Obsah (8)

§ 402§ 406§ 108§ 4034§ 94§ 416§ 415§ 113

Tsiviilasi nr 2-25-17658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalik

§ 402

tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust. 7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

1. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr algsel lepingul 22,55% aastas ning muutmisel 21,82% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
2. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Hageja esitas 17.03.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et tal ei ole lisada täiendavaid andmeid ning esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (

§ 108

lg 1), mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad põhinõude katteks ning kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 15.08.2024 osamaksest kuni 15.03.2026 summas 4022,98 eurot (põhiosa 3824,91 eurot ja intress 198,07 eurot) ning hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses määras 18,90% aastas. Hageja palub ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 18,90% aastas.

1. Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluse ja avalike andmebaaside põhjal.
2. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 28.03.2026. 13.

§ 108

lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 10 000 eurot ning on hageja esitatu 3 kohaselt teinud tagasimakseid 4899,56 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Seega on põhivõlg 5100,44 eurot (10 000-4899,56). 14. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 25.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine

§ 416rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

1. Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
2. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud viimase makse
3. aastal ning seisuga 15.03.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 3824,91 eurot ning põhiosa jääk on 1707,79 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed 15.04.2026 kuni 15.10.2026). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
4. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (4899,56 eurot) ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid aprill kuni oktoober 2026 (1707,79 eurot), saab kohus arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 3392,65 eurot (10 000 eurot – tagasimakstud 4899,56 eurot – tuleviku maksete põhiosa jääk 1707,79 eurot).
5. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

1. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivist 18,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
2. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga on põhjendatud 3627,02 euro ulatuses (3392,65 eurot + aprilli 2026 põhiosa 234,37 eurot) ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 201,13 euro ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud selliselt, et 15.05.2026 makse summas 241,83 eurot (põhiosa 239,10 eurot + intress 2,73 eurot), 15.06.2026 makse summas 244,28 eurot (põhiosa 242,07 eurot + intress 2,21 eurot), 15.07.2026 makse summas 248,52 eurot (põhiosa 246,68 eurot + intress 1,84 eurot), 15.08.2026 makse summas 251,41 eurot (põhiosa 250,03 eurot + intress 1,38 eurot), 15.09.2026 makse summas 254,99 eurot (põhiosa 254,10 eurot + intress 0,89 eurot) ja 15.10.2026 makse summas 241,89 eurot (põhiosa 241,44 eurot + intress 045 eurot).
3. Ülejäänud osas s.o põhivõla 3145,61 euro ja kõrvalnõuete 4027,98 euro (intress 83,75 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 5 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3864,23 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
6. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.
7. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). 4
8. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 043,16 eurot tasuda riigilõivu 910 eurot, mille hageja on tasunud.
9. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot.
10. Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 561,60 eurot (910 eurot + 338 eurot ja sellest 45%).
11. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5