← Eesti

4-25-4728/21

4-25-4728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4728 (263025004195) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuis

) § 275 lg 1 ja § 279 lg 1 järgi Menetlusosalised Menetlusalune isik: Kristjan Kikkas isikukood: 37802040231; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: X; e-post: X Kaitsja: vandeadvokaat Meelis Masso Masso Advokaadibüroo OÜ Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada Kristjan Kikkase kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 05.12.2025.a otsus Kristjan Kikkasele

§ 279

lg 1 alusel määratud karistuse osas ja lõpetada väärteomenetlus

§ 279lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 05.12.2025.a otsus muutmata.
  2. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 05.12.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele hiljemalt 24.09.
  3. a, märkides vastav viitenumber. 1

(7)4-25-4728
  1. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Kikkase kasuks välja 2604 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu katteks. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri edastada Kristjan Kikkasele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  2. aprillil 2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  3. 06.11.2025.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt solvas Kristjan Kikkas 05.10.2025.a kell 01.51 X juures avalikku korda kaitsvat võimuesindajat abipolitseinikku B.O-d seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik näitas parema käe keskmist sõrme ja kasutas ebatsensuurset väljendit "fuck you", mistõttu tundis abipolitseinik end solvatuna. Kristjan Kikkas jooksis riikliku järelevalve teostamise käigus sõiduki kõrvalt minema, takistades sellega süüteomenetlust. Kristjan Kikkas pani toime

§ 275

lg 1 ja

§ 279lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

(dtl 32-33)

  1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 19.11.2025.a vastulause paludes muuhulgas võtta asja materjalide juurde 05.10.2025.a koostatud regionaalhaigla väljavõte ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p l alusel. Kui aga kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused menetluse lõpetamiseks palub menetlusalune isik määrata rahatrahvi tasumise ositi.
  2. Kohtuvälise menetleja 05.12.2025.a otsuse kohaselt on Kristjan Kikkas süü tõendatud tunnistajate ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuväline menetleja ei leia, et esinevad alused menetluse lõpetamiseks, kuid võimaldab tasuda määratud rahatrahv osade kaupa. Kohane ei ole väljendada ennast võimuesindajaga suheldes samuti, kui sõpradega suheldes. Menetlusalune isik väitis, et tema ei näidanud keskmist sõrme vaid hoidis sõrmi üleval valu leevendamiseks, sest tema käsi oli põletikus. Vastulausele lisatud regionaalhaigla väljavõttest nähtub, et pöörduti on seoses vigastustega, mis tekkisid seoses intsidendiga politseiga ja pöörduja kaebab muuhulgas valu parema käe küünarvarre piirkonnas. Kohtuväline menetleja leiab, et esitatud dokument ei tõenda vigastust, mis oli saadud enne väärteo toimepanemist 05.10.2025.a kell 01:
  3. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik Kristjan Kikkas pani 05.10.2025.a toime temale

§ 279

lg 1 ning

§ 275lg 1 järgi süüks pandud väärteod ning protokoll on koostatud õigesti.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et Kristjan Kikkas pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et 2

(7)4-25-4728 menetlusalust isikut on võimalik seekord karistada rahatrahviga ja määrab

§ 279

lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

§ 275lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

Rahatrahv summas 1200 eurot on määratud ositi tasumisele vabalt valitud ajal ja summades ning viimase osa maksmise kuupäev on 24.09.

  1. (dtl 43-45) Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 22.12.2025.a esitas Kristjan Kikkas kaitsja vahendusel eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. 4.

§ 275

lg 1 alusel on väärteona karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Öisel ajal viibisid tunnistajad ja menetlusalune isik erinevates autodes. Seega võis tunnistajatele tunduda, et menetlusalune isik näitab nende suunas keskmist sõrme. Menetlusalune isik on selgitanud, et kuna tal oli käsi katki ja valutas, siis ta hoidis oma kätt üleval ja tahtlus kedagi solvata puudus. Väärteoprotokollis, väärteoasja otsuses ega tunnistajate ütlustes ei ole kirjeldatud, kuidas menetlusaluse isiku käitumine võis riivata võimesindajate au ja väärikust. Ka abipolitseinik kasutas menetlusaluse isiku suhtes ja oma kolleegidega vesteldes ebatsensuurseid väljendeid, järelikult politseiametnikud aktsepteerivad sellist suhtlust. Lisaks tuleks võtta arvesse, et kuna politseiametnikud on tihti sunnitud suhtlema igasuguste inimestega, siis neil peaks olema ka talumiskohustus. 5.

§ 279

lg 1 alusel on väärteona karistatav riikliku ja haldusjärelevalve takistamine sellisel viisil, mis ei võimalda järelevalve teostamist. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, millisesse riiklikku või haldusjärelevalvesse oli menetlusalune isik kaasatud või missugust järelevalvet tema suhtes rakendati. Väärteoprotokollis ei ole kajastatud, missugust järelevalveasutuse poolt antud selgesõnalist korraldust või muud tegevust võis menetlusalune isik eirata. Samas koostati väärteoprotokolli kohaselt isiku kinnipidamise protokoll ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Järelikult viis kohtuväline menetleja läbi teatud menetlustoimingud menetlusaluse isiku suhtes ning ei ole tõendatud, et menetlusaluse isiku tegevuse tõttu jäi järelevalve teostamata. Politsei pidas kinni sõiduki, kus viibis ka menetlusalune isik. Kuna politseiametnikud pidasid sõiduki kinni vahetult pärast seda, kui neil oli tekkinud kahtlus, et toime võib olla pandud väärtegu

§ 275

lg 1 alusel, siis järelikult pidi sõiduki kinnipidamise põhjus olema mitte liiklusjärelvalve teostamine, vaid väärteomenetluse läbiviimine. 6. Menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigust kaitsja abile, olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures, anda ütlusi ning esitada tõendeid ja taotlusi. Politseiametnik ei selgitanud korrektselt ka, miks isik peatati ja mis on menetlustoimingu eesmärk. Kokkuvõtvalt puudus politseiametnikel seadusest tulenev õigus menetlusaluse isiku kinnipidamiseks ja politsei ametiruumidesse toimetamiseks. Lisaks puudus vajadus indikaatorvahendi abil menetlusaluse isiku joobeseisundi tuvastamiseks. Menetlusaluse isiku oleks saanud kuulata üle ka hiljem ja saata vastava kutse menetlusalusele isikule. Arvestades, et nii väärteoprotokollis kui ka väärteoasja otsuses, on lihtsalt toodud välja seaduse tekst ning reaalselt puudus vajadus menetlusaluse isiku toimetamiseks jaoskonda menetlustoimingute tegemiseks, siis puuduvad faktilised asjaolud, mis annavad aluse mõista süüdi menetlusaluse isiku

§ 279lg 1 alusel väärteo toimepanemises.

Reaalselt ei takistanud menetlusalune isik menetlust, vaid kasutas talle seaduse alusel antud õigusi. Seega ei olnud menetlusalusel isikul kohustust täita politseiametniku korraldusi. (dtl 6-11) KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 3

(7)4-25-4728 Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine Kristjan Kikkase poolt on tõendamist leidnud, kuid

§ 279lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused tema käitumises puuduvad.

  1. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi abipolitseinik B.O, kes oli tööl koos N.F. Nende eest sõitis läbi tume BMW, milles kaasreisija oli Kristjan Kikkas. B.O ja N.F nägid, et kaasreisija vaatas nende poole, tõstis oma parema käe nende poole, keskmine sõrm oli üleval. B.O ja N.F peatasid sõiduki ja küsisid, miks oli see sõrme näitamine vajalik. Isik ütles, et ta pole midagi näidanud, tema käe ümber oli side. B.O ja N.F selgitasid korduvalt, et tegu on toimunud, kuid isik oli üleolev. N.F viis menetlust läbi ja soovis isikule anda lugemiseks õigusi ja kohustusi, ta ei hakanud lugema, ajas tagasi, et midagi pole olnud. Kuna kohapeal menetlustoiminguid läbi viia ei saanud otsustasid B.O ja N.F, et on mõistlik minna politseimajja. Palusid tal väljuda, korduvalt selgitades. Kristjan Kikkas ütles, et ei tule kuhugi ja jooksis ära. B.O selgitas, et väärteomenetlus algas siis, kui toimus rikkumine, mis oli vaja fikseerida. Keskmise sõrme näitamine oli B.O jaoks solvav. (dtl 76-78)
  2. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi politseiametnik N.F, kes oli tööl koos abipolitseinik B.O-ga . Jälgisid liiklust, seda oli öösel vähe. X parkla poolt tulles andsid teed sõidukile, mille möödudes oli näha, et kõrvalistuja käsi ja sõrm tõusid. Tänavavalgustuses oli näha isiku kuju ja käsi. Isik, kes sõrme näitas, vaatas nende suunas. Nad seisid, sõiduk möödus väga aeglaselt. Šokeeriv oli alguses, et mis mõttes lihtsalt näitab nii. Väga ebameeldiv ja solvav on kui ametnikele nii näidatakse. Keerasid autole järgi ja andsid peatumismärguande. Tunnistaja rääkis juhiga, nad otsustasid, et koostavad väärteoprotokolli ametivõimu solvamise eest, kuid Kristjan Kikkas ei olnud nõus sellega. Kristjan Kikkase ja abipolitseiniku vahel tekkis vaidlus, kui paluti autost välja tulla, Kristjan Kikkase käisid käed taskusse, tundus ebaturvaline ja ohtlik. Korduvalt anti talle korraldus käed taskust välja võtta, kutsusid appi ka teise patrullsõiduki, sest oli kaks meesterahvast, kellest üks joobes ja agressiivne. Väärteomenetlus algas, kui märkasid üles tõstetud kätt, mille peale ka tunnistaja solvus. (dtl 78-80).
  3. Kohtul puudub alus kahelda B.O ja N.F ütlustes, kelle sõnul nad selgelt nägid, et Kristjan Kikkas tõstis nende poole vaadates üles parema käe ja näitas neile keskmist sõrme. Mõlemad tundsid, et neid on solvatud. Mõne meetri kauguselt mööda sõitnud auto liikus aeglaselt, tänavavalgustus põles ja kõrvalistuja Kristjan Kikkas oli neile hästi nähtav. Samuti selgub B.O ja N.F ütlustest, et nad otsustasid sõiduki kinni pidada ning koostada väärteoprotokolli ametivõimu solvamise eest.
  4. Tunnistaja V. L nägi enda poolt juhitud sõidukiga politseisõidukist möödudes kõrvalistmel istunud onu, Kristjan Kikkase, tõstetud kätt, kuid on veendunud, et see oli valust. Kuna onul oli käsi sidemes ja valutas, oli käsi vahepeal püstises asendis, võib-olla politseile tundus, et neile näidati midagi. Onul oli käsi üleval päris palju kordi. Politseiauto kaugus möödasõidu hetkel oli 4-5 meetrit, nähtavus tundus hea. Politseinikud peatasid sõiduki, politseinik tuli akna juurde, ta ei selgitanud, miks ta kinni peeti, öeldi, et küsige oma kõrvalistujalt. Kõrvalistujale tema mäletamist mööda ka ei selgitatud, miks kinni peeti. Politseiametnikud väitsid, et on näitas 4

(7)4-25-4728 keskmist sõrme ja onu vastas, et pole seda teinud. Talle tundus, et politsei muutus agressiivseks, kui palus dokumenti ja kui kohe ei antud. Meesterahvas oli agressiivne ja ütles kohe, et tulge autost välja või me kasutame jõudu, ütles mitu korda. Onu oli politseiga suheldes rahulik. (dtl 80-82).
  1. V. L nägi enda sõnul politseisõidukist möödudes kõrvalistmel istunud Kristjan Kikkase tõstetud kätt, kuid tema on kindel, et käsi oli tõstetud valu tõttu. V. L nägi küll Kristjan Kikkase tõstetud kätt, kuid Kristjan Kikkase poolt politseiametnike suuna tehtud žest võis temale märkamatuks jääda, sest ta juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja sõnul möödusid nad politseisõidukist 4-5 meetri kauguselt ning ta kinnitas politseiametnike ütlusi, et nähtavus oli hea.
  2. Kohtuväline menetleja taotles vormikaamerasalvestiste lisamist kohtutoimikusse. Esimeselt vormikaamerasalvestiselt nähtub, et B.O küsib Kristjan Kikkaselt dokumenti. Küsib, milleks keskmise sõrme liigutus vajalik oli, et mõlemad nägid ja julgegu tunnistada, kui teha julges. Selgitab, et auto sõitis mööda, Kristjan Kikkas vaatas politseisõiduki poole, parema käe keskmine sõrm tõusis. Teiselt salvestiselt on näha, et N.F läheb auto juurde, ütleb Kristjan Kikkasele, et koostavad väärteoprotokolli ametniku solvamise eest. Kristjan Kikkas vaidleb häälekalt vastu. B.O selgitab, mis on õigused ja kohustused, ütleb, et Kristjan Kikkas saab seda lugeda, on õigus esitada ka omapoolne vastulause. B.O selgitab, et mõlemad nägid keskmist näppu ning küsib, kas saavad menetlustoimingud teha või lähevad jaoskonda. B.O kordab neli korda, et sõidukist tuleb välja tulla ja kutsub abi. B.O annab veel korduvalt korralduse sõidukist välja tulla ning teavitab häält kõrgendades võimalusest jõudu kasutada. B.O keelab sõidukist väljunud Kristjan Kikkasel käsi taskusse panna, ütleb, et lähevad jaoskonda ning selgitab, et politseisõidukiga kohakuti jõudes vaatas kaasistuja selle poole, tõusis käsi ja sõrm akna kohale, mõlemad politseinikud nägid seda. Kristjan Kikkas ütles, et ei tule politseijaoskonda ning ja paneb jooksu, B.O jookseb järele, jõuab lähemale, Kristjan Kikkas jääb seisma, B.O annab käskluse pikali heita, kuid Kristjan Kikkas ei kuuletu. Kristjan Kikkas surutakse maha ning ta peetakse kinni. Kolmandalt salvestiselt on näha, kuidas Kristjan Kikkas kambrisse paigutatakse. Kristjan Kikkas ütleb, et ta hoiab seda kätt kogu aeg püsti. (dtl 66-69).
  3. Kõnealustelt salvestistelt on üheselt aru saada, et Kristjan Kikkase suhtes alustati pärast sõiduki kinnipidamist menetlustoiminguid seoses tema poolt väidetavalt toimepandud väärteoga

§ 275lg 1 järgi.

Kristjan Kikkas peeti kinni 05.10.2025.a kell 2.08 seoses

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisega, sest ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ja menetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Menetlusalune isik vabastati 05.10.2025.a kell 10.05 (dtl 21).

  1. Kristjan Kikkas kohtuistungil ütluseid anda ei soovinud, kuid kinnitab, et ei ole keskmist sõrme näidanud, temast on valesti aru saadud. (dtl 84). Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt politseinikud peatasid ja ütlesid, et näitasin „fuck“ näppu. Hoidis seepärast kätt üleval, et ei oleks valus, käsi oli põletikus. Politseiametnikud ütlesid, et hakkavad väärteomenetlust tegema, kuid tema ei olnud nõus. Politseiametnikud ütlesid, et viivad ta minema, selle peale jooksis ta ära. Tekkis ärevushäire ja paanikahoog. (dtl 30-31).
  2. Kristjan Kikkase ütlused, selle kohta, et ta tõstis, politseinike nähes oma parema käe valu tõttu ei eluliselt usutav, ka teised tõendid ei kinnita sellise vigastuse olemasolu, mille tõttu ta pidi tõstma käe just politseiametnike suunas. 05.10.2025.a X EMO-s toimunud arstliku läbivaatuse käigus on paremal käel tuvastatud üksnes 3 cm läbimõõduga marrastunud ala, randme liiges on iseärasusteta. (dtl 39-40). Seega ei ole tegemist erilist valu ja sellest tingitud 5

(7)4-25-4728 kontrollimatuid liigutusi põhjustanud tervisekahjustusega parema käe randmel. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Kristjan Kikkasel 05.10.2025.a kell 2:54 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,74 mg/l (dtl 23). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt on kontrollile allutatud isikul silmade punetus, silma pupillid suured, kerged koordinatsiooni häired ning rahutu, ärrituv, omamehelik ja ründav käitumine. (dtl 24). Seega oli Kristjan Kikkas lihtsalt joobes, ei allunud ühelegi korraldusele ning vaidles kõigele vastu. Vormikaamera salvestistelt on nähtav joobes isiku ebameeldiv ja igasugusest mõistlikust koostööst keelduv käitumine. 19.12.2025.a välja antud perearsti tõend, millel on pöördumise põhjuseks märgitud paanikahäire, ei ole seostatav enam kui kaks kuud varem toimunuga. (dtl 12) 18. Kohtulik arutamise käigus on tõendamist leidnud, et Kristjan Kikkas viibis 05.10.2025.a kella 01.51 paiku X kesklinnas ja sõitis kõrvalistujana mööda liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik N.F ja abipolitseinik B.O-st ning tõstis nende suunas parema käe ning näitas neile keskmist sõrme. B.O ja N.F on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, kes täitsid 05.10.2025.a ametikohustusi. Abipolitseinik B.O täitis tööülesandeid vastavalt abipolitseiniku seadusele ning korrakaitseseadusele, olles seega avalikku korda kaitsev võimuesindaja

§ 275tähenduses.

Vaidlus puudub selles, et keskmise sõrme näitamine on Läänemaailmas halvustava tähendusega žest, millega väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka agressiivsust. 19. Seega oli Kristjan Kikkase poolt politseiametnike suunas parema käe keskmise sõrme näitamine objektiivselt solvav, sellega riivas ta oma igapäevast tööd teinud riigivõimu esindaja, kes tagas õiguskorda öises linnas, au ja väärikust. Kristjan Kikkas täitis B.O-d solvates

§ 275lg 1 järgi ettenähtud süüteo objektiivse kooseisu.

Tema tegu on toime pandud tahtlikult ehk Kristjan Kikkas tahtis oma žestiga politseiametnikke solvata või vähemalt möönis seda. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 20. Kohtuvälise menetleja poolt Kristjan Kikkasele määratud karistus on kooskõlas

§-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 21.

§ 275lg 1 näeb karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 275

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot, seega alla sanktsiooni keskmise määra. Hinnates Kristjan Kikkase süü suurust talle

§ 275lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb seda lugeda keskmiseks.

Menetlusalune isik ei ole oma tegevust hukka mõistnud ja vaatamata politsei poolt õigusrikkumisele tähelepanu juhtimisele ei tunnistanud ta oma süüd, vaid asus ennast õigustama. Seega karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning loodab, et alla sanktsiooni keskmist määratud karistus on piisav, et menetlusalune isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. 22. Seevastu väärteoprotokollis kirjeldatud ja

§ 279lg 1 järgi ettenähtud väärtegu ei ole Kristjan Kikkas toime pannud.

23. Kristjan Kikkasele on etteheidetud riikliku järelevalve teostamise käigus sõiduki kõrvalt minema jooksmist ja sellega süüteomenetluse takistamist.

§ 279lg 1 kohane väärtegu on 6

(7)4-25-4728 riikliku ja haldusjärelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Antud juhul ei ole Kristjan Kikkasele etteheidetav riikliku ega haldusjärelevalve takistamine. Kristjan Kikkase suhtes toimus süüteomenetlus vähemalt alates esimesest menetlustoimingust, s.o peatumismärguande andmisest sõidukile, mis järgnes vahetult solvavale keskmise sõrme näitamisele. Politseiametnike ütlustest ning vormikaamera salvestisest selgub, et Kristjan Kikkas eiras politseiametnike seaduslikke korraldusi väärteomenetluses, ta ei takistanud riikliku järelevalvet ega pannud

§ 279

lg 1 järgi ettenähtud väärtegu ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes selles osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.
  2. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu ja sõidukulud, mis on kokku 5208 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on kulutatud aega 21 tundi, mis hõlmab nõustamist, materjalidega tutvumist, vastulause koostamist, kaebuse koostamist, kliendiga nõupidamisi, ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungil osalemist ning eeldatavat ajakulu taotluse esitamiseks Rahandusministeeriumile, otsusele järgnevat analüüsi ja selgitusi kliendile. (dtl 50-54).
  3. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud toimingutele kulunud aega saab pidada ligi 21 tunni ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, lõpetades menetluse etteheidetud kahest süüteost ühe osas, siis rahuldab kohus kaitsjatasu hüvitamise taotluse 50 % ulatuses, s.o 10,5 tunni osas, mis on seotud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab VTMS § 23 alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2604 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.