Obsah (6)

§ 468§ 407§ 163§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik RESOLUTSI

§ 468lg 1 p 2).

1. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) 2 Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmiti 02.12.2023 krediidileping 5713080843, limiidiga 3000 eurot, intressimääraga 40,44% aastas ja krediidikulukuse määraga 49,67% aastas (fikseerimata), kogukulu 3707,62 eurot. Lepingus on krediidikulukuse määraga 49,66% ja kolmekordne 16,72%x3=50,16%, seega lepingujärgne ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud kolmekordset määra. Perioodil 02.12.2023- 13.05.2025 tegi kostja väljamakseid krediidikontolt summas 7178,34 eurot oma arvelduskontole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega - veebruari-, märtsi-ja aprillikuu 2025 maksetega. Krediidiandja saatis 22.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 12.05.
2. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, loeti leping ülesöelduks 13.05.
3. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 5577,55 eurot. Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest ning on tehtud päring EMTA-le, Creditinfo andmebaasi. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 28.01.2026, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh 3 intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete, Creditinfo andmebaasi ja EMTA registripäringu põhjal, ilma konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kuigi krediidiandja lähtus sissetuleku suuruse osas EMTA registripäringust, siis kostja tegelikke igakuiseid kulusid ei ole võimalik selle põhjal kindlaks teha, sh finantsilisi. Ka Creditinfo andmete põhjal ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada, sh finantsilisi. Kostja igakuised kulud, sh finantsilised ei nähtu avalikest registripäringutest. Selleks oleks kohane olnud küsida kostjalt pangakonto väljavõtet. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Kostja on kasutanud krediiti 7178,34 eurot ja teostanud tagasimakseid kogusummas 5577,55 eurot. Kõik kostja tehtud maksed tuleb seega lugeda põhivõla katteks. Kostja põhivõlg on sel juhul 1600,79 eurot. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, so alates 14.05.2025. 25.02.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 130,31 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista alates 26.02.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (1600,79 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 163

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (49% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 49% ulatuses ja hageja kanda 51% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 455 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 49% ehk summa 222,95 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik