← Eesti

4-22-543/22

Obsah (7)§ 2§ 204§ 155§ 120§ 123§ 30§ 29

4-22-543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2022.a Paide, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-543 (2630,22,000133) Kohtunik Rubo Kikerpil

§ 2, § 120, § 132 p 1, § 133135, § 202 lg 3 kohus otsustas: 1.

Jätta U.Q kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri KeskEesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi 16.02.2022 otsus väärteoasjas nr 2630,22,000133 muutmata.

  1. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt

§ 204

lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. 1

(4)4-22-543 Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 30.03.2022. a. Asjaolud ja menetluskäik 18.01.2022 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll selle kohta, et 18.01.2022 kell 09:40 xxxxx tn xxxx, xxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxx juhtis U.Q mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. 16.02.2022 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,22,000133 on määratud U.Q Tapile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. 16.02.2022 esitas U.Q Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna ta on 100 % liikumispuudega ja soovib teha eksameid juhtimisõiguse saamiseks. Rahatrahvi tasumiseks tal kaebuse kohaselt võimalused puuduvad, kuna on töötu. 02.03.2022 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur kirjaliku vastuse kaebusele, milles on seisukohal, et väärteoasjas vastu võetud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

  1. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et U.Q Tapi kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vaidlust ei ole selles, et U.Q juhtis 18.01.2022 kell 09:40 xxxxx xx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxxx juhtis U.Q mootorsõidukit. Nimetatud fakt on tõendatud ka kirjalike tõenditega. Väärteoprotokolli (VT lk 1) kohaselt juhtis U.Q 18.01.2022 kell 09:40 xxxxx xx xxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxxx liikudes parkla suunas mootorsõidukit xxxx xx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt tunnistas U.Q , et juhtis mootorsõidukit ning ei oma juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (VT lk 2) nähtub, et U.Q kõrvaldati 18.01.2022 kell 09.40 sõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja Martin Mäestu ütluste kohaselt (VT lk 3) teostades 18.01.2022 liiklusjärelevalvet xxxxx linnas märkasid mootorsõidukit xxxx xx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning otsustasid sõiduki kontrollimiseks peatada. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduki juht on U.Q , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
  3. Väärteoprotokolli kohaselt on U.Q toime pannud LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Õiendist (VT lk 10) nähtub, et U.Q Tapil kehtivaid juhilubasid ei leitud. 2

(4)4-22-543
  1. Seega on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et U.Q juhtis 18.01.2022 kella 09.40 ajal xxxxx xx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx maakonnas mootorsõidukit xxxx xx xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning ei omanud kehtivat juhtimisõigust. Seda on ka menetlusalune isik tunnistanud.
  2. Kohtule esitatud kaebuses taotleb isik väärteomenetluse lõpetamist, kuna ta on 100 % liikumispuudega ning ta soovib eksameid juhtimisõiguse saamiseks aga väärteokaristuse saamine ei võimaldaks juhtimisõigust saada. Trahvi maksmiseks kaebuse kohaselt isikul raha ei ole, kuna on töötu.
  3. Kohus selgitab, et tõepoolest juhtimisõiguse saamiseks ei tohi olla isikut karistatud LS § 201 sätestatud väärteo eest (LS § 106 lg 1 p 3). Vastavalt karistusregistri seadusele kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega on võimalik juhtimisõigus saada aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest. Asjaolu, et isik on liikumispuudega ei tähenda, et isikut ei saaks juhtimisõiguseta sõitmise eest süüdi tunnistada ja karistada. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine võib küll olla KarS § 50 lg 2 järgi olla küll väilisatud, kuid seaduse mõttest tulenevalt peab seejuures mootorsõiduki kasutamine olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik. Käesolevalt on aga tegemist LS § 201 lg 1 rikkumisega mitte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Inimlikult on mõistetav menetlusaluse isiku soov saada juhtimisõigus, kuid see ei ole kohtu hinnangul argumendiks, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist.
  4. Kohus leiab, et U.Q pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime teadlikult ja tahtlikult, kavatsetuse vormis. U.Q oli teadlik, et juhtimisõigust tal ei ole ning sellest hoolimata läks ta sõitma. Kaebuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, kuna oli vaja arsti juurde minna. Kohus on seisukohal, et arsti juurde mineku vajadus ei saa olla vabanduseks, et juhtimisõiguseta sõidukit juhtida ning seda isegi siis kui isik on liikumispuudega. Alati on võimalik ka vastavalt omavalitsuselt selleks abi küsida. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud isikule süüksarvatud väärteo õigesti ja kohus ei tuvastanud menetluse käigus

§-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

  1. LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on U.Q LS § 201 lg 1 järgi sanktsiooni keskmise määras rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohus märgib, et asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, on argumendiks kahest võimalikust karistusliigist – rahatrahvist või arestist– kergeima ehk rahatrahvi eelistamiseks.
  2. Kohus leiab, et U.Q Tapi süü antud asjas on keskmine. Karistuse mõistmisel tuleb muuhulgas arvestada ka teo toimepanemise aega ja kohta U.Q juhtis mootorsõidukit argipäeval kell 09.40 ehk ajal, mil tõenäoliselt on liiklus tihe. Lisaks sellele sõitis isik linnas. Menetlusalusel isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnud ning seega on kaheldav, kas tal on üldse mingeid liiklusalaseid teadmisi ja oskusi. Kaebuse kohaselt on menetlusalusel isikul sõiduõpe pooleli ning nii teooria kui ka sõidueksamid tegemata. Teo pani U.Q toime kavatsetult.
  3. Väärteoprotokolli kohaselt U.Q ei ole toimepandut kahetsenud, kuigi kaebuse kohaselt avaldab ta kahetsust. Kaebuse kohaselt on U.Q töötu, kuid väärteoprotokollis on ta öelnud enda töökohaks 2Lumak OÜ. Seega on selles osas menetlusaluse isiku ütlused vastuolulised ja kaheldavad. Lisaks sellele kui isikul on rahalised vahendid, et autokooli eest maksta, siis ei ole põhjendatud isiku väited selle kohta, et raha trahvi maksmiseks pole.
  4. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki, ehk seda kuidas on võimalik U.Q mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja küll oma vastuses viitab isiku varasematele 3

(4)4-22-543 karistustele, mis ei ole kehtivad ning neile kohud seega tugineda ei saa. Karistusregistri väljavõtte kohaselt U.Q Tapil kehtivad karistused puuduvad. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega.
  1. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea võimalikuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist.
  2. U.Q palub kohtule esitatud kaebuses väärteomenetlus lõpetada. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Kuigi tegemist on menetlusaluse isiku esmakordse rikkumisega, ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Samuti puudub alus menetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 p 1 alusel kuna kohus on asjas tuvastanud, et isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani seega toime LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.Q Tapi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja temale määratud karistus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.