) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
lg 1 on öeldud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta
lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Osundatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et Q.G on 30.jaanuaril 2013.a. sündinud C.S-i isa ning L.E on nimetatud lapse ema. Q.G on omaks võtnud asjaolu, et ta on kohustatud lapsele ülalpidamist andma, kuid ei ole seda teinud. Vaidlus on asjaolu üle, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Q.G kontoväljavõttelt ajavahemiku 03.09.2019– 02.04.2020 kohta nähtub, et tema sissetulekuks on viimase seitsme kuu jooksul olnud igakuine sotsiaaltoetus 41,17 eurot, puuduva töövõime toetus keskmiselt 191,35 eurot ja 2019.a. sügisel kahel korral saadud töötasu kokku 337,53 eurot. Jättes arvestamata sotsiaaltoetuse, mis on sihtotstarbeliselt ette nähtud isikule tema puudest tingitud kulutuste hüvitamiseks on Q.G keskmine kuusissetulek 239,56 eurot. Kuna tema suhtes on inkassonõue 5965,04 eurot, kannab ta suurema osa kontole laekuvatest summadest oma ema C.S-i kontole, mille vahendusel sooritab tehinguid oma igapäevavajaduste rahuldamiseks. Kohtule esitatud C.S-i kontoväljavõte tõendab nimetatud asjaolu. Lisaks on Q.G kandnud oma kontolt rahasummasid E.A kontole, mis on Q.G ütluste kohaselt E.A.lt laenatud raha tagastused. Q.G varalise seisundi hindamisel võtab kohus arvesse, et talle kuulub mõtteline osa kinnisasjast, millelt on võimalik saada tulu. Q.G on kinnitanud kohtuistungil kinnistul kasvava metsa/ülestöötatud puidu müüki ja sellest saadud vahendite eest sõiduki ostmist. Q.G kasvatab kinnistul enda tarbeks kartulit ja köögivilju. Hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ka temal on osaline töövõime – 50 % ulatuses. Hageja esindaja töötasu on kuni 900 eurot ning lisaks hagejale on tal ka teine alaealisest ülalpeetav. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata lapse ülalpidamiskohustuse, seega esineb alus elatise väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et kostjal esineb asjaolu, mille alusel on võimalik vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla
lg 1 sätestatud määra, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära- osaline töövõime puudumine. Samas on kostjal kohtu hinnangul võimalik ka osalise töövõime puhul töötada ja saada rohkem sissetulekut, 3
lg 2 alusel muutuva suurusena, määrates ette kindlaks, et elatis ei või olla väiksem, kui 56 %
lõikes 1 sätestatud elatise määrast (poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 3.aprillist 2019.a., Kuna kostja ei ole selle aja jooksul lapsele ülalpidamist andnud, tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis 2134 eurot. Kohus on tagasiulatuva elatise summa hulka arvanud ka 2020.a. aprillikuu elatise, mis tuli
2019.a. aprillikuu eest tuli tasuda 154 eurot (28 päeva x 5,5 eurot) ning alates 1.05.2019 – 31.03.2020 (12 x 165) 1980 eurot. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele tuleb elatis kanda L.E kontole. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.