Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (
Seega saab kohus lahendada üksnes nõudeid, mille kaebaja on kohtule esitanud. Kaebaja on esitanud 14.05.2026 kaebuses kohtule üksnes hüvitamisnõude ja keelamisnõude. Kohus leiab, et mõlemad nõuded tuleb tagastada. 4. Kohus tagastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (
Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise 1
Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (
Kuigi kaebuse tekstist ei ole üheselt selge, võib järeldada, et kaebaja seostab enda vaimse tervise kahjustamisega ennekõike seda, et ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse (dtl 2). Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta vormistatakse haldusakt, milleks on käesoleval juhul 20.04.2026 käskkiri nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36). Seega on kaebajal võimalik oma õiguseid tulevikus olukorra kordumisel käskkirja vaidlustamise kaudu kaitsta. Samuti on kaebajal võimalik esitada taotlus enda suhtes julgeolekumeetmete jätkuva kohaldamise kontrollimiseks ning taotluse rahuldamata või lahendamata jätmise korral esitada vanglale vaie ning pöörduda vaidemenetluse läbimise korral kohtusse. Tallinna Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses nr 3-25-936 selgitanud, et halduskohus ei tee halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletav. Seega ei saa kohus keelata vanglal abstraktselt mingi toimingu tegemist või haldusakti andmist (p 8). Kaebaja saab ka ise vältida eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et ta ei ähvarda teisi kinnipeetavaid uriiniga visata (dtl 17, 32, 35, 40), ei tee ebamääraseid ähvardusi, et on sunnitud ise midagi olukorra lahendamiseks tegema (dtl 25, 30 ja 33), ei ähvarda, et soovib teisi kinnipeetavaid lauaga lüüa, algatada sõnavahetuse (dtl 26) või minna kallale (dtl 32, 39); samuti et ei lähe teisele kinnipeetavale midagi ütlema eesmärgil, et too läheb väga kiiresti käima ja siis hakkab nalja saama (dtl 40). 6. Kohus peab ka kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (
Kuigi kaebusest võib tuletada, et kaebajale on tekitanud pahameelt ka muud vangla tegevused, ei nähtu kohtule, et kaebaja eesmärgiks või tahteks oleks esitada mõni muu nõue, mille osas oleks ta läbinud ka kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja ei ole esitanud vaiet 20.04.2026 käskkirjale nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta, mistõttu on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on ise selgitanud, et ta vabastati eraldatud lukustatud kambrist (dtl 13), mistõttu ei oleks lukustatud kambrist vabastamise nõue eesmärgipärane ka juhul, kui kaebaja on sellekohase taotluse esitanud (dtl 22, 24). Sealjuures ei ole kaebaja esitanud ka taotluse lahendamata jätmisele vaiet. Kaebaja taotlusele seoses sellega, et ta viidaks sektsioonist P6 ära või ei paigutataks teda sinna tagasi (dtl 26 ja 23), on vangla vastanud (dtl 20, vt koondvastuse kohta ka dtl 44) ning kaebaja ei ole esitanud vastusele vaiet. Sama koondvastusega on kaebajale vastatud ka paigutamise aluste kohta (vt kaebaja teabenõue, dtl 27). Kaebaja nõudel puuduvad ka ilmselgelt eduväljavaated ning tegemist on kas väheintensiivse riivega või kaebeõiguse täieliku puudumisega (
lg 2 p-d 1 ja 2 1), kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast kambrikaaslast või sektsiooni, kui järgitud on VangS § 11 lg-s 1 toodud üldiseid tingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.