← Eesti

2-26-5683/3

Obsah (5)§ 322§ 444§ 468§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprillil 2026. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-26-5683 Kohtuasi A Ii hagi

§ 322lg 1 alusel 19.03.2026.

a (pereliikme kaudu). Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu ema. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 6. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 19.03.2026. a ema kaudu.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 8. Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg

  1. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist summas 200 eurot. Hageja esitas xxx 09.03.
  2. a nr xxx tõendi, millest nähtub, et A I (xxx) on alates 01.09.
  3. a vastu võetud xxx nimekirja.
  4. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
  5. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.
  6. a otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15). Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  7. Kuivõrd kostja omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja vastuväiteid ei ole.
  8. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses tagaseljaotsusega.
  9. Vastavalt

§ 468

lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 12.

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.