) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED
1 lg 1 sätestab, et kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse: 1) kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 2) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 3) adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 4) muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril; 5) Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
Ülejäänud osas jääb hageja hagis esitatud viivisenõude juurde. 5.
lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, esitades üksnes lühidalt põhjendused kostja poolt kohtumenetluses nõude osalise täitmise ja hagist osalise loobumise kohta. 5.1. Hageja on avaldanud, et viivisenõude jääk kostjate vastu on 25 783,40 eurot, millest kohus käesolevat otsust tehes lähtub. Ülejäänud viivisenõudest summas 22 804,08 eurot on hageja loobunud
lg 1 kohaselt.
lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on olnud seisukohal, et vähemasti rahalise haginõude summalise vähendamise korral peab ühtlasi olema tegu hagist loobumise või hagi tagasivõtmisega, see hageja tahe tuleb kohtul kindlaks teha ja nõude vähendamine ka määrusega fikseerida, millega vastavas osas menetlus lõpetatakse või jäetakse hagi läbi vaatamata. Veel on kõrgema astme kohus märkinud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude vähendamine või kitsendamine
lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks, kuid kohtul tuleb võtta selle kohta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba menetlusosalise menetlusliku positsiooni selguse huvides (vt RK 11.09.2019 lahend nr 2-16-19005 p 13, RK 20.03.2019 lahend nr 2-14-61508, p 17, RK 23.10.
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist osaline loobumine (viivisenõue 22 804,08 eurot) vastu võtta ja selles osas asja menetlus lõpetada. Kohus jätkab tsiviilasja menetlust hageja põhivõlgnevuse nõudes summas kokku 49 014,09 eurot (lepingust tulenev põhivõlgnevus ning kahju hüvitamise nõue) ning viiviste nõudes põhinõude osalt 48 585,09 eurot 25 783,40 eurot ja summalt 429 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ning hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise nõude osas. Hageja on hagiavalduses piiranud viivisenõude maksimaalselt summaga 48 587,48 eurot (48 585,09 eurot + 2,39 eurot), sest hagi hagiavalduse kohtule esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus 73 628,06 eurot. Kohus selgitab hagejale, et kuna hageja loobus hagist osaliselt, on hagejal
lg 2 p 2 ja
lg 3 alusel õigus taotleda tagasi pool 22 804,08-euroselt nõudelt tasutud riigilõivust. Hageja on kokku tasunud 1750 eurot (sisaldab hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 70 eurot). Kohus selgitab, et pool riigilõivu tagastatakse sel juhul, kui hageja loobub kogu hagist. Kui hageja loobub hagist osaliselt, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada.[1] Hagihinnalt vahemikus 20 001 eurot kuni 25 000 eurot on riigilõiv 1260 eurot vastavalt RLS §59 lg 1 viidatud lisale nr 1, seega on hagejal võimalik taotleda 630 euro tagastamist. Riigilõiv tagastatakse, kui hageja esitab selleks vastava taotluse. 5.3. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 4 1 täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka
Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg 4/5 2-25-21942 kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest.
lg 4 2 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule
lg-s 4 1 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulud 6.
Menetluskulud tuleb
lg-te 4 ja 5 kohaselt jätta kostjate kanda, kuna hageja loobub viivisenõudest osaliselt põhjusel, et kostja I on nõude osaliselt pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude osas märgib kohus, et need on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tasu – 195 eurot/tund ilma käibemaksuta on mõistlikus suuruses ega pole ülemäärane. Menetluskulude nimekirjas esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu kokku 13,6 tundi arvestades esitatu detailsust ja mahtu on mõistlik ja vajalik. 7. Vaieldamatult on vajalik ka riigilõivu tasumine 1750 eurot, kuid kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda riigilõivu summas 630 eurot tagastamist kohtult ning selles osas kohus kostjatelt riigilõivu välja ei mõista (vt käesoleva lahendi p 5.3). Ehkki kõik hageja menetluskulud 4148,25 eurot on põhjendatud ja vajalikus suuruses, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 3518,25 eurot. Samuti tuleb välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.