(võlaõigusseadus) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 9. Tarbijakrediidilepingute puhul on nii kõrgema astme kohus kui ka Euroopa Kohus märkinud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46, RKTK 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (
⁴ lg 7) või lepingu tervikuna (
10. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. 11. Riigikohus on asunud seisukohale, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida, kas tarbijale antud krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas, sest
² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni 3/6 2-24-125734 tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas (RKTK 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p 14). Nimetatud määr oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. 12.
lg 3 sätestab, et maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. Krediidi kogukulu arvutamisel tuleb arvesse võtta ka muid maksetehingutega seotud kulusid, nagu nt ülekandekulusid (võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761 SE, seletuskiri lk 36). Krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb mh lähtuda
§-st 406¹, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.
² lg 1 kohaselt kostjaga 27.12.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr 5595922 tühine. 15. Riigikohus on toonitanud, et kui hageja ei ole esitanud andmeid, millest tulenevalt saab kohus võtta seisukoha krediidi kulukuse määra kohta, peab kohus andma hagejale TsMS § 340¹ lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja vaatamata kohtu nõudmisele ei esita andmeid krediidi kulukuse määra kohta, saab hagi rahuldada
² lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvutatud seadusjärgse intressi ulatuses (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 16). 18.11.2024 menetlusse võtmise määruses selgitas kohus, et juhul, kui hagejal on veel midagi täiendavalt lisada, mida ta pole hagiavalduses välja toonud, saab ta seda teha 14 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses selgitas kohus mh krediidi kulukuse määraga seonduvat,
lg-s 3 sätestatut, aga ka seda, et kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise 4/6 2-24-125734 tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt dtl 87). Hageja hagiavaldust ei täpsustanud. 16.
² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on
² lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Kuna hageja ei ole kohtule nimetatud andmeid ja arvestust esitanud, ei ole võimalik kohtul hagi rahuldada. 19. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine
MS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad ka menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud 5/6 2-24-125734 puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Tln Rkk 09.04.2026 määruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsuse peale menetlusse võtmata. 2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud B2 Impact OÜ kanda. S. B. il ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.