1-26-2350/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-2350 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Kaupo Kõrvel süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2026 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Kaupo Kõrvel (isikukood 38902262768) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas
4. mai 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Kaupo Kõrvelit karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tuli K. Kõrvelil kohe ära kanda 4 kuu pikkune vangistus. Selle kandmise alguseks luges kohus
5. veebruari
6. Maakohus määras, et KarS § 74 lgte 1 ja 3 kohaselt ei pöörata täitmisele K. Kõrvelile mõistetud karistuse ülejäänud osa, kui süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 4 ning lg-s 4 sätestatud kohustusi.
7. Sama otsusega mõistis kohus K. Kõrvelilt riigituludesse menetluskuludena 2019,16 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
8. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav K. Kõrvel, kes palub jätta menetluskuludest kaitsja tasu riigi kanda või määrata pikem aeg menetluskulude tasumiseks. Töökoha puudumise tõttu ei ole võimalik tal kulusid 12 kuu jooksul tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kuna maakohus lahendas K. Kõrveli kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
10. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
11. peatüki
12. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
13. Apellatsioonis ei viita K. Kõrvel sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdistataval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on esitatud süüdistus arusaadav ning arusaadav on kokkulepe nii tsiviilhagi, karistuse kui ka menetluskulude osas. K. Kõrvel kinnitas istungil, et kõikide kohustuste täitmine on talle jõukohane ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole K. Kõrvelil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2