KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-25-883 (2302,25,003890) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu V.T V.T V.T V.T kaeb

) § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.T V.T V.T V.T ; isikukood: XXX; xxxx Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; Eesti Vabariigis varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas E. K. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 05.03.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,003890

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 57 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot.

Teokirjelduse kohaselt juhtis V.T V.T V.T V.T 05.03.2025 kella 13.25 ajal Harjumaal Paldiski maanteel Ehitajate tee ja Mõisa tänava vahel, suunaga Mõisa tänava poole, mootorsõidukit Škoda Octavia r/n xxxx, kiirusega 81+-3km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas V.T V.T V.T V.T lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 2 sätestatud väärteo.

1. V.T V.T V.T Abdelham esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub mõistetud rahatrahv üle vaadata. Leiab, et rahatrahvi suurus on ebaproportsionaalne. Selgitab, et ta ületas mootorsõidukiga kiirust lühiajaliselt, selleks, et reastuda ja et tagada ohutu reavahetus. Leiab, et talle mõistetud hoiatustrahv ei ole seaduslik, kuna rahatrahvi mõistmisel tuleb korrutada lubatud kiiruse ületatud kilomeetrite arvu 5 euroga, mis on rahatrahv summas ca 155 eurot. Talle on aga mõistetud rahatrahv 456 eurot. Palub otsus tühistada või mõista väiksem rahatrahv.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning märkis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik ei ole aru saanud, et mootorsõiduki näol on tegemist kõrgema ohu allikaga liikluses.

§ 15lg 1 p 2 tulenevalt on asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mistahes põhjusel on igale liiklejale keelatud, kaebajal puudus õigus valida mootorsõiduki liikumiskiiruseks suurem kiirus kui 50 km/h. Iga liikluses osalev mootorsõiduki juht on teadlik, et kiirusemõõtmine on tavaline liiklusohutuse kontrollimise meede ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel tuleb juhil arvestada, et tema juhitava sõiduki liikumiskiirus võidakse kiirusmõõteseadmega fikseerida. Isik, kes ei soovi liiklusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest tekkivaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks kaasa ebameeldivaid tagajärgi, s.t järgima igapäevaselt liiklusreegleid, mitte lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Menetleja palub kaeba viite hoiatustrahvile jätta tähelepanuta, kuna käesoleval juhul ei kohaldatud hoiatustrahvi, vaid V.T V.T V.T V.T suhtes on koostatud kiirmenetluse otsus, mis on täielikult erinev menetlusliik. Menetleja selgitab, et hoiatustrahv kuulub kohaldamisele üksnes hoiatusmenetluses. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel kohustatud arvestama, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot ning vastutus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h on

§ 227

lg-s 2 kohaselt rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni.

§ 227

lg-s 5 p-s 1 sätestatust tulenevalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest 1 kuust kuni 3 kuuni. Väärteoasja materjalidest ega maakohtule esitatud kaebusest ei nähtu menetlusalust isikut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades asjaolusid, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse muutmist. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
2. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.
5. Menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsuse järgi ette heidetud seda, et ta juhtis 05.03.2025 kella 13.325 ajal Tallinnas, Paldiski maanteel, Ehitajate tee ja Mõisa tänava vahel mootorsõidukit Škoda Octavia r/n xxxx kiirusega 81 km/h+/-3 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. 9.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. V.T V.T V.T V.T on enda ülekuulamisel selgitanud, et tal oli natukene kiire ning ta ei leidnud muud viisi, kuidas saada sinna ritta, kus ta olla tahtis. Rida, kuhu ta tahtis liikuda, oli hõivatud ning liiklusprobleemi vältimise tõttu tuli tal kiirust ületada. Esitatud kaebuses on V.T V.T V.T V.T märkinud, et ta ületas kiirusepiirangut 50 km/h, kuid seda ainult lühiajaliselt ning tema hinnangul võis maksimaalne kiirus olla tal ligikaudu 70 km/h.
2. Kohus märgib, et on kiirmenetluse otsuse teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud järgmiste tõenditega.
3. LaserCam 4 salvestuse andmete väljatrükiga ning selle juures oleva videosalvestisega, millest nähtub, et politseiametnik M. G. mõõtis kiirusemõõturiga LaserCam 4 (nr LE3243) 05.03.2025 kella 13.25 ajal mootorsõiduki Škoda Octavia r/n xxxx maksimaalseks kiiruseks 81+-3km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
4. Väärteoasjas on tõendatud ka, et mõõtmist teostati nõuetekohaselt, seadmega LaserCam 4, millel on kehtiv taatlustunnistus ning pädeva mõõtja poolt (kinnitab mõõtja pädevuse tõend). 3
5. Kohus märgib, et eelpool märgitud tõenditega on tõendatud, et kiirmenetluse otsuse märgitud ajal ja kohas sõitis V.T V.T V.T V.T 81 km/h+/-3 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. V.T V.T V.T V.T rikkus sellega

§ 15

lg 1 p 2 nõuet ning kuna ta ületas lubatud kiirust vähemalt 28 km/h, siis on liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis sellega täidetud. 15. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on V.T V.T V.T V.T täitnud

§ 227lg-st 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Võttes arvesse V.T V.T V.T V.T selgitust, mille kohaselt ületas ta teadlikult sõidukiirust, et sõidurea vahetamiseks mööduda kõrval liikuvast autost, on ta kohtu hinnangul teo toime pannud otsese tahtlusega. 16. Arvestades eeltoodut on tõendamist leidnud, et V.T V.T V.T V.T on toime pannud

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. V.T V.T V.T V.T on süüvõimeline ning KarS

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 17.

§ 227

lg 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 57 trahviühiku ulatuses, s.o 456 eurot.

1. Väärteoasjas on kaebuse esitaja taotlenud rahatrahvi tühistamist või selle vähendamist, arvestades sealjuures hoiatustrahvi suurusega.
2. Kuna menetlusalune isiku hinnangul on menetleja valesti kohaldanud rahatrahvi, s.t menetleja ei ole arvestanud hoiatustrahvi suurusega, siis peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et hoiatustrahv määratakse hoiatamismenetluses. Käesolevas asjas on koostatud kiirmenetluse otsus, s.t et tegemist on erineva menetlusliigiga. Seaduseandja on eristanud hoiatustrahvi ja nn tavalise trahvi määrad. Kuivõrd antud asi lahendati kiirmenetlusega, siis kohaldub

§ 227

lg 2 ettenähtud trahvimäär, mitte hoiatustrahvimäär (

§ 262), mida määratakse automaatse kiiruskaameratrahvi puhul.

1. Antud asjas ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei ole käesolev väärteoasi selline, mis tuleks selle erilistest asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et V.T V.T V.T V.T on teo toime pannud tahtlikult, kahetsust ta toimepandus avaldanud ei ole. Teo toimepanemise asjaolud näitavad V.T V.T V.T V.T ükskõikset suhtumist liiklusnormidesse. V.T V.T V.T V.T ületas lubatud piirkiirust mitte vähem kui 28 km/h möödasõidul otsese tahtlusega, elava liiklusega teel. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukohad (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-17, p-d 18 ja19), et tegemist ei ole vähetähtsa 4 õigusrikkumisega, kiiruse ületamistega seotakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisus; samuti suurendab lubatud sõidukiiruse ületamine liiklusõnnetustesse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuste korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Kohus on seisukohal, et V.T V.T V.T V.T süü on menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel liiga suur.
2. KarS § 56 lg 1 sätte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. V.T V.T V.T V.T ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, mis on

§ 227lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras.

V.T V.T V.T V.T on teo toime pannud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus on seisukohal, et V.T V.T V.T V.T süü on keskmise lähedane. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. V.T V.T V.T V.T on varem Eesti Vabariigis karistamata, seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et V.T V.T V.T V.T on püüdnud tegu õigustada sellega, et tal tuli kiirendada liiklusohtliku olukorra vältimiseks.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi suurusega. Vaatamata sellele, et V.T V.T V.T V.T on varem Eesti Vabariigis karistamata, ületas ta mootorsõidukiga kiirust alas, kus on nädalasees vaatamata kellaajale tihedam liiklus. Kohus ei ole veendunud, et väiksem rahatrahv täidaks eripreventiivset eesmärki ja mõjutaks teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. V.T V.T V.T V.T ei ole aru saanud, et kiiruse ületamine olulises määras toob kaasa liiklusohtliku olukorra esinemise ja seda eriti kohas, kus liiklustihedus on niigi suur. Kohus märgib, et olukorras, kus menetlusalune isik ei ole enda käitumises näinud midagi valesti, pole võimalik mõista ka minimaalses määras rahatrahvi. Kohus juhib tähelepanu, et kiiruse piirangud on määratletud põhjusega, mistõttu kiiruse ületamine ei ole mingil viisil lubatav, s.h ka lühiajaliselt.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse suurus õigustatud. Vaatamata asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole taotlenud määratud rahatrahvi ajatamist, leiab kohus, et V.T V.T V.T V.T-le võib anda võimaluse tasuda rahatrahv KarS § 66 lg 2 alusel ositi 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 114 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Lea Pähkel kohtunik 6