Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

act OÜ hagi T. K. Kase vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 1

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 21.10.2025 kohtule hagi T. K. Kase (kostja) vastu võlgnevuse 1935,36 euro, intressi 255,47 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja viivise saamiseks. Hagi aluseks on kostja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564) vahel 31.03.2022 sõlmitud krediidileping nr 1902410162554 krediidilimiidiga 2000 eurot, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Nõue on 18.02.2025 loovutatud hagejale.
2. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.
3. Hageja esitas 08.01.2026 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõuete ümbearvestuse.
4. Kohus määras asjas istungiaja 14.04.2026 kell 12.
6. Pooled esitasid kohtule 02.04.2026 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada ja määratud istungiaeg tühistada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidianjda järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja on hagis selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja kontoväljavõtte, laenu taotluses esitatud andmete ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmebaasidest saadud info põhjal. Krediidiotsuse tegemisel arvestati kostja sissetulekuga 1204,91 eurot (kostja keskmine palk 583,33 eurot ja tööandja poolt tehtud maksed 624,57 eurot), finantskohustustega 105 eurot, muude kuludega 700 eurot, ülalpeetava kuluga 55 eurot ning puhvriga 60,25 eurot. Kostja on ise laenutaotluses märkinud enda sissetulekuks 3000 eurot, finantskohustusteks 550 eurot ning muudeks kuludeks 700 eurot. Krediidiandaja hindas ja kontrollis kostja sissetuleku ja finantskohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte nr EE117700771004013050 alusel AccountScoringu (https://accountscoring.com/) abil. Hageja märgib, et kostja märgitud finantskohustused ei ole tõendatud, kuid ei nähtu, et kostjalt täiendavat infot kohustuste osas küsitud oleks. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole arvestanud kõikide konto väljavõttelt nähtuvate kostja kohustustega. Väljavõttest nähtub, et kostjal on kohustused nelja võlausaldaja ees, kuid kohustuste osamaksete suuruseks ühes kuus on arvestatud 3 2-25-17698 kahe võlausaldaja osamaksega. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal.
2. Lepingus nr 1902410162554 märgitud krediidi kulukuse määr 41,70% ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ning krediidi kulukuse määra arvutamise andmed kajastuvad laenulepingu põhitingimustes. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
3. Pooled kinnitasid 02.04.2026 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

1. Seoses kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus 14.04.2026 kell 12.00 määratud istungiaja.
2. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 12. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 13.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 14. Kompromissiga on esitatud taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagejale tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust.

Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada maakohtus makstud riigilõivust pool, s.o 192,50 eurot taotluses märgitud hageja kontole. 15. Pooled lühendavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4