Obsah (8)

§16§32§33§2§56§68§65§4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg Kriminaalasja number Viru Maakohus 10.02.2026 1-25-3073 (22244000359) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Prokurör

§16

lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge. Maakohus leiab, et kuivõrd süüdistatav Nikolai Antonovi tegevuse eesmärk oli ilmselgelt saada enda valdusesse talle mittekuuluvad esemed kahest korterist ja ühest sõidukist, siis tegutses ta kavatsetult. Kannatanu V P korterist ja sõidukist pani süüdistatav vargused toime seoses sellega, et tema valduses olid nii korteri- kui ka sõiduki võtmed. Tegemist on ilmselge kavatsetusega. Kannatanu O Ki korterist pani süüdistatav varguse toime kahel korral, kannatanu koju jõudes olid osad asjad veel kottides äraviimist ootamas. Sündmuskoha 23.04.2022 vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu korteri uks oli altpoolt painutatud sissepoole, ülemise luku ava kaitse samuti painutatud, kriimustatud ja keeratud, alumise luku silindermehhanism väljastpoolt puudus. Maakohus leiab, et ka selle varguse puhul oli tegemist kuriteo toimepanemisega kavatsetult. Kõigi kolme varguse puhul oli tegemist sellega, et süüdistatav soovis kuritegude toimepanemise tagajärjena saada enda valdusesse võõrad esemed. Süüteokoosseis KarS §121 lg.2 järgi on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, arvestada tuleb välist teopilti.

§16

lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et peale rusikatega löömist nii süüdistatava kui kannatanu poolt hakkas kannatanu sündmuskohalt ära minema, seega oli konflikt/sündmus tema jaoks lõppenud. Vaatamata sellele hüüdis süüdistatav kannatanut uuesti, järgnes talle ja lõi noaga rinna piirkonda. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et tegemist oli otsese tahtlusega, mitte kavatsetusega. Kuna kannatanu avaldas peale esimest rusikalööki süüdistatavale vastupanu ja lõi vastu, on eluliselt usutav, et kannatanule järgnemine ja noaga ründamine tekkis hetkesituatsiooni ja -agressiooni tulemusena ning mingit pikaajalist ettekavatsetust kannatanu noaga ründamiseks süüdistataval ei olnud. Samas pidi 12 süüdistatav igati mõistma, et lüües teist isikut noaga rinna piirkonda paneb ta toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. Nagu maakohus juba eelnevalt käesolevas kohtuotsuses märkis, on süüdistatava teod õigesti kvalifitseeritud ning maakohus tunnistab süüdistatava KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §121 lg.2 p.3 järgi süüdi.

§32

lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

§2

lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§56lg.1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-

1. lahendist 13 Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-
2. Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistusaktist nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatava poolt süü tunnistamist ja kahetsust tuleb arvestada minimaalselt, kuivõrd süüdistatava suhtumine ei ole muutunud ja käesoleval ajal on ta vahistatud kahtlustustega uute kuritegude toimepanemises. Maakohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist ja valmisolekut heastada kahju. Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus kuriteoepisoodide arvu, nende toimepanemise aega, kasutatud vägivalla iseloomu, intensiivsust ja löögi tugevust ning tahtlust. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et peale kannatanu löömist noaga ei võtnud süüdistatav mitte midagi ette selleks, et kannatanut kuidagi aidata. Kui süüdistataval oleks olnud soov kannatanut kuidagi aidata, oleks tal olnud võimalus endal helistada Häirekeskusesse või paluda seda teha juuresolevatel tunnistajatel. Mitte midagi sellist süüdistatav ei teinud. Maakohtu hinnangul näitab see erilist küünilisust süüdistatava poolt. Nii Karistusseadustiku §199 lg.2 kui ka §121 lg.2 näevad karistustena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et kuna süüdistatav on varem karistatud ja jätkab endiselt kuritegude toimepanemisega, tema süü on lähedane sanktsiooni keskmisele määrale, ta on vahistatud uues kriminaalasjas, mis näitab, et ta ei ole varasemast vangistusest teinud mingeid järeldusi ega muutusi õiguskuulekuse osas, tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil palus süüdistatavale mõista leebem karistus kui seda pakkus ringkonnaprokurör ning kohaldada KarS §74 ja §75 sätteid. Samuti leidis kaitsja, et oluline on ka see, et eelmine kohtukoosseis, kes vaatas kriminaalasja läbi kokkuleppemenetluse korras, ei näinud vajadust mõista karistuseks reaalset vangistust. Kuigi käesoleva paragrahvi sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale ei ole kuidagi põhjendatud. Rahalise karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste 14 vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kuivõrd süüdistatav ei tööta ja on käesoleval ajal vahistatud uues kriminaalasjas, oleks selline karistus ebaefektiivne. Suure tõenäosusega jääks see tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Pealegi tuleb arvesse võtta ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid ning esitatud tsiviilhagisid. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et süüdistatava süüd suurendab asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning ta pani toime 3 vargust ja 1 kehalise väärkohtlemise. Vargused on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt. Samas võtab maakohus süüd vähendava ja karistust kergendava asjaoluna arvesse, et vargused on toime pandud 10.12.2021, 17.12.2021, 22.04.2022 ja 23.04.2022, kehaline väärkohtlemine 21.07.2024, süüdistatav tunnistas ennast kõikides episoodides süüdi ja on valmis kahju hüvitama. Maakohus nõustub siinkohal igati kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili seisukohaga, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused selles osas, miks on 2021 – 2022 toimepandud varguste menetlemine veninud sedavõrd pikalt. Samuti leiab maakohus, et ka 2024 suvel toimunud kehalise väärkohtlemise episoodi menetlemine on olnud ebamõistlikult pikk. Tegemist on ühe episoodiga, tõendid olid kogutud koheselt, kahtlustatav kuulati üle juba 23.07.2024, kuid süüdistusakt on koostatud alles 30.05.
3. Selline menetlustega venitamine annab maakohtule aluse süüdistatava karistuse kergendamiseks. KarS §199 lg.2 ja §121 lg.2 karistuste keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus määratleb süüdistatava süü varguste toimepanemises keskmisest oluliselt väiksemana ja kehalises väärkohtlemises keskmisest veidi väiksemana. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutab süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ja KarS §121 lg.2 p.3 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel kuulub süüdistataval KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi kandmisele 6 kuud vangistust ning KarS §121 lg.2 p.3 järgi 1 aasta vangistust.

§68lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

15 Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2024 ja vabastatud 23.07.2024. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatava karistuse hulka arvata tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.07.2024 – 23.07.2024, s.o. 3 päeva ning KarS §121 lg.2 p.3 alusel kuulub süüdistataval kandmisele 11 kuud 27 päeva vangistust.

§65

lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus §64 sätestatud korras. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et varguse episoodid pani süüdistatav toime 10.12.2021, 17.12.2021, 22.04.2022 ja 23.04.2022 ning süüdi tunnistati ta Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega ja karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 6 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb maha arvata Viru Maakohtu 28.12.2022 otsuse alusel kantud karistus 31.10.2022 – 30.06.2023, s.o. 7 kuud 29 päeva vangistust ja lõplikult kuulub süüdistataval kandmisele 9 kuud 25 päeva vangistust.

§65

lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud varasemale karistusele 9 kuud 25 päeva vangistust liita käesoleva kohtuotsusega teise kuriteo eest mõistetud karistus 11 kuud 27 päeva vangistust. Kokkuvõttes kuulub süüdistataval kandmisele 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.31-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra 16 valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on 1, kehtivaid väärteokaristusi on

1. Samas tuleb süüdistatavat iseloomustava materjalina arvestada ka seda, et arhiveeritud kriminaalkaristusi on tal 19 ja arhiveeritud väärteokaristusi
2. Tegemist ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Viru Maakohtu 28.12.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati süüdistatav tingimisi enne tähtaega sama kohtu 14.06.2023 määrusega katseajaga, kandmata karistus oli 9 kuud 25 päeva. Vaatamata kehtivale katseajale jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele arvestab maakohus ka uutes kuritegudes esitatud kahtlustusi. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine süüdistatava puhul on käesoleval juhul otstarbekas ja põhjendatud. Niisiis leiab maakohus, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada KarS §74 ja §75 sätteid, kuna süüdistatava käitumine ja isik näitavad, et tema suhtes ei ole katseaja kohaldamine piisavalt mõjus meede vältimaks tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Vastuseks kaitsjale karistuse liigi kohta sama kriminaalasja läbivaatamise osas kokkuleppemenetluses peab maakohus vajalikuks märkida, et kriminaalasja uuel arutamisel ei ole maakohus seotud eelneva menetlusega. Lisaks sellele on süüdistatava osas lisandunud veel kehalise väärkohtlemise episood, mis ei olnud pelgalt füüsilise valu tekitamine. Käesoleval ajal on süüdistatav vahistatud Viru Maakohtu 03.10.2025 määrusega ja vahistamise tähtaega on pikendatud Viru Maakohtu 27.11.2025 määrusega (vahistamise tähtaeg 01.10.2025 – 01.02.2026). Viru Maakohtu 27.01.2026 määrusega anti süüdistatav kohtu alla kriminaalasjas nr.1-26-279 ja tema suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata. Eeltoodust tulenevalt ei näe maakohus aluseid tõkendi kohaldamiseks käesolevas kriminaalasjas ning KrMS §414 alusel algab süüdistatava vangistuse kandmise aeg alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas on koos süüdistusaktiga esitatud maakohtule järgnevad tsiviilhagid: - V P 25.01.2024 tsiviilhagi summas 3141 € - O Ki 21.11.2023 tsiviilhagi summas 2000 €. 17 Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin tsiviilhagi osas sõna ei võtnud ja leidis, et J B tuleb õigeks mõista. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil palus rahuldada tsiviilhagi ulatuses, milles Nikolai Antonov võttis tsiviilhagi õigeks. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS §128 lg.1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kuuluva kahju alla varaline kahju ning sama sätte lg.4 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus analüüsis juba eespool, et just Nikolai Antonovi süülise tegevuse tagajärjel jäid kannatanud oma vallasasjadest ilma ja lisaks tuli kannatanutel ka omapoolseid kulutusi teha. Seega tuleb Nikolai Antonovil kannatanutele need summad hüvitada. - V P 25.01.2024 tsiviilhagi summas 3141 € - 10.12.2021 episood Kannatanu V P 19.12.2021 ütlustest nähtub, et korterist varastati järgmised esemed: tööriistad Parkside ja Dewalt erinevate kruvikeerajate otsikutega (370 €), kollast värvi nurksaag, mille komplektis olid erinevad saed (119 €), mobiiltelefon Huawei MATE 20x5Q (850 €), mobiiltelefon Samsung A3 (50 €), mobiiltelefon Galaxy J5 (väärtusetu), korteri võtmete küljes olnud Webasto pult ja taskunuga (90 €), sõiduki Xx Xx võtmed (taastamine maksis 400 €), abikaasa käekott, milles oli 20 € kupüür ja 10 € väärtuses münte, kosmeetikavahendid, kliendikaardid ja ID-kaart (150 €) ja lisaks tuli korteri lukud ära vahetada (123 €). Kahju oli kokku 2152 €. Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et ta ei ole kannatanu tsiviilhagiga nõus. 18 Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 2152 € seoses korterist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja materjalides puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need summad on maakohtu jaoks mõistliku suurusega. - 17.12.2021 episood Kannatanu V P 19.12.2022 ütlustest nähtub, et tema sõidukit Xx Xx varastati 17.12.2021 muusikaseade (100 €) ja tehniline välgumihkel (40 €). Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et ta ei ole kannatanu tsiviilhagi summa suurusega nõus. Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 140 € seoses sõidukist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja materjalides puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need summad on maakohtu jaoks mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu maakohus kannatanu tsiviilhagiavalduses nimetatud summaga 849 €. Tsiviilhagiavalduse kohaselt on tegemist 09.12.2021 kannatanu pojalt varastatud esemetega (mobiiltelefon, 2 paari nahkkindaid, kõrvaklapid ja korterivõtmed). Nimetatud kuupäeval toimepandud vargust ei ole inkrimineeritud kummalegi süüdistatavale, samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas toimunud kohtueelses menetluses kogutud ühtegi tõendit nimetatud kuupäeval toimepandud varguse kohta. Ka ringkonnaprokurör leidis maakohtu istungil, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud summas 2292 €. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab seega, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. - O Ki 21.11.2023 tsiviilhagi summas 2000 € Kannatanu O Ki 04.05.2022 ütlustest nähtub, et tema korterist varastati järgmised esemed: 1 pikk frontaalne kõlar F&D T400X (30 €); 1 bassikõlar F&D T400X koos kaugjuhtimispuldiga (100 €); 1 soundbar, subwoofer, kaugjuhtimispult SAMSUNG HWA650 (260 €), 1 vana musta värvi Eestis tehtud 130 watt kõlar (100 €), 1 heledat värvi subwoofer (100 €), 1 kõlar S90 musta värvi (100 €), 1 digitaalne käekell HUAWEI WATCH GT 2e Model HCT-819 (90€), 1 printer CANON PIXMA (70 €). Lisaks lõhuti varguse käigus palju mööblit ja varastati palju pisiasju [pesumasina kapslid, riided (2 musta värvi ADIDAS pluusi, musta värvi NIKE jope, musta värvi NIKE termosärk), hügieenitarbed]. Kokku oli kahju 2000 €. Süüdistatav Nikolai Antonov teatas maakohtu istungil, et tema hinnangul on kannatanu nõue põhjendatud mitte enam kui 400 - 500 € ulatuses. Maakohus on seisukohal, et kannatanu varalise kahju nõue summas 2000 € seoses korterist varastatud esemetega on põhjendatud olenemata asjaolust, et asja materjalides puuduvad summade tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sest need summad on maakohtu jaoks mõistliku suurusega. 19 Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et Nikolai Antonovi isiklikud esemed tuleb talle tagastada ning jalatsijälje tõmmis hävitada. Kaitsjad vandeadvokaadi abi Igor Belugin ja vandeadvokaat Leelo Viil asitõendite kohta midagi öelda ei soovinud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga. Seega tuleb asitõenditega toimida järgnevalt: - - Nikolai Antonovi musta värvi plätud, kapuutsiga pluus ja lühikesed püksid ning kaelakett, mis asuvad 13.09.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.24ATH31537 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Nikolai Antonovile želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, mis asuvad 23.11.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.23ATH27225 alusel Ida Prefektuuris – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.4 alusel. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör Paul Pikma maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista. Ringkonnaprokurör oli seisukohal, et varguse episoodis oli DNA-ekspertiisi määramine vajalik, et teha kindlaks kuriteo toime pannud isikud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin menetluskulude osas sõna ei võtnud. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil avaldas menetluskulude osas seisukohta, et DNAekspertiisi tegemise kulud tuleb jätta riigi kanda, sest Nikolai Antonov tunnistas ennast juba enne süüdi. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§4lg.3 on Kar

S §121 lg.2 p.3 ja §199 lg.2 p.7, 8, 9 kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. järgi Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär alates 2025 summas 886 €. 20 Eeltoodu alusel kuulub Nikolai Antonovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 1329 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega seotud kulud. Käesolevas asjas teostati järgmised ekspertiisid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 19.01.2023 ekspertiis summas 228 € - EKEI 23.08.2024 DNA-ekspertiis nr.24E-GE00737-01 summas 3150 €. Maakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et DNA-ekspertiisi tegemise kulud tuleb jätta riigi kanda, sest Nikolai Antonov tunnistas ennast juba enne süüdi. DNA-ekspertiis kinnitas Nikolai Antonovi viibimist sündmuskohal ja selle tegemine oli igati põhjendatud. Ainuüksi oma süü tunnistamine ei välista siiski menetluskulude väljamõistmist, kuna süüdistataval on alati õigus oma seisukohti muuta. Seega on tõendite kogumine ka süü tunnistamise episoodis/ajal vajalik ja põhjendatud. Lisaks nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles, et 19.01.2023 DNA-ekspertiisi tegemine oli vajalik, et tuvastada võimalikud kuriteo toime pannud isikud. Pealegi nähtub kannatanute ütlustest, et nad kahtlustasid kuriteo toimepanemises mitut isikut. Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus kõik ekspertiisikulud summas 3378 € Nikolai Antonovilt välja ja aluseid ekspertiisikulude riigi kanda jätmiseks ei ole. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatav J Bi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas 05.02.2024 tasutaotluse summas 263,52 € ja 27.03.2024 tasutaotluse summas 43,92 €. Taotlused on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 05.02.2024 ja 27.03.2024 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrustega. Süüdistatav J Bi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses ka vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas 19.03.2025 tasutaotluse summas 187,88 €. Taotlus on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma 20.03.2025 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega. J Bi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes esitas 16.07.2025 tasutaotluse summas 224,44 €. Tasutaotlus on rahuldatud täielikult Viru Maakohtu 23.07.2025 määrusega. J Bi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas 15.12.2025 tasutaotluse summas 559,48 € (s.h. 10.12.2025 vestlus kaitsealusega 10 €, 11.12.2025 vestlus kaitsealusega 3 €, 12.12.2025 kohtuistungil osalemine 64 €, 15.12.2025 kohtuistungil osalemine 102 € ja 171 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva-Jõhvi 20 €, tasu sõidule kulutatud aja eest Narva-Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva 30,60 €, sõidukulud NarvaJõhvi-Narva 30,60 €, käibemaks 108,28 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja. 21 Seoses J Bi õigeksmõistmisega tuleb kõik tema kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 495,32 € ja kohtulikus menetluses summas 559,48 € jätta KrMS §181 lg.1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav Nikolai Antonovi kaitsjaks oli kohtueelses menetluses vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 15.02.2024 tasutaotluse summas 219,60 €, 04.06.2024 tasutaotluse summas 43,92 €. Taotlused on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 15.02.2024 ja 05.062024 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrustega. Peale selle esitas vandeadvokaat Leelo Viil ka 02.05.2025 tasutaotluse summas 131,76 €. Tasutaotlus on rahuldatud täielikult Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma 15.05.2025 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega. Maakohus leiab, et seoses Nikolai Antonovi süüdimõistmisega tuleb kogu kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 395,28 € temalt välja mõista. Nikolai Antonovi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 15.12.2025 tasutaotluse summas 1141,30 € (s.h. 07.12.2025 ettevalmistus 288 €, 16.07.2025 eelistungil osalemine 36 €, 12.12.2025 kohtuistungil osalemine 66 €, 15.12.2025 kohtuistungil osalemine 102 €, 15.12.2025 kohtuistungil osalemine 168 €, 12.12.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 15.12.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 12.12.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20 €, 15.12.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20 €, käibemaks 220,90 €). Peale selle esitas kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil 15.12.2025 tasutaotluse summas 44,64 € (s.h. 10.02.2026 kohtuotsuse kuulutamine 36 €, käibemaks 8,64 €). Maakohus peab kaitsja taotluseid kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab need täielikult ja mõistab need kaitsja kasuks riigituludest välja. Seoses süüdistatav Nikolai Antonovi süüdimõistmisega kuuluvad temalt väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest, s.o. kaitsjatasud kokku summas 863,04 € (tasud 696 € + käibemaks 167,04 €). Kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 322,90 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 260,4 € + käibemaks 62,50 €). (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2026 kohtuotsusega 22