Obsah (16)

§ 199§ 424§ 74§ 329§ 63§ 65§ 201§ 64§ 215§ 200§ 121§ 68§ 69§ 21§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-7148 Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuis

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning Allar Jürgen’i süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi lühimenetluses.

Prokurör Mairi Heinsalu a. Nimi: D.U b. Elu- või asukoht ja aadress: xxx c. Isikukood või sünniaeg: XXX d. Kodakondsus: EV e. Haridus: 11 klassi f. Emakeel: ees keel g. Töökoht või õppeasutus: puudub h. Karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1. 10.05.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi ja Süüdistatavad

§ 74

alusel vangistusega 5 kuud ngimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ühes mootorsõiduki juhmise õiguse äravõtmisega 10 kuud; 2. 02.03.2006 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt

§ 424

,

§ 329

ja

§ 63lg 1 alusel vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 7 kuud; 3.

22.01.2008 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt

§ 199lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 74alusel vangistusega 2 kuud ngimisi 2-aastase katseajaga; 4.

27.05.2008 Pärnu MK Paide kohtumaja poolt

§ 424järgi i.

Tõkend vangistusega 1 aasta,

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 kuud,

§ 65

lg 1 ja

§ 64

alusel ngimisi vangistus 1 aasta ja 1 kuud,

§ 65

lg 2,

§ 64

ja

§ 74

alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu katseajaga 2 aastat ja 2 kuud, ühes mootorsõiduki juhmise õiguse äravõtmisega 1 aasta. 5. 15.10.2008 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt

§ 424

,

§ 329

järgi ja

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud,

§ 64lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, Kr

MS §238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

Vabanes pärast karistuse kandmist 12.04.2010. Väärteokorras karistatud 4-l korral. vahistamine j. Kuriteo kvalikatsioon:

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9;

§ 200lg 2 p7 a.

Nimi: Allar Jürgen b. Elu - või asukoht ja aadress: XXX c. Isikukood või sü nniaeg: 38911304921 d. Kodakondsus: EV e. Haridus: 7 klassi f. Emakeel: ees keel g. Töökoht või õppeasutus: ei tööta, teeb juhutöid h. Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1. 27.08.2009 Pärnu MK Paide kohtumaja poolt

§ 121

järgi ja

§ 74alusel vangistusega 3 kuud ngimisi 18-kuulise katseajaga; 2.

22.10.2009 Pärnu MK Paide kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7 ja § 65 lg 1 ja § 74 alusel vangistusega 7 kuud ngimisi 18kuulise katseajaga; 3. 08.03.2010 Pärnu MK Pärnu kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 65lg 1 ja § 74 alusel 7 kuud vangistust ngimisi 2-aastase katseajaga; 4.

24.03.2010 Pärnu MK Paide kohtumaja poolt

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja

§ 65

lg 1; 64 ja 74 alusel 9 kuud vangistust ngimisi 2aastase katseajaga (kohustus mie tarvitada alkoholi ja narkookume). Katseaja lõppemise kuupäev 26.08.2011. Väärteokorras karistatud 16-korral. i. Tõkend vahistamine j. Kuriteo kvalikatsioon:

§ 199lg 2 p 4, 5, 7.

Kaitsjad Jugans Grossmann ja Eva Tibar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.U

§ 200lg 2 p 7 järgi ning karistada teda vangistusega 5 aastat.

Süüdi tunnistada D.U

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning karistada teda vangistusega 9 kuud.

§ 64lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista D.U ’ile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada D.U’ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 7.07.2010- 9.07.2010, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistuseks on 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.07.2011.a. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel välja mõista D.U’ilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 kuupalga alammääras s.o. 695.05 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.U’ilt menetluskulud summas 729.64 eurot (kaitsjatasu, koopiate kulud, sundtoomise kulud). Tsiviilhagi kaeks VÕS § 1043 alusel välja mõista kannatanu VN’i kasuks D.U ’ilt solidaarselt H.S-i, S.Z ’i ja RK i, (H.SS.Z ’i ja RK suhtes varasemalt tehtud kohtuotsus nr 1-10-17268) 178.95 eurot, mis tasuda Riina Nikkar’i arveldusarvele nr 101135-200810 №rdea Pangas. Tsiviilhagi kaeks VÕS § 1043 alusel välja mõista kannatanu JPH’i kasuks D.U’ilt solidaarselt H.S-i, S.Z ’i ja RK i, (H.SS.Z ’i ja RK suhtes varasemalt tehtud kohtuotsus nr 1-10-17268) 1210 eurot, mis tasuda JPH’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX№rdea Pangas. Tõkend – vahistamine – tühistada D.U’i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Allar Jürgen

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi ning karistada teda vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Allar Jürgen’ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks 29.08.2011 Pärnu MK poolt mõistetud karistusega 11 kuud ja 27 päeva vangistust ja lugeda lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2011-14.12.2011, s.o 1 kuu ja 21 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistuseks jääb 10 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada Allar Jürgen’ile mõistetud karistus 612 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata

§ 69

lg 3 alusel 14 kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata Allar Jürgen üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Käitumiskontrolli ajal on Allar Jürgen kohustatud: p.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX p.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel jäa sundraha Allar Jürgen’ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Allar Jürgen’ilt menetluskuludena 100 eurot (kaitsjatasu, koopiate kulud, sundtoomise kulud). KrMS § 180 lg 3 alusel jäa ülejäänud osas menetluskulud riigi kanda. Rahuldada kannatanu TL’i tsiviilhagi ning VÕS § 1043 alusel välja mõista D.U ’ilt ja Allar Jürgen’ilt solidaarselt kannatanu TL kasuks 351.6 eurot, mis tasuda AR’i arveldusarvele nr XXXXXXXX. Tõkend – vahistamine – tühistada Allar Jürgen’i suhtes , vabastada Allar Jürgen kohtusaalist. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-7148, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduskus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid ja salvessed: - jope Everest koos esemetega: ID-kaart D.U’i nimele, koopia pandimaja lepingust, peenraha, 2 sõidutalongi – mis on tagastatud D.U’ile, jäa D.U-le - CD plaat kõnesalvesstega – asub kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jäa asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks käesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks käesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Kohtus tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse: Kohulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et D.U 07.07.2010 kella 23.40 paiku Tallinnas Puu 9 maja läheduses tungis grupis koos S.Z ’i, H.S-i ja RK-g kallale VN’ile ja JPH’ile. Kannatanute ütluste kohaselt /t I lk 28 ; lk 43 / kohtusid nad bussipeatuses seltskonnaga, kellega koos bussiga Hiiu Grilli juurde sõitsid. Seejärel kõndisid nad sealt edasi umbes 5 minut, kui äkki seltskonnas viibinud noormehed kannatanuid ründasid. Hiljem, äratundmiseks esitamisel, on kannatanu VN teda ja JPH’i rünnanud noormeestes ära tundnud /t lk 36 / H.S-i, S.Z-i , RK ning D.U’i. Tunnistaja Gris Zanderi ütluste kohaselt /t I lk 76 / oli RK oli leppinud soomlastega Nõmmel kohtumise kokku, et neile narkookume müüa. S.Z ja RK arutasid, kuidas soomlasi pea, müües neile narkookumide asemel midagi muud. M. Täär oli hiljem rääkinud, kuidas nad soomlastele peksa annavad ja neilt raha ära võtavad. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas Armen ja D.U arutasid selle üle, kumma soomlase nad enda peale võtavad. RK on ülestunnistuses kinnitanud, et /t II lk 35 -36/ tema koos S.Z-i , Armeni ja veel ühe noormehega peksid kaht soomlast ning võtsid nende taskutest raha ja telefonid. Äratundmiseks esitamisel tundis RK Armeni-nimelise mehena ära H.S-i. /t 2 lk 43 /. Lisaks on ta kannatanute peksmises osalenuna ära tundnud Armen’i sõbrana D.U’i. D.U’i osa seisnes selles, et ta oli isik, kes koos B.G-ga J. P. H peksis. Hyyäinen’it löödi ühel korral rusikaga vastu nina ning seejärel vähemalt kuuel korral rusikaga näo ning pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus. Seejärel lõid isikud kannatanut veel ühel korral rusikaga vastu pea piirkonda ning võtsid kannatanu pükste taskust mobiiltelefoni №kia maksumusega 20 eurot ning rahako, millest võtsid sularaha summas 150 eurot ning tagastasid rahako kannatanule. Peale seda lasid RK ja D.U J. P. H ’l minna. Samal ajal jooksid S.Z ja H.S järele V. N le. V. N l õnnestus joosta Puu 9 maja hoovi. Seal lõi S.Z VN peaga vastu nägu, peale mida lõid nii H.S kui S.Z VN jalad alt ning kannatanu kukkus maha. Seejärel lõid H.S ja S.Z V. N t korduvalt jalgadega vasaku külje ja selja piirkonda, põhjustades füüsilist valu. H.S võs peksmise järel V. N pükste taskust mobiiltelefoni №kia 7100s, tagastades seal sees olnud SIM kaardi. Peale seda tõusis V. N püs ning H.S võs VNi pükste eestaskust sularaha 2800 krooni ning mobiiltelefoni №kia maksumusega 50 eurot, mille SIM-kaart kannatanule kohe tagasta. Seejärel said S.Z ja H.S ning RK ja D.U taas kokku ja nii V. N lt kui J. P. H lt röövitud raha an H.S- i käe, samu jäi V. N lt röövitud mobiiltelefon NOKIA 7100s H.S-i käe, kes andis selle hiljem Merja Pinle. VN’ile tekita füüsilist valu ning kehavigastus – vasaku silma alla hematoomi /t I lk 16-19/ ja varalist kahju summas 3582 krooni ning kannatanu JPH’ile füüsilist valu ning kehavigastusi – parema silma ümbruse mitu hematoomi /t I lk 20 - 27/, täppverevalumid silmasidekestal, vasaku küünarnuki ja parema põlve marrastused ja varalist kahju summas 2660 krooni. Kohus leiab, et antud juhul ei ole oluline, kes oli teo initsiaatoriks, kuna kõik asjaosalised osalesid kannatanute peksmises ja neilt asjade äravõtmises. Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-97-04, mille kohaselt kokkulepe süüteo toimepanemiseks ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Seega ei ole iseenesest oluline, et kõikide täideviijate vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe või mie. Antud juhul süüdistatavate vahel kokkulepe oli. Tegemist on kaastäideviimisega

§ 21

lg 2 mões ehk süüteo toime panemisega ühiselt ja kooskõlastatult, seega vastutab igaüks neist täideviijana. Teo kvalitseerimise osas ei oma tähtsust, kes kasutas rohkem vägivalda või kes võs kannatanutelt raha ja telefonid ära. Tähs on see, et kooskõlastatud tegevuse käigus kõik

§ 200

ehk röövimisena käsitletava teo elemendid süüteo toimepanijate poolt realiseeri. Asjade ära võtmine toimus nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk isikutel oli juba enne kannatanute ründamist plaan võa nende raha löömingu käigus ära. V. N röövimise osas, kuulis tunnistaja Toomas O, kuidas kannatanut eelnevalt peks ja temalt nõu raha. Tunnistaja Tarmo O kuulis aga lauset „Kui palju te raha saite?“. See kõik viitab sellele, et röövimine oli süüdistatavate eesmärk algusest peale, esmalt tarvita kannatanute suhtes vägivalda, et seejärel neilt raha ja mobiiltelefoni ära võtta. Seega oli kuritegu toime pandud kavatsetusega ehk isik oli seadunud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Seega on D.U toime pannud

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalitseeritava kuriteo.

Veel on tõendamist leidnud, et D.U koos Üllar Kadarik’ga 25.07.2010 kell 9.00 kuni 26.07.2010 kell 11.30 tungis tabaluku lõhkumise teel sisse Harjumaal Saue vallas XXX maja juures asuvasse kuuri ning varastasid sealt VM’ile kuuluva motorolleri maksumusega 1500 krooni. Teo toimepanemine D.U ja Ü. Kadak’i poolt on tõendatud nende enda ütlustega, mille kohaselt nad viina järele sõiduks V. Metsvaht’i rollerit võtta tahtsid. Selleks lõhkusid nad kuuri ukse ees olnud tabaluku ning püüdsid rollerit käivitada. See aga ei õnnestunud, mistõu veeretasid nad rolleri lähedal asuvasse põõsasse ja lahkusid. /t II lk 23-26 ja 32-34/. Selle teoga pani D.U toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on veel tõendamist leidnud, et süüdistatavad D.U ja Allar Jürgen viibisid 19.11.2010.a kella 05.50 paiku külas TL’il Tallinnas, XXX. Süüdistatavad otsustasid lahkudes kaasa võa TL’ile kuuluva arvukuvari LCD maksumusega 95.87 eurot ja arvukas nr koos protsessoriga Ordi Intel Celeron maksumusega 255.65 eurot. TL nägi /t lk 5 jj/, kuidas D.U tassis monitori ja A. Jürgen, kes tassis protsessorit, väljusid korterist ja viisid tema kuuluvad esemed sõiduautosse Opel Astra nr-ga XXX. TL’ile tundus tagantjärele kahtlustäratav Maiko küsimus, ega kannatanu magama ei taha minna. Lisaks oli ajal, mil kannatanu tuales käis, liigutatud paigast arvu monitor. Seega oli süüdistatavatel plaan TL’i arvu varastada tekkinud juba varem, enne lahkumist. Näinud süüdistatavaid oma arvut autosse tassimas, jooksis TL süüdistatavatele järele ja püüdis neid takistada ära sõitmast, lüües kurikaga katki auto tagaaknaklaasi ja parempoolsed küljeklaasid /tunnistajate Herki Pärn’a ja Rain Toomel’i ütlused t lk 26-27 ja 28-30/, kuid süüdistatavad sõitsid minema, tekitades esemete vargusega TL’ile varalist kahju kokku 351.52 eurot. Lahkudes unustas D.U korterisse oma jope /t lk 18, 19/. Antud juhul esineb vastuolusid D.U ’i ja A. Jürgen’i ütlustes selle kohta, kelle initsiaivil arvu korterist varasta, kuid küsimust ei ole selles, et isikud koos arvu majast välja viisid. Seega oli tegemist kaastäideviimisega

§ 21lg 2 mões.

Järelikult panid süüdistatavad toime võõra vallasasja äravõtmise. Teo kvalitseerimisel on olulised asjaolud veel, et tegu oli toime pandud isikute poolt, kes olid varem toime pannud varguse; tegu oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; tegu oli toime pandud grupi poolt. Lisaks on isikutel tuvastatud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt on mõlemad süüdistatavad tunnistanud, et plaan arvu lahkudes kaasa võa tekkis joomise käigus. Kohus ei pea usaldusväärseks A. Jürgen’i ütlusi selle kohta, et uskus, et arvu kuulub tegelikult D.U ’ile, kuna mõlemad süüdistatavad on oma süüd hiljem kohtus tunnistanud. Seega panid D.U ja A. Jürgen kuriteo toime kavatsetult. Eelpool kirjeldatud teo toimepanemisega on D.U ja A. Jürgen toime pannud

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalitseeritava kuriteo.

2. Karistuse mõistmise moivid: D.U on VN’i ja JPH’i suhtes vägivalda tarvitades neilt vallasvara ära võttes toime pannud I astme kuriteo. Lisaks on ta TL’ile ja VM’ile kuuluvat vara varastades toime pannud II astme kuriteod. Allar Jürgen on TL’ile kuuluvat vallasvara varastades toime pannud II astme kuriteo. Nii D.U ’i kui A. Jürgen’i puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Mõlemad on oma süüd kohtus ka tunnistanud. Karistusregistri väljavõest /t A. Jürgen lk 65-71 ja D.U lk 48-52/ nähtub, et nii D.U kui A. Jürgen on ka varem varavastaseid süütegusid toime pannud ning nende eest kohtulikult karistatud. Sellest kohus järeldab, et isikud ei ole teinud oma käitumisest järeldusi ega suuda hoiduda uute varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seega tuleb isikuid karistada vangistusega. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada D.U ’i suhtes muud karistust kui reaalset vangistust. A. Jürgeni’le mõistetud vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. D.U on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on kuritegusid varasemalt pannud toime temale määratud katseajal. Vanglast vabanes ta 12.04.2010.a. ja juba mõne kuu möödudes pani ta toime uue kuriteo. On ilmne, et D.U puhul ei ole varasemad karistused temale vähimatki mõju avaldanud ning teda on võimalik karistada vaid reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks mõlema süüdimõistetu puhul on

§ 57

lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mões ei ole.

1. Tsiviilhagi: Antud asjas on varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi esitanud kannatanu TL summas 351.6 eurot seoses tema arvu vargusega süüdistatavate D.U ja A. Jürgeni poolt. Nimetatud summa tuleb solidaarselt süüdimõistetutelt välja mõista VÕS § 1043 alusel. Lisaks on tsiviilhagi esitanud VN summas 178.95 eurot ja JPH summas 1210 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 1-10 -17268 on H.S-ilt, S.Z-ilt ja B.G-lt solidaarselt välja mõistetud VNi kasuks 178.95 eurot ja JPH kasuks 1210 eurot. Käesoleva otsusega tuleb mõista nimetatud summa solidaarselt (so teiste täideviijatega, kes on juba süüdi mõistetud) välja ka D.U’ilt. Süüdistatavad on hagid nõus hüvitama. Kohus on juhindunud otsuse tegemisel KrMS §-idest 238, 311 ja
2. Anne Rebane Kohtunik