← Eesti

2-24-18023/86

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-18023 Määruse kuupäev Tartu,

  1. juuni 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt Kohtuasi O.J. avaldus ühise hooldusõiguse ainuhooldusõiguse saamiseks lõpetamiseks I.H. avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-18023 ja teha uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu
  7. juuli
  8. a taotlus.
  9. Määrata riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu tsiviilasjas nr 2-24-18023 osutatud õigusabi eest 205 eurot 84 senti (sh käibemaks 39 eurot 84 senti).
  10. Rahuldada vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Viru Maakohus määras
  12. detsembri
  13. a määrusega A.H. (laps) riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (vandeadvokaat).
  14. Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli O.J. (ema) määruskaebus Viru Maakohtu
  15. mai
  16. a esialgse õiguskaitse määruse peale, mis lahendati ringkonnakohtu
  17. juuli
  18. a määrusega. Ringkonnakohtu määrus jõustus samal päeval. ja 2-24-18023
  19. Vandeadvokaat esitas
  20. juulil 2025 ringkonnakohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt oli vandeadvokaadi ajakulu ringkonnakohtus lapse esindamisel 138 minutit, mille eest ta palus välja mõista 166 eurot, millele lisandub käibemaks 39 eurot 84 senti, kokku 205 eurot 84 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  21. Tartu Ringkonnakohus jättis
  22. juuli
  23. a määrusega vandeadvokaadi taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et vandeadvokaadi taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-te 3 ja 5 alusel läbi vaatamata. Advokaadil tuleb tasutaotlus esitada kõigis kohtumenetlustes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist ning kui riigi õigusabi toimingust menetluse lõpuni on vähem kui kolm kuud, siis tuleb tasutaotlus esitada menetluse lõpus. Ringkonnakohus tegi määruskaebemenetluses määruse kirjalikus menetluses
  24. juulil
  25. Vandeadvokaat on kinnitanud määruse kättesaamist avaliku e-toimiku kaudu samal päeval ja see jõustus
  26. juulil
  27. Sellega lõppes määruskaebemenetlus ringkonnakohtus. Vandeadvokaat on tasutaotluse esitanud alles
  28. juulil
  29. Kuna Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus
  30. juulil 2025, ei ole tasutaotlus esitatud hiljemalt menetluse lõpus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  31. Vandeadvokaat esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada. Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (Riigikogu XIV koosseisu 200 SE, lk 22) kohaselt oli enne
  32. jaanuari 2021 kehtinud RÕS § 22 lg 3 nõue esitada tasutaotlus iga menetlustoimingu lõpus tarbetu ja advokaate liialt koormav. Vandeadvokaat esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist. Ringkonnakohtul ei olnud õigust jätta taotlust läbi vaatamata. Tegemist on hooldusõiguse asjaga, kus ringkonnakohtule esitas määruskaebuse üks lapsevanem. Lapse esindaja pidi koostama seisukoha määruskaebuse kohta ja tutvuma teiste menetlusosaliste esitatud dokumentidega. Lisaks pidi lapse esindaja tutvustama lapsele ringkonnakohtu määrust, see oli võimalik alles pärast määruse tegemist. Ringkonnakohtu lähenemine oleks põhjendatud ainult siis, kui kohus oleks teavitanud lapse esindajat ja teisi menetlusosalisi määruse tegemise kuupäevast ja andnud pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Riigikohus teeb uue määruse, millega rahuldab vandeadvokaadi taotluse ja määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruse. Määruskaebus rahuldatakse.
  34. RÕS § 22 lg 5 kohaselt jäetakse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata, kui selleks ei esitata vormikohast taotlust, taotluses ei ole märgitud kõiki RÕS § 22 lg 1 kohaselt nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud korras. Praegusel juhul jättis ringkonnakohus vandeadvokaadi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud hilinenult. RÕS § 22 lg 3 esimese lause kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse 2

(3)2-24-18023 ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et vandeadvokaat esitas kõnealuse taotluse kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist. Selgitada on vaja seda, kas ringkonnakohus võis jätta taotluse läbi vaatamata, kuna see esitati seitse päeva pärast ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluse lõppu.
  1. Ringkonnakohtu menetluses oli ema määruskaebus maakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale hooldusõiguse asjas. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatavad sätted ei näe ette, et ringkonnakohus peab andma määruskaebemenetluses tähtaja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada avaldusi või seisukohti, ja teatama lahendi avalikult teatavakstegemise aja (nagu see on apellatsioonimenetluses, TsMS § 647 lg 1). Seetõttu ei andnud ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaega seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ega teavitanud menetlusosalisi lahendi avalikult teatavakstegemise ajast.
  2. Kuigi ringkonnakohtul ei ole hagita asjas toimuvas määruskaebemenetluses seadusest tulenevat kohustust määrata tähtaega avalduste või seisukohtade esitamiseks ega teatada lahendi avalikult teatavakstegemise aega, võib see siiski olla põhjendatud olukorras, kus menetluses osaleb määratud esindaja, kellel võib tekkida õigus taotleda riigi õigusabi tasu. Kui ringkonnakohus ei anna menetlusosalistele tähtaega seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ega teavita menetlusosalisi lahendi avalikult teatavakstegemise ajast, ei ole riigi õigusabi osutajal võimalik ette näha, millal määruskaebemenetlus ringkonnakohtus lõppeb. Riigikohus leiab seetõttu, et juhul, kui määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses ning kohus ei ole pidanud vajalikuks määrata lõplikku tähtaega menetlusosalistele avalduste või seisukohtade esitamiseks ega teatanud lahendi avalikult teatavakstegemise aega, tuleb riigi õigusabi tasu taotlus lahendada sisuliselt ka siis, kui see esitatakse pärast menetluse lõppemist. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada.
  3. Riigikohus teeb uue määruse, millega rahuldab vandeadvokaadi
  4. juuli
  5. a riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on vandeadvokaat teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine 25 minutit, kohaliku omavalitsuse seisukohaga tutvumine 20 minutit, menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega tutvumine 30 minutit, määruskaebuse suhtes seisukoha koostamine 60 minutit, kohtulahendiga tutvumine 3 minutit. Kokku on advokaadi ajakulu ringkonnakohtus olnud lapse esindamisel 138 minutit, mille eest ta palub välja mõista 166 eurot, millele lisandub käibemaks 39 eurot 84 senti, kokku 205 eurot 84 senti. Riigikohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes RÕS §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
  6. juuli
  7. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“.
  8. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.