vangistus, st formaalsed eeldused KarS § 54 lg 1 kohaldamiseks on olemas. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul lisakaristus ei kuulu kohaldamisele. 10 1-24-6415 Kohtupraktika (vt RKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Süüdistatav elab pikaajaliselt Eestis. Eestis elab ka tema XXX A P ning nende alaealine laps, st süüdistatava puhul on tegemist piisavalt integreerunud välismaalasega. Samal ajal mingeid tihedaid sidemeid Vene Föderatsiooniga süüdistataval tuvastatud pole. Kohtu hinnangul, taolises olukorras isiku väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatava süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra. Kohus aga hindas süüdistatav V.Plotnikovi süü suurust keskmisena. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete (eelkõige naise ning alaealise tütrega sidemete) katkemise. Kohtu arvates, kui mõista süüdistatavale ka väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavale tema süü suurust ületav karistus. Süüdistatav V.Kuzmini karistus 18.V.Kuzmini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatav korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt karistatud vangistusega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Sellega seoses V.Kuzmini karistamine rahalise karistusega KarS § 215 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei vasta karistuse mõistmise eesmärgile. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Seadusandja on KarS § 215 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on karistusliigi vangistus sanktsioonimäära keskmiseks määraks 1 aastat ja 6 kuud. Hinnates V.Kuzmini teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodide arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on võrdeline keskmise määra. Karistust raskendavate või kergendavatele asjaolude esinemisele kohtumenetluse pooled ei viidanud. Kõike eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et V.Kuzmini tuleb KarS § 215 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkune tähtajaline vangistus. Tsiviilhagi 19.Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud I A esitanud Vyacheslav Plotnikovi vastu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. 11 1-24-6415 Süüdistatav Vyacheslav Plotnikov on kohtuistungil tunnistanud enda vastu esitatud nõuet võttes hagiavalduse õigeks. Nõue puudutab Vyacheslav Plotnikovi poolt toime pandud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramist, s.o. KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanu haginõude Vyacheslav Plotnikovi vastu täies ulatuses süüdistatava poolt õigeks võetud osas. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osa. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ja mõistab Vyacheslav Plotnikovilt välja I A kasuks 1344 eurot. Menetluskulud 20.
lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (
lg 1 p 9), kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja kaitsjatasu (
lg 1 p 4).
lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Vyacheslav Plotnikovi määratud kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks: 02.12.2024 summas 483,12 eurot; 03.12.2024 summas 43,92 eurot; 16.12.2024 summas 73,20 eurot; 07.01.2025 summas 175,68 eurot; 10.01.2025 summas 43,92 eurot; 06.05.2025 summas 2604,70 eurot; 07.05.2025 summas 336,72 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2025 määrusega jäeti Viru Maakohtu
lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus Vyacheslav Plotnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 680,76 eurot ja kohtumenetluses 3761,26 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 4442,02 eurot ning sundraha 2215 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestades Vyacheslav Plotnikovi majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid
lg 3 alusel menetluskulude tasumise ajatada, võimaldades menetluskulud kogusummas 6657,02 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vladislav Kuzmini määratud kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks: 16.12.2024 summas 731,88 eurot ja 07.05.2025 summas 2432,68 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.
lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus Vladislav Kuzminilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 395,28 eurot ja kohtumenetluses 3164,56 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 3559,84 eurot ning sundraha 1329 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestades Vladislav Kuzmini majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid
lg 3 alusel menetluskulude tasumise ajatada, võimaldades menetluskulud kogusummas 4888,84 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 21.
lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. Vastavalt
lg 3 p-le 4 hävitada kohtuotsuse jõustumisel teadmata omanikuga musta värvi T-särk ja päikeseprillid ning kaks sõiduki Volvo (reg.nr XXX ) turvapatja, mis asuvad Narva politseijaoskonna hoiuruumis (I kd, tl 94; III kd, tl 33). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Alina Kalistratova Rahvakohtunik Viru MK 30.05.2026 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 10.02.2026 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.