KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 30. aprill 2026 Kohtuasja number 1-25-5382 Kohtukoosseis Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Ingrid Kullerkann ja Mario Truu Ko

§ 424

lg 2 ja § 328 järgi (üldmenetluses) Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Apellandid Prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Rebecca Marie Post Ringkonnaprokuratuuri Süüdistatava Oleksii Potapenko kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Oleksii Potapenko (ik 39503090146, Ukraina kodanik; elukoht XXX; viibib Tartu Vanglas; ei tööta; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega

§ 424lg 2 järgi osaliselt tingimisi vangistusega, mis pöörati täitmisele.

Kannab karistust alates

1. juulist 2025) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus Oleksii Potapenkole mõistetud karistuse osas ja osas, millega jäeti ajatamata menetluskulude tasumise kohustus.
5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) mõista Oleksii Potapenkole

§ 424

lg 2 järgi 2 aastat vangistust; 2) mõista Oleksii Potapenkole

§ 328

järgi 8 kuud vangistust; 3) moodustada

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 6 kuud vangistust; 4)

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.–30.

mai ja

1. juuni –
2. juuli 2025, s.o 1 kuu 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust; 5) lugeda karistuse kandmise alguseks
3. jaanuar 2026; 6) võtta lisakaristusena Oleksii Potapenkolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks; 7) võimaldada Oleksii Potapenkol tasuda ringkonnakohtu menetluse eelselt tekkinud menetluskulud, s.o 2586,12 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Iga kuu lõpuks on vaja tasuda 215,51 eurot.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
7. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure Oleksii Potapenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 111 eurot 60 senti, sh käibemaks 21 eurot 60 senti.
8. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistusakt
9. Oleksii Potapenkole esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 ja § 328 järgi. 2.

§ 424lg 2 järgi süüdistatakse O.

Potapenkot selles, et ta juhtis 29. mail 2025 kella 21.30 paiku Tartu linnas Sõpruse pst 8 juures mootorsõidukit Audi A6, olles alkoholijoobes. Samuti oli ta narkootilisest ainest amfetamiin põhjustatud joobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l kohta. Sellega rikkus O. Potapenko liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. O. Potapenko on ka eelnevalt karistatud

§ 424lg 2 järgi Tartu Maakohtu 29.

novembri

1. a otsusega nr 1-23-
2. 3.

§ 328järgi heidetakse O.

Potapenkole ette järgmist. Ta oli 29. mail 2025 kell 21.30 kinni peetud kahtlustatavana

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

O. Potapenko põgenes

1. mail 2025 kella 15.30 paiku Tartu linnas aadressil J. Liivi 4 asuvast Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast konvoimeeskonna valve alt. Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega tunnistati O. Potapenko süüdi

§ 424lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Ta tunnistati süüdi

§ 328

järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.–30.

mai ja

1. juuni –
2. juuli 2025 ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 29.

novembri

1. a otsusega nr 1-23-6815 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 7 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti
2. jaanuar 2026.

§ 50lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti O.

Potapenkolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Maakohus põhjendas mõistetavat karistust järgmiselt. 5. O. Potapenkol tuvastati küllaltki suur alkoholijoove, s.o 1,10 mg/l kohta (karistusõiguslik vastutus algab alkoholisisaldusega 0,75 mg/l kohta). Lisaks tuvastati tal uriinist amfetamiini. Ta 2

§ 58mõttes ei esine.

Karistust kergendavana on võimalik arvestada seda, et O. Potapenko on toimepandut tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Seega, arvestades eelnevat, on O. Potapenko süü joobeseisundis juhtimise puhul keskmine ja põgenemise puhul keskmisest mõnevõrra väiksem. 6. O. Potapenkot karistati Tartu Maakohtu 29. novembri 2023. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi osaliselt täitmisele pööratud karistusega ja kohaldati käitumiskontrolli. Samuti võeti temalt ära juhtimisõigus. Vangistus pöörati täitmisele, sest ta hoidis kõrvale kriminaalhooldusest ja rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu. Tal on kolm kehtivat väärteokaristust (sh neist kaks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15 1 lg 1 järgi). Puudub alus eeldada, et O. Potapenko teeks ära üldkasuliku töö. Ta põgenes konvoeerimismeeskonna valve alt ja lahkus Eestist. Ta tabati välismaal. Seega on oht, et ta hakkab karistusest kõrvale hoiduma.

1. O. Potapenko deklareeritud tuluks oli
2. a 3952 eurot. Süüdistatav oli vabaduses tööga hõivatud. Ta saaks ka vabanemisel ehitusele tööle ja tema abikaasal on säästud. Kuivõrd O. Potapenko on täisealine töövõimeline isik, kellel ei ole takistusi sissetuleku teenimiseks, sh võimalusel juba vanglas, ei ole menetluskulude vähendamine õigustatud. Ositi tasumise määramine ei ole põhjendatud, sest O. Potapenkol võib osamaksete tegemine vangistuses olla raskendatud. Apellatsioonid
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsja ja prokurör. Prokuröri apellatsioon
4. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist O. Potapenkole mõistetud karistuse osas. Ta palub karistada süüdistatavat

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 328

järgi palub prokurör mõista süüdistatavale 1-aastase vangistuse.

§ 64

lg 1 alusel palub prokurör mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmata karistuseks jääb 2 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 29.

novembri 2023. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osaga. Samuti palub prokurör võtta

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 10. Süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ega süüdistatava isikule, mistõttu esineb KrMS § 338 p-s 4 sätestatud alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja raskema karistuse mõistmiseks KrMS § 340 lg 4 p 4 järgi. 11.

§ 424lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat.

Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav ei ole joobes juhtimise osas enda rikkumist tunnistanud. Ta on vaidlustanud joobe suurust ja pisendanud enda süüd. Esineb hulgaliselt asjaolusid, mis O. Potapenko süüd võrreldes keskmisega suurendavad, millele maakohus on valdavalt tuginenud. Samuti on tegemist juba tema kolmanda joobes juhtimisega ja süüdistuse sisuks olev tegu pandi toime ajal, mil eelmine karistus oli juba täitmisele pööratud. Maakohus ei ole arvestanud kuriteo toimepanemise ajaga – tegemist oli nädalapäevaga, mil liiklustihedus on suurem. Ta ei peatunud 3

§ 50

lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 4 kuud, mistõttu on maakohtu mõistetud lisakaristuse pikkus liiga leebe. Vähemalt aastase kestusega lisakaristuse puhul peab süüdistatav läbima uuesti teooria- ja sõidueksami. 13.

§-s 328 sätestatud kuriteo puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Siiski ei kergenda karistust fakt, et süüdistatav tunnistab kuriteo toimepanemist. Samuti on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et arvestada tuleb ka seda, et süüdistatav ei pannud põgenemisteo ajal toime uusi kuritegusid. Kui ta oleks kasutanud vägivalda, oleks see kvalifitseeritav

§ 274järgi, mille sanktsioon on raskem.

1. Kuivõrd toimepandud teod on kantud erinevast tahtlusest ja on sisult erinevad, ei ole põhjendatud lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga. Kaitsja apellatsioon
2. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist O. Potapenkole mõistetud karistuse osas. Ta palub kergendada süüdistatavale mõistetud karistust ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist või nende ositi tasumist 12 kuu jooksul.
3. O. Potapenko süü on alla keskmise. Ta on mõistnud, et tema käitumine oli vale ja seda kahetsenud. Ta on aru saanud, et kohtuotsuse nõudeid tuleb täita. Tegemist on noore inimesega, kes on tulnud meie riiki Ukrainast, kus käib täiemahuline sõda. Vabaduses leiaks ta endale töö. Ta saab tuge abikaasalt, kes on lahkunud Ukrainasse. Peretuttav Natalja Tsvetkova on nõus pakkuma talle elamispinda. O. Potapenko on juba karistust kandmas ja see on avaldanud talle mõju.
4. Süüdistataval ei ole töökohta. Ta kannab karistust vanglas ja tema majanduslik seis on kehv. O. Potapenko palub võimalust tasuda menetluskulud ositi. Seda oleks võimalik teha abikaasa abiga. Kui kohus asendab vangistuse üldkasuliku tööga, saab süüdistatav menetluskulusid tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnistas O. Potapenko õigesti süüdi

§ 424lg 2 ja § 328 järgi.

Selles ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlust. Samas eksis kohus süüdistatavale karistust mõistes. Kolleegium käsitlebki esmalt O. Potapenkole mõistetavat karistust, vastates ühtlasi apellatsioonide väidetele (I). Seejärel selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustust tuleb ajatada (II), võtab lõpuks kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja tasu taotluse (III). (I) 19. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mõistes O. Potapenkole tema süü suurusele ja isikule mittevastava karistuse. KrMS § 338 p-de 2 ja 4 ning § 340 lg 4 p 4 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. 20. Kolleegium soostub maakohtuga, et O. Potapenko süü

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmine.

Tegemist on ühe teoga. Maakohus on nõustumisväärselt osutanud, et O. Potapenko alkoholijoove oli võrdlemisi suur – 1,10 mg/l kohta. Samuti oli ta tarvitanud narkootilist ainet. Tema kõnnak oli kergelt taaruv. Tema liigutused olid ebatäpsed – kand-varvas kõnd sirgjoonel ebakindel ja sõrm-nina katse ebatäpne (korduvalt asetas sõrme 4

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Maakohtu

1. jaanuari
2. a istungi protokollist ei nähtu, et O. Potapenko oleks toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Prokurör märgib apellatsioonis õigesti, et vaid asjaolu, et süüdistatav kuriteo toimepanemist tunnistab, karistust kergendavaks asjaoluks ei ole. Samuti pisendas O. Potapenko enda joovet, väites, et ta tundis ennast sõiduki juhtimisel kindlalt. Seega, kuigi viimases sõnas märkis süüdistatav, et mõistab oma süüd, ei ole kolleegiumil veendumust, et ta joobes mootorsõiduki juhtimist siiralt kahetseb.
3. Kuigi maakohus pidas süüdistatava süüd

§ 424

lg 2 järgi keskmiseks, on kohus mõistnud talle karistuse, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra.

§ 424lg 2 näeb ette kuni nelja-aastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat. Maakohtu otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kohus nii otsustanud.

1. Ka karistuse eripreventiivsed eesmärgid ei võimalda mõista O. Potapenkole karistust, mis jääks oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. O. Potapenkot karistati Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega

§ 424lg 2 järgi ehk samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest.

Talle mõisteti 21-päevane šokivangistus, kuid see ei avaldanud süüdistatavale soovitud mõju. Vaatamata talle kohaldatud käitumiskontrollile ja lisakohustustele, jätkas ta narkootiliste ainete tarbimist ja rikkus registreerimiskohustust. Seetõttu pöörati karistus täitmisele. 25. Samuti ei nõustu ringkonnakohus

§ 328järgi mõistetud karistusega.

Selle kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega jääb O. Potapenkole mõistetud 6-kuuline vangistus pigem sanktsiooni minimaalmäära lähedale. Kolleegium nõustub prokuröriga, et seejuures on maakohus asjakohatult viidanud faktile, et O. Potapenko ei kasutanud põgenemisel politseiametnike suhtes vägivalda. Apellant on õigesti osutanud, et sel juhul oleks tegu kvalifitseeritav

§ 274järgi, mis näeb ette juba kuni viieaastase vangistuse.

26.

§ 328järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist on O.

Potapenko apelleeritud otsusest nähtuvalt kahetsenud, mida maakohus pidas karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Kuna prokurör seda ei vaidlusta ja leiab isegi, et sel alusel tuleb O. Potapenko karistust kergendada, soostub sellega ka ringkonnakohus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et tegemist on ühe teoga. See viitab, et karistus peaks jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Samas lahkus O. Potapenko põgenemise järgselt välismaale ja ta peeti kinni Saksamaal. Kokkuvõttes on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõista O. Potapenkole karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid ületab siiski mõnevõrra maakohtu mõistetud karistust. Teda ei ole varem karistuse täitmise vastaste süütegude eest karistatud. 27. Kolleegium leiab, et O. Potapenkole tuleb mõista

§ 424

lg 2 järgi 2 aastat vangistust.

§ 328järgi tuleb talle mõista 8 kuud vangistust.

Sarnaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus vajalikuks

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat.

§ 424

lg 2 ja § 328 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja nendega kaasnev ebaõigus on erinev. Seetõttu tuleb talle liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 5

§ 65lg 2 järgi Tartu Maakohtu 29.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistusega. Kuna süüdistatav on praeguseks selle karistuse ära kandnud, ei ole enam põhjust sel alusel liitkaristust moodustada.
2. Maakohus on veatult lahendanud küsimuse, kas O. Potapenkole mõistetud vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Teda on Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega karistatud

§ 424lg 2 järgi nn šokivangistusega.

Muus osas jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid O. Potapenko ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi. Lisaks sellele pani ta toime uue samaliigilise kuriteo. Samuti heidetakse talle ette põgenemist, mis osutab ohule, et ta hakkab karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ja ei sooritaks talle määratud üldkasulikku tööd. Samuti ei oleks see piisav, et mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kaitsja apellatsioonis toodud argumendid, et süüdistatav on oma käitumist ja selle tagajärgi mõistnud, ei ole eeltoodu taustal veenvad ega lükka ümber maakohtu järeldusi. Abikaasa toetus ega elukoha olemasolu pole varem mõjutanud süüdistatavat kuritegudest hoiduma. Lõpuks tuleb tõdeda, et

§ 69

lg-st 1 tulenevalt on üldkasuliku tööga võimalik asendada vaid kuni kaheaastast vangistust. Kuna ringkonnakohus mõistab süüdistatavale raskema karistuse, on selle asendamine üldkasuliku tööga välistatud. 30.

§ 424lg 4 p-st 2 tulenevalt tuleb O.

Potapenkole kohaldada ka lisakaristust.

§ 50

lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigust võib kohaldada 3 kuust kuni 3 aastani. Kolleegium nõustub prokuröriga, et maakohtu kohaldatud 6-kuuline lisakaristus on liiga leebe. Seejuures on oluline, et süüdistuse sisuks olev mootorsõiduki joobes juhtimine on O. Potapenkol juba kolmas. Ka eelmise, s.o Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega kohaldati talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna sellele kõigele vaatamata jätkab O. Potapenko kuritegude toimepanemist, tuleb ta teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks liiklusest eemaldada pikemaks ajaks. Prokurör taotleb lisakaristuse kohaldamist 1 aastaks ja kolleegiumi hinnangul on see põhjendatud. (II)
3. Edutuks jääb kaitsja taotlus jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohus osutas, et süüdistataval oli
4. aastal sissetulek. Samuti käis ta vabaduses tööl. Seega puuduvad alused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks.
5. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul rahuldada apellatsioonis esitatud taotlus ja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, milleks annab aluse KrMS § 180 lg 3 ls
6. Sellise taotluse esitas kaitsja juba esimese astme kohtus. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et vangistuses võib osamaksete tegemine olla raskendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt ei osuta maakohtu sõnakasutus sellele, et selline võimalus on välistatud. Teisalt ei ole see väide ilma viiteta konkreetsele õigusaktile kontrollitav. Ei ole välistatud seegi, et süüdistatav volitab maksete tegemiseks kedagi teist. Kaitsja apellatsioonis viidatakse, et ositi maksmisel saab süüdistatav tuge abikaasalt.
7. Apellatsioonis selgitab kaitsja, et süüdistatava majanduslik seis on kehv ja kuigi ta võib vabaduses leida töökoha, on kohus talle mõistnud reaalse vangistuse. Kolleegium nõustub, et kuigi vangistuses on töötamine üldjuhul võimalik, on seal sissetuleku teenimine siiski piiratud. Seega on usutav süüdistatava väide, et menetluskulude tasumine ühe maksega käib talle üle jõu. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus kulude tasumist ajatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mistõttu on vaja esimese astme kohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel selles osas tühistada. (III)
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3 ja 4 ning § 339 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsuse O. 6

§ 424

lg 2 järgi 2 aastat vangistust ja § 328 järgi 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.–30.

mai ja

1. juuni –
2. juuli 2025, s.o 1 kuu 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuna Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega mõistetud karistus on praeguseks kantud, puudub alus liitkaristuse mõistmiseks

§ 65lg 2 alusel.

Vaidlustatud kohtuotsuses kohaldati süüdistatavale vahistamist. Järelikult viibib süüdistatav maakohtu vaidlustatud otsuse alusel kinnipidamisasutuses alates 31. jaanuarist 2026, mis tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise alguseks.

§ 50lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 4 p 2 alusel tuleb võtta lisakaristusena O.

Potapenkolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Ringkonnakohus võimaldab tasuda ringkonnakohtu menetluse eelselt tekkinud menetluskulud, s.o 2586,12 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Iga kuu lõpuks on vaja tasuda 215,51 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.

1. O. Potapenko määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, süüdistatavaga vestluseks ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure tasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 1 alusel jääb see riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7