lg 4 kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-84-13 selgitanud, et
lg 4 tähenduses on kaebetähtaja arvutamisel õiguslik tähendus üksnes sellel, millal on kohtuvälise menetleja otsus väärteoprotokolli kohaselt menetleja juures kättesaadav, mitte sellel, millal isik otsusega faktiliselt tutvus. Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 täpsustanud, et kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st kohustust tunda ise huvi menetluse tulemuse vastu. Kui menetlusalune isik ei kasuta talle antud võimalusi otsusega tutvumiseks, kannab ta ise riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Käesolevas asjas hakkas kaebetähtaeg kulgema 06.03.2026, mil otsus oli menetleja juures kättesaadav, ning lõppes 23.03.2026. Kaebus, mis esitati 21.04.2026, on esitatud hilinenult. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Menetlusalune isik ei ole esitanud põhjendusi ega taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega toonud esile asjaolusid, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt jätab maakohus kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud pärast
Ühtlasi märgib kohus, et
lg 1 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksnes menetlusosalisel – menetlusalusel isikul või tema kaitsjal (
). Käesolevas asjas on kaebuse esitanud menetlusalune isik, kuid see ei mõjuta kaebetähtaja järgimise kohustust. Kuna kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamiseks ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.