; § 200 lg 2 p 7; § 424; Q.M ’i süüdistuses
lg 2 p 7; G.S’i süüdistuses
Mairi Heinsalu M.V viibib vahi all Vanglas ; elukoht: xxx 3) Isikukood või sünniaeg: XXX 4) Kodakondsus: EV 5) Haridus: põhiharidus 6) Emakeel: eesti keel 7) Töökoht või õppeasutus: ei tööta 8) Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 11.10.2006.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt
lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,
lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 6 kuud,
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud,
ja
väärteokorras karistatud 15-l korral (osaliselt täitmata) 9) Kuriteo kvalifikatsioon:
elukohast lahkumise keeld alates 1 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatavad 27.05.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamine 26.05.27.05.2010.a.; 15.07.2010.a. Q.M viibib vahi all Vanglas XXX EV 8 klassi eesti keel ei tööta, ei õpi kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 17.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 1 järgi vangistusega 2 aastat,
p 1,4 järgi vangistusega 1 aasta,
järgi vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud,
MS § 238 lg 2 ja
alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud väärteokorras karistatud 14-l korral (täitmata) 9) Kuriteo kvalifikatsioon:
lg 2 p 7 10) Tõkend: vahistamine alates 09.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 07.07.08.07.2010.a. 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: 3) Isikukood või sünniaeg: 4) Kodakondsus: 5) Haridus: 6) Emakeel: 7) Töökoht või õppeasutus: 8) Karistatus: 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: 3) Isikukood või sünniaeg: 4) Kodakondsus: 5) Haridus: 6) Emakeel: 7) Töökoht või õppeasutus: 8) Karistatus: G.S xxx XXX EV põhiharidus eesti keel õpib kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 10.05.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 ja
väärteokorras karistatud 9-l korral (1 täidetud) 9) Kuriteo kvalifikatsioon:
lg 2 p 7 2 10) Tõkend: Kaitsjad elukohast lahkumise keeld alates 26.07.2010.a.; vahistamine 10.07.26.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 09.07.2010.a. Toomas Alp, Owe Ladva, Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.V
Süüdi tunnistada M.V
Süüdi tunnistada M.V
järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada M.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub vangistus 3 aastat 3 kuud 28 päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust, ülejäänud karistust, 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Q.M-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
17.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 (kahe) aasta vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 4 kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 07.07.2010.a. Q.M ’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Q.M-ilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 695,05 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Q.M-ilt menetluskulud: - tasu õigusabi osutamise eest summas 402,66 eurot; - koopiakulud summas 30,48 eurot. Süüdi tunnistada G.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada G.S’ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
18 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 11 kuud 12 päeva.
10.05.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 1 kuu 12 päeva. Kohustada G.S ’a asuma temale mõistetud vangistust kandma hiljemalt 01.04.2012.a. G.S ’i karistusaja algust arvestada tema poolt tegelikult karistuse 4 kandmisele asumise päevast. G.S ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada mõistetud karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista G.S ’ilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 695,05 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.S’ilt menetluskulud: - tasu õigusabi osutamise eest summas 335,53 eurot; - koopiakulud summas 30,48 eurot. Rahuldada VN’i tsiviilhagi täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel välja mõista solidaarselt M.V-lt , Q.M-ilt ja G.S’ilt VN’i kasuks 178,95 eurot, mis tasuda Riina Nikkar’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXNORDEA Pangas. Rahuldada JPH’i tsiviilhagi täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel välja mõista solidaarselt M.V-lt, Q.M-ilt ja G.S ’ilt JPH’i kasuks kokku 1210 eurot, mis tasuda JPH’i arveldusarvele nr XXXXXXX NORDEA Pangas. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-17268, M.V Q.M .S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: CD-plaat kõnesalvestistega; CD-plaat videosalvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; Kannatanu JPH’i T-särk (asub kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI-koodiga: 354308005478457 oranži värvi korpusega (tagastatud JK´ile) – jätta JK’ile; Mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI-koodiga XXX sinist värvi korpusega koos SIM-kaart Kolumbus nr XXX (tagastatud JK´ile) – jätta JK’ile; Mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI-koodiga: XXX musta värvi korpusega (tagastatud G.S´ile) – jätta G.S’ile. Mobiiltelefoni korpus (kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Valget värvi pikkade varrukatega (tagastatud G.S ´ile) – jätta G.S ’ile; Metallist kasteet (edastatud Põhja Prefektuuri KKB Lõuna politseijaoskonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks) – jätta Põhja Prefektuuri 5 Korrakaitsebüroole Lõuna politseijaoskonnale; DNA proovid (kolmes karbis kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefoni NOKIA 1100 IMEI-koodiga: XXX (tagastatud MT´ile) ja sinist värvi T-särgi (tagastatud MT´ile) osas võetakse seisukoht eraldatud kriminaalasjas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 15. augustist 2011.a.Apellatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud kohtuotsust ei koostata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 1.Süüdistus Seega M.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Seega M.V pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervise kahjustamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega M.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ning grupis, s.o. röövimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Q.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ning grupis, s.o. röövimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega G.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ning grupis, s.o. röövimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
6 Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus M.V puhtsüdamliku kahetsuse, enese osalise süüditunnistamise. Süüdistatav pani toime esimese ja teise astme kuriteod. M.V on varem kriminaalkorras karistatud. Q.M-i puhul loeb kohus kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, enese osalise süüditunnistamise. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo. Q.M-i on varem kriminaalkorras karistatud. G.S-ina puhul loeb kohus kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, enese osalise süüditunnistamise. Süüdistatav pani toime esimese kuriteo. G.S-i on varem kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et süüdistavate mõjutamisel ei ole varasemad karistused oma eesmärki kandnud, toimepandu näol tegu on raske kuriteoga, mistõttu nende tingimuslikku vabastamist vangistusest ei pea kohus võimalikuks, kuna see ei vastaks karistuse eesmärkidele. Seejuures panid nii Q.M , kui G.S uue kuriteo katseajal, G.S seejuures vähem kui 2 kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on kõigi süüdistatavate puhul saavutatavad üksnes vangistusega. M.V karistamisel
alusel, leiab kohus, et karistus võib jääda alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd M.V pole varem analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, ta on möönnud, et tungis kannatanule kallale ning on juhtunut kahetsenud. M.V karistamisel
alusel, leiab kohus, et karistus peaks olema kõrgem miinimumist, kuna ta pani mootorsõiduki juhtimise toime otsese tahtlusega, teda ei heidutanud ka teise isiku hoiatused ning ta püüdis politseisõidukit nähes vabaneda ka vastutusest, hüpates ise sõiduki tagaistmele. Siiski, võib mõistetud karistus jääda allapoole sanktsiooni keskmist arvestades, et M.V pole varasemalt taolisi kuritegusid toime pannud. M.V karistamisel
lg 2 p 7 alusel, leiab kohus, et mõistetav karistus peaks olema kõrgem miinimumist, kuid võib jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Tuleb arvestada, et on M.V varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, teiselt poolt tuleb kaaluda ka seda, et antud juhul ei olnud kuriteoga põhjustatud kahju ulatus suur, M.V on oma tegu kahetsenud. Kohus peab võimalikuks määrata M.V-le mõistetava vangistuse ärakandmine osaliselt, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole teda varasemalt vangistusega karistatud ja karistuse preventiivne toime võib seetõttu avalduda ka vangistuse osalisel ärakandmisel. Arvestades asjaolu, et süüdistatav G.S õpib ning soovib omandatavat kutseharidust lõpetada, peab kohus võimalikuks määrata, et ta võib karistust kandma asuda hiljemalt 01.04.2012.a. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses kuuluvad mõistetavad karistused vähendamisele 1/3 võrra. Tsiviilhagisid puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit, seega oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kuuluvad VÕS § 1043 alusel M.V-lt, Q.M-ilt ja G.S-ilt solidaarselt väljamõistmisele tsiviilhagid nende poolt ühiselt toime 7 pandud kuriteoepisoodis kannatanute VN’i ja JPH’i kasuks. Kohtu hinnangul on nimetatud kuriteo toimepanemisega seoses kannatanute poolt äravõetud raha ja esemete ning ka rikutud asjade eest hüvitise saamiseks tõepärase suurusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka JPH’ile mittevaralise kahju hüvitamine summas 1000 eurot, kuivõrd ta langes raske kuriteo ohvriks välisriigis, mis vältimatult tekitas temale hirmu ja ebamugavustunnet, samuti pidi kannatama ta füüsilist valu. Anne Ennok Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.