1-19-7999/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7999 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2020 määrus süüdimõistetu B.E Kütile Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.E (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 09.10.2019 otsusega karistati B.E KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati T. Küti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.10.2019–09.10.2019, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.E ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Kastani 78a, Tartu ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. KarS § 78 p 1 alusel hakatakse T. Küti katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldama kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.10.
7. 20.07.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles T. Kütile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohtu 18.08.2020 määrusega pöörati täitmisele T. Kütile mõistetud kandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust. 3.
9. T. Küti senine kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Isik on rikkunud mitmeid kontrollnõudeid ning olenemata kriminaalhooldusametniku antud võimalustest murekohtadega tegeleda, ei ole ta oma käitumist parandanud. Hooldusaluse rikkumised ei ole juhuslikku laadi ega tulene teadmatusest või vääriti mõistmisest. B.E on kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud teadlikult ja süstemaatiliselt mitme kuu vältel. Kohtuistungil tunnistas hooldusalune ka ise, et ta on käinud välismaal, teades, et tal selle jaoks luba ei ole. Selline käitumine näitab maakohtu hinnangul hoolimatut ja kohusetundetut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. 3.
10. B.E põhjendab oma rikkumisi valdavalt tööl käimisega. Kuigi soov käia tööl ja teenida sissetulekut on kiiduväärt, siis ei vabasta see isikut kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik üritanud hooldusalusele vastu tulla ja võimaldada tal välismaal tööl käia. Isik on sellise võimalusega kaasnevad kohustused, sh töötamist tõendavate dokumentide esitamine, jätnud täitmata. 3.
11. Maakohtu hinnangul ei soovi süüdimõistetu oma rikkumiste eest vastutust võtta, vaid otsib oma käitumisele erinevaid vabandusi ja õigustusi, sh süüdistades kriminaalhooldusametnikku. Lähtudes hooldusaluse senisest käitumisest, tema suhtumisest oma rikkumistesse ja kohtuistungil antud selgitustest, ei olnud maakohtul alust uskuda, et tema käitumine võiks edaspidi oluliselt muutuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on T. Küti osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 18.08.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.E, kes kirjeldas omapoolseid seisukohti, mis tõendavad väidetavalt seda, et süüdimõistetu ei ole kuritegu toime pannud. B.E toob välja, et ta ei ole alkoholi tarvitamise keeldu eiranud. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta on tehtud ka seletuskiri. Samuti on tehtud seletuskiri selle kohta, miks ta ei ole käinud kriminaalhooldaja juures. See on põhjendatud ja kontrollitav. B.E toob välja, et ta ei tööta välismaal nagu on maakohtu määruses, vaid ta töötab Eesti registreeritud ettevõttes, kuid tema töö iseloom on selline, et ta töötab transpordi sektoris ja koormate mahalaadimine võib asuda teises riikides, kuid lõpp on alati Eestis. Kriminaalhooldaja tingimus oli T. Küti väljalubamiseks, et ta peab esitama talle oma sissetulekut tõendavad dokumendid. B.E on esitanud palgatõendid, kuid see ei sobinud. Süüdimõistetu tööleping seda ei tõesta, sest sinna kirja võib panna, mida paber kannatab ja see ei kinnita isegi seda, et süüdimõistetul see töökoht on. B.E tõi välja, et prokuratuur ja kohtunik, kes otsuse tegid, teadsid süüdimõistetu tööst ja selle eripäradest. Süüdimõistetu pakkus kriminaalhooldajale võimalust näidata läbi telefonis oleva programmi, kus ta tööga seoses liigub. Süüdimõistetu on teinud tänaseks kõik, et tal oleks sissetulek ja tema viibimine ning tegevused oleks nähtavad. CMR kaubaveolehed on kriminaalhooldaja jaoks arusaamatud dokumendid. Süüdimõistetu toob välja, et ta on teinud seletuskirja ja tõendanud, miks ta rikkus alkokeeldu. Samuti on süüdimõistetu esitanud dokumendid, mis tõendavad tema sissetulekut ja on olemas seletuskiri selle kohta, miks süüdimõistetu ei käinud registreerimisel. B.E on tõendanud, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mis oli tema põhiasjas. Isikul on töökoht, kuid kriminaalhooldaja võib otsustada, kas B.E võib tööle minna või mitte, mida peab B.E kummastavaks. Kõik peaks olema rahul sellega, et mida vähem B.E kodus viibib, seda väiksem on võimalus, et ta sooritab samalaadse lähisuhtevägivallaga seotud kuriteo. Süüdimõistetu toob näiteid oma tööst. 2 Lisaks esitas süüdimõistetu väljavõtte väidetavalt toimiku materjalidest ning annab omapoolse selgituse sellele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Küti karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustusi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud ei registreerimiskohustusele ega ka loa küsimisele riigist lahkumiseks. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud viidatud kohustusi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustust rikkus, andes seejuures üksnes mittepõhjendatud ennastõigustavaid seisukohti. Seejuures ei ole vähetähtis, et kriminaalhooldaja on üritanud korduvalt süüdimõistetule vastu tulla, kuid mõju süüdimõistetu käitumisele sellel olnud ei ole. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu ei näe endal mingit süüd ning annab üksnes ennastõigustavaid selgitusi. Ringkonnakohus juhib süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et kõik selgitused seoses süüdimõistva otsusega jätab kohus tähelepanuta, kuna tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mis on kõigile täitmiseks kohustuslik – KrMS §
15. Tulenevalt sellest jäävad tähelepanuta ka esitatud väidetavad toimiku materjalid ja nende osas antud selgitused. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest, mis nähtub üheselt nii tema käitumisest kriminaalhoolduse ajal kui ka esitatud määruskaebusest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. Süüdimõistetu on sõlminud karistuskokkuleppe, teades täpselt, milline on tema töö iseloom, seega igasugused õigustused seoses tööga on põhjendamatud. Kriminaalhooldaja ei ole keelanud süüdimõistetul töötamist, vaid on seejuures juhtinud tähelepanu sellele, kuidas tuleb süüdimõistetul selles olukorras käituda. Ka välismaal käimine ei ole välistatud. Nagu nähtub erakorralisest ettekandest ja maakohtu määrusest, süüdimõistetu on jätkuvalt käitunud täpselt nii nagu ta ise õigeks peab, jättes seejuures arvestamata, et 01.11.2019 on B.E allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õigused ning kohustused. Seega on B.E teadlik kehtivast korrast. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid kriminaalhooldaja on süüdimõistetut ka korduvalt kirjalikult hoiatanud, kuid ka see ei ole motiveerinud B.E nõuetekohaselt käituma. Ka ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne.
16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
17. augusti 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas