lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.06.2011.a. otsus Apellandid K.L-i ja I.L-ina kaitsjad Prokurör Mairi Heinsalu K.L Süüdistatavad Asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (Magasini 35, Tallinn); elukoht: Leina 3, Tallinn; isikukood XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; ei tööta, ei õpi; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 17.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 1 järgi vangistusega 2 aastat,
p 1,4 järgi vangistusega 1 aasta,
järgi vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud,
MS § 238 lg 2 ja
alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, väärteokorras karistatud 14 korral Tõkend:vahistamine alates 09.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 07.07.-08.07.2010.a. I.L Elukoht: Raadiku 8A73-99, Tallinn/Soo 25, Paide 1
MS § 238 lg 2 ja
väärteokorras karistatud 9 korral (1 täidetud) 10) Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.07.2010.a.; vahistamine 10.07.-26.07.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 09.07.2010.a. Kaitsjad Merike Allikmäe ja Urmas Simon (asenduskaitsja ringkonnakohtu istungiks) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 16.06.2011. a otsus sisuliselt muutmata, täpsustades, et K.L ja I.L panid
Apellatsioonid jätta rahuldamata. Määratud kaitsjatele makstud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 16.06.2011. a otsusega mõisteti K.L süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus K.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis
Kohus suurendas mõistetud karistust
Harju Maakohtu 17.04.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Samuti tunnistas kohus
MS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus I.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis nimetatud sätte alusel lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust.
Harju Maakohtu 10.05.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu vangistuse – võrra ning mõistis liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 12 päeva vangistust. Maakohus kohustas I.L-i asuma temale mõistetud vangistust kandma hiljemalt 01.04.2012.a. 2
Kohtuotsusega mõisteti G.B-lt, K.L-ilt ja I.L-ilt solidaarselt välja Victor Nikkari kasuks 178.95 eurot ja Jyri Petteri Hyytiäineni kasuks 1210 eurot. I.L ja K.L-i mõisteti süüdi selles, et nad grupis koos G.B ja M.L-iga ettekavatsetult ning kooskõlastatult meelitasid 07.07.2010 kella 23.30 paiku V N ja J P H Tallinnas Nõmme keskuse juurest Vääna 2A asuva Hiiu Grilli juurde, kus tungisisid koos neile kallale, pekstes neid rusikate ja jalgadega pea-ja keha piirkonda ja võtsid ära mobiiltelefonid ning sularaha. I.L-ina osa seisnes selles, et ta oli isik, kes kannatanutega eelnevalt suhtles ja nad kokkusaamisele kutsus. Samuti algas tema tegevusest rünne kannatanute vastu – I.L lõi ootamatult J. P. H rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus. I.L-ina juurde jooksis seepeale ka M.L , kellega koos hakati J. P. H peksma rusikatega pea ja näo piirkonda, mille tagajärjel J. P. H uuesti kukkus. Seejärel keeras I.L J. P. H kõhuli, istudes talle selja peale ning samal ajal võttis M.L J. P. H pükste taskus olevast rahakotist raha ning viskas rahakoti maha. I.L võttis samal ajal J. P. H taskust passi, kuid viskas selle sinna samasse maha. Peksmise käigus kukkus J P H taskust välja mobiiltelefon №kia 1100, mis kukkus juppideks ning mille esi- ja tagapaneeli võttis endale I.L. Peale seda lõpetasid I.L ja M.L J. P. H peksmise ning lasid tal minna. K.L-i tegu seisnes selles, et ta jooksis koos G.B-ga järele V. N, kes sellepeale, kui I.L lõi J. P. H, hakkas ära jooksma. V. N õnnestus joosta Puu 9 maja hoovi. Seal lõi K.L V Ne peaga vastu nägu, peale mida lõid nii G.B kui K.L V N jalalt alt ning kannatanu kukkus maha. Seejärel lõid G.B ja K.L V. N korduvalt jalgadega vasaku külje ja selja piirkonda, põhjustades füüsilist valu. G.B võttis peksmise järel V. N pükste taskust mobiiltelefoni №kia 7100s, tagastades seal sees olnud SIM kaardi. Peale seda tõusis V. N püsti ning G.B võttis V N pükste eestaskust sularaha 2800 krooni (178.95€). Seejärel said K.L ja G.B ning I.L ja M.L taas kokku ja nii V. N kui J. P. H röövitud raha anti G.B kätte, samuti jäi V. N röövitud mobiiltelefon NOKIA 7100s G.B kätte, kes andis selle hiljem M P. Kohus peab vajalikuks pikemalt peatuda grupiviisilist röövimist puudutava kuriteoepisoodi juures. Kohtu hinnangul puudub antud juhul vaidlus selles, et süüdistatavad G.B , K.L ning I.L erineval määral kannatanute suhtes vägivalda kasutasid. Küsitavusi tekitab aga see, kas vägivald oli kannatanutelt esemete äravõtmise vahendiks ning kas nimetatud tegu pandi toime isikute grupis. Kohus leiab, et antud kuriteoepisoodi juures on võimalik eristada kuriteo planeerimise ja täideviimise etappe. Esimene neist sai alguse, kui süüdistatavad leppisid kokku, et kui kannatanud tulevad nendega kohtuma, võetakse neilt ära nende asjad. Teiseks etapiks tuleb lugeda kannatanute suhtes vägivalla tarvitamist ja neilt asjade äravõtmist. Kohus leidis, et kuigi K.L-i ja I.L-ina ütluste kohaselt oli neil plaan panna toime kelmus ja vägivalla tarvitamise eesmärgiks ei olnud vara hõivamine, on tõendatud vastupidine ja tegu tuleb kvalifitseerida röövimisena. Kohus märkis, et I.L andis kahtlustatavana ütlusi selle kohta, et G.B pakkus välja, et võiks kannatanutele peksa anda ja neilt asjad ära võtta. Tunnistajana üle kuulatud G. Z andis aga ütlusi selle kohta, et K.L pakkus välja, et võiks kannatanutele peksa anda ja neilt asjad ära võtta, G.B oli sellega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas „Armen [tegemist on G.B hüüdnimega] ja tema sõber [s.o M.L] arutasid selle üle, kumma soomlase nad enda peale võtavad. Kahtlustavana ülekuulatud M.L-i ütluste kohaselt pakkus röövimisplaani välja keegi bussipeatuses olnud noormeestest, K.L ja K. 3
Kaitsja leiab, et kohtuotsuse põhistused ei ole veenvad ja kohtu siseveendumise kujunemine ei ole jälgitav. Puuduvad tõendi selle kohta, et I.L oleks soovinud kannatanutelt vara hõivata, et ta oleks neid löönud või nende tervist kahjustanud. Kaitsja leiab, et I.L-ina ütlustest tulenevalt ei olnud tal tahtlust kannatanute vara hõivamise osas. Materjalidest nähtub, et kohtualused olid kõik suhteliselt alkoholijoobes. I.L selgitab, et ta mäletab, et Armeni sõber sai soomlase käest vastu nina ning tal hakkas ninast verd jooksma. Seejärel läks tema soomlase juurde, tõmbas ta pikali maha, võttes teda ümbert kinni ja istus tema selja peale. Selleks, et Armeni sõber soomlase taskutest asjad ära võtaks, seda ei olnud eelnevalt kokku lepitud. Tema ei näinud, kui palju raha Armeni sõber soomlase rahakotist võttis, samuti ta ei tea, milliste rahakupüüridega oli tegemist. Kohus on asunud seisukohale, et tõendamist on leidnud, et keegi pakkus välja plaani kannatanute röövimiseks ning et kõik süüdistatavad olid selle plaaniga nõus ning täitsid oma osa kannatanutelt vägivallaga esemete äravõtmisel. Kohus, viidates tunnistajate T ja T O ütlustele, jõudis järeldusele, et röövimine oli süüdistatavate eesmärk algusest peale, et esmalt tarvitati vägivalda, et seejärel neilt raha ja mobiiltelefoni ära võtta. Tõendite kohaselt ei nähtu ühtset plaani ega kokkulepet, kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, kes ja milles kokku leppisid ning ei saa järeldada, et igaüks neist oleks valitsenud tegu, milleks oli röövimine. Ei saa üheselt väita, et I.L oleks teadlik olnud mistahes kokkuleppest. Ta läks soomlase juurde, tõmbas ta pikali maha, võttes teda ümbert kinni ja istus tema selja peale. Selline tegevus ei saanud põhjustada materjalides märgitud kehavigastusi kannatanutel. Istungil ta kinnitas, et ta oli joobes ja küllap tahtis kakelda. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on tõendatud, et kohtualuste ja kannatanute vahel toimus kaklus. Kriminaalasjas on apellandi arvates tõendatud, et konflikti algatajateks olid kohtualused. Juhul, kui 4
lg-s 1 sätestatud lubatavuseksimuse eeskirjade järgi.
lg 1 sätestab: tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.
eeldab teo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega, see tähendab, et subjektiivse tunnuse osas peab isik vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib tekitada vara hõivamise ja vägivalla. Eeltoodust tulenevalt puudub alus I.L-ina süüdi tunnistamiseks
järgi, kuna
järgi kvalifitseerimiseks ei ole tõendatud I.L-ina tahtlust vara hõivamiseks, vaid kakluseks, s.o. ainult vägivallaks, (alles tõendeid kogumis hinnates on võimalik tuvastada, et raha ja telefoni võis võtta M.L ja võis võtta Armen´i sõber), siis I.L käitumine saab olla avaliku korra rikkumine
MS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.2 K.L-i kaitsja Owe Ladva vaidlustab maakohtu otsust kvalifikatsiooni osas ning mõistetud karistuse osas, s. t. süüdimõistmises
Apellant leiab, et K.L tuleks süüdi mõista
Alternatiivselt leiab apellant, et isegi süüdimõistmise korral
Kaitsja märgib, et K.L ei eita kuriteo planeerimist, kuid tema arusaamise kohaselt planeeriti soomlastelt narkootikumide müümise ettekäändel raha väljapetmist. Kuna aga pärast I.L-ina poolt soomlasele kallale minekut jooksis K.L kannatanule järgi ja hoopis lõi teda, siis pani K.L toime
o. kelmus, jäigi toime panemata. Kuritegu oli K.L-i poolt toime pandud ette planeerimata. Kohtu poolt kuriteo täideviimise teises etapis nimetatud asjade äravõtmisel K.L ei osalenud. Kohus on kaevatavas otsuses ette heitnud, et K.L ei suuda põhjendada, miks ta üldse vägivalda kasutas. Kohus on jätnud arvestamata, et K.L jooksis pärast I.L-ina poolt soomlasele kallale minekut kannatanule järgi ja lõi teda ning tõepoolest ei oska seda seletada, kuid oli seejuures joobes sellisel määral, et ta tuli toimetada kainenemisele (tl. 170 – 171 pöördel). Sellises olukorras tagantjärele oma käitumise põhjuste selgitamise suutmatus on täiesti usutav ja tõepärane ning ei süüsta K.L-i mitte kuidagi. Kohus on kaevatavas otsuses leidnud, et K.L-ile süüks arvatav röövimine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on jätnud ilma igasuguse tähelepanuta asjaolu, et K.L-il puudus igasugune tahtlus vägivallaga asjade äravõtmiseks. Kui pärast tema poolt vägivalla rakendamist keegi teine võttis kasutas olukorda ära kannatanult asjade äravõtmiseks, siis ei saa ega tohi seda käsitleda K.L-i süüna ning erinevalt kaevatavas kohtuotsuses tuvastatust ei valitsenud K.L selles osas tegu süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni järgi. Kohtulikul uurimisel sai tuvastatud, et K.L ei saanud kuriteo tulemusena mingit varalist kasu, mis tõendab täiendavalt tahtluse puudumist K.L ’i poolt vara omastamise osas. Kaudselt toetab apellandi ja K.L ’i enda seisukohta ka asjaolu, et K.L ei põgenenud erinevalt mõnest teisest kaassüüdistatavast sündmuskohalt ning peeti seal koheselt politsei poolt kinni. Kohtu seisukoht, et K.L kipub oma ütlusi osaliselt muutma, ei vasta tõele. Samas on kohus jätnud ilma igasuguse tähelepanuta, et kaassüüdistatavad püüavad enda osalust näidata väiksemana. Apellant on seisukohal, et tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab kohtuotsus olema arusaadav ja jälgitav. Kaevatav kohtuotsus seda ei ole. Kaevatavas kohtuotsuses puudub kirjeldav-motiveeriva osa seostatus tõenditega täielikult. Tõendid on kohtuotsuses analüüsimata. Tõendeid on süüdimõistva otsuse põhjendamiseks esitatud kaevatavas otsuses valikuliselt ning ebaõigesti. 5
lg 1, siis nimetatud viide ei ole asjakohane, kuna apellatsioonist ei ilmne ühtegi väidet, miks I.L oleks kujutanud ette mõnd õigusvastasust välistavat asjaolu. 10. K.L-i kaitsja on apellatsioonis leidnud, et isegi, kui jätta kvalifikatsioon muutmata, on mõistetud karistus liiga range. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Nii K.L-ile kui I.L-ile mõistetud karistused jäävad oluliselt alla
Arvestades kannatanute suhtes kohaldatud vägivalla mahtu ja iseloomu ja teo etteplaneeritust leiab ringkonnakohus, et mõistetud karistused vastavad
MS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsus sisuliselt muutmata, täpsustades K.L-i ja I.L-ina tahtluse vormi. Süüdistatavate kaitsjad on taotlenud tasu maksmist osutatud õigusabi eest. Ringkonnakohuspidas K.L huvides apellatsiooni esitanud kaitsja taotlust põhjendatuks osaliselt, s.o 95,88 euro ulatuses istungil osalenud asenduskaitsja poolt taotletut põhjendatuks täies ulatuses, s.o samuti 95,88 eur ulatuses ning I.L-ina kaitsja taotletu t osaliselt, samuti 95,88 euro ulatuses. Kuna kohus teg 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.