← Eesti

1-08-10732\4

Kriminaalasi nr 1-08-10732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.10.2008.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik ja tõlk Julia Žautina juuresolekul prokurör Evelin Ansip ja kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluse korras kriminaalasja K.I, isikukood xxx, emakeel vene keel, VF kodanik, põhiharidusega, ametlikult ei tööta, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 20.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. tõkend – vahistamine alates 18.06.2008.a. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 320 lg 1 järgi Kohus tegi kindlaks: K.I süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 02.06.2008.a kella 13:30 paiku Tallinnas Raekoja platsil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EP käest viimase kasutuses olnud mobiiltelefoni №kia 6300 ning lahkus sellega, tekitades kannatanule varalise kahju summas 2520 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, viibides 31.05.2008.a ajavahemikul kella 09:00st kuni 13:00ni Tallinnas xxx asuvas L S elukohas, võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L S kuuluva pihuarvuti ASUS A636N väärtusega 5430 krooni. Seega K.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.I selles, et tema10.02.2008.a. ajavahemikul kell 00.10 kuni kell 00.55 andis Tallinna linnas Xxx toimunud enda kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 09.02-2008.a. kella 20.45 paiku ründas teda Tallinna linnas Xxx asuva maja ette pargitud sõiduauto xxx (registreerimismärgiga xxx) juurest lahkumisel ootamatult A G ning võttis tal seljas olnud jope taskust talle kuuluva sõiduauto Xxx (xxx ) võtmed, kusjuures hiljem olevat tal seljast ära võetud ka jope koos selles olnud rahakoti ja 950 krooni sularaha ning tema nimele välja antud dokumentidega, misjärel teda rünnanud isikud sõiduautoga Xxx (xxx ) sündmuskohalt lahkusid, teades, et antud ütlused ei vasta tegelikkusele ning moonutavad oluliselt asetleidnud sündmusi, olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi teadvalt valeütluse andmise eest. Seega K.I oma tahtliku tegevusega pani toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu EP on tekitatud varaline kahju summas 2520 krooni, mis on varastatud telefoni väärtus (tl 8-12). Tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna telefon on tagastatud E. P emale J P ’ile (tl 26); Kannatanu L S ’ile on tekitatud varaline kahju summas 5430 krooni, mis on varastatud pihuaruti väärtus (tl 45-46). Arvuti on kannatanule tagastatud (tl 56). Kannatanu L. S poolt on esitatud tsiviilhagi summas 500 krooni, mis on pihuarvutis olnud mälukaardi väärtus (tl 47-49). Andmed kuriteoga saadud vara kohta: mobiiltelefon №kia 6300 väärtusega 2510 krooni; pihuarvuti ASUS A636N väärtusega 5430 krooni. Asitõendid: mobiiltelefon №kia 6300 IMEI-koodiga xxx on tagastatud kannatanu EP emale J P ’ile (tl 26); pihuarvuti ASUS A636N on tagastatud kannatanule L S ’ile (tl 56). Kohtuistungil K.I selgitas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta selgitas, et kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Käesolevaks ajaks on ta teinud endale tõsised järeldused. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. K.I süüd tõendavad: 02.06.2008.a mobiiltelefoni №kia 6300 vargus: J K ’i suulise kuriteoteate protokoll (tl 2-4), mille kohaselt 02.06.2008.a. kella 13.30 ajal Tallinnas Raekoja platsil nõudis tundmatu mees tema sõbra EP ’i käest helistamiseks mobiiltelefoni, ähvardades teda vastasel juhul peksta. EP oli sunnitaud mehele andma oma mobiiltelefoni №kia

  1. Kõik see toimus tema nähes ning kuuldes. №ormees hakkas telefonilt helistama ja samal ajal liikuma Balti Jaama suunas. J K ja EP liikusid mehe järel, kuid telefoni mees ei tagastanud ning jooksis minema. Telefoni mudeliks nimetab ta №kia 6300 ning maksumuseks 2200 krooni. Telefoni varastanud noormehe pikkuseks nimetab 160 sentimeetrit, vanuseks pakub 20 eluaastat, Ta oli keskmise kehaehitusega, lühikeste helepruunide juustega, nägu ilma eritunnusteta. J K ’il õnnestus noormeest mobiiltelefoniga pildistada. №ormees rääkis vene keeles. J K ei saanud vahejuhtumis kannatada ning tema telefoni noormees ei saanud, kuna ta ütles, et tal pole kõneaega.; • Kannatanu EP ütlused ja protokollile lisatud telefoni ostudokumendid (tl 5-7, 8-12), mille kohaselt 02.06.2008.a. kella 13.30 ajal viibis ta koos sõbra J K ’iga Tallinnas Raekoja platsil, kui nende juurde tuli võõras noormees, kes rääkis esialgu rahulikult, kuid hiljem muutus agressiivseks ning hakkas neilt helistamiseks telefoni nõudma. Ta ähvardas, et juhul, kui nad talle telefoni ei anna, siis annab ta neile peksa. Kannatanu ning tema kaaslane ütlesid, et telefonid ei ole töökorras. Seepeale nõudis ta telefone näha. J ütles, et tema telefonil pole kõneaega ning seepeale võttis noormees tunnistaja mobiiltelefoni enda kätte ja hakkas helistama. Samal ajal liikus noormees Balti Jaama poole. Kannatanu ning tema kaaslane järgnesid noormehele, kes esialgu lubas telefoni tagastada, kuid ühel hetkel jooksis ta telefoniga minema. Kannatanu nimetab telefoni margiks №kia 6300 ning selle maksumuseks • • • • • • • 2200 krooni. Telefoni ostis ta umbes aasta eest ning telefoni dokumendid on olemas. №ormees teda ei löönud, vaid ähvardas peksmisega, kartma hakates loovutas kannatanu talle vastu enda tahtmist oma telefoni. Telefoni varastanud noormehe pikkuseks nimetab 160 sentimeetrit, vanuseks pakub 20 eluaastat, Ta oli keskmise kehaehitusega, lühikeste helepruunide juustega, nägu ilma eritunnusteta, kandis tagant lahtiseid sandaale, lühikesi tumedaid pükse. J K ’il õnnestus noormeest mobiiltelefoniga pildistada. Kannatanu sõnul rääkis noormees vene keeles ning teda võis näha ka tuttav K C , kes neist möödus. 06.06.2008.a. on kannatanu EP täiendanud oma ütlusi sellega, et kella 13.30 ajal viibides koos sõbra J K ’iga Tallinnas Raekoja platsil tuli nende juurde võõras noormees, kes palus mobiiltelefoni helistamiseks. Kannatanu keeldumisel, ähvardas see mees neid vähemalt kahel korral peksmisega. Kuna noormees meenutas kannatanule narkomaani ning kõneles agressiivselt, siis kartis kannatanu ka seda, et noormees võib talle kallale tulla. Seetõttu andis ta noormehele oma pükste taskus olnud telefoni. Ka J K kartis kannatanu sõnul seda noormeest. Pärast telefoni saamist ütles noormees, et teeb paar kõnet, kuid jooksis seejärel telefoniga ära. Kannatanu nimetab äravõetud №kia 6300 IMEI koodiks 359538017805421 ning see oli hallikat värvi, ostetud oli Tele2-st ja maksis 2520 krooni.; Tunnistaja J K i ütlused ja protokollile lisatud kuus fotot (tl 13-20), mille kohaselt 02.06.2008.a. kella 13.30 ajal Tallinnas Raekoja platsil nõudis tundmatu mees tema sõbra EP ’i käest helistamiseks mobiiltelefoni, ähvardades teda vastasel juhul peksta. EP oli sunnitaud mehele andma oma mobiiltelefoni №kia
  2. Kõik see toimus tema nähes ning kuuldes. №ormees hakkas telefonilt helistama ja samal ajal liikuma Balti Jaama suunas. J K ja EP liikusid mehe järel, kuid telefoni mees ei tagastanud ning jooksis minema. Telefoni mudeliks nimetab ta №kia 6300 ning maksumuseks 2200 krooni. Telefoni varastanud noormehe pikkuseks nimetab 160 sentimeetrit, vanuseks pakub 20 eluaastat, ta oli keskmise kehaehitusega, lühikeste helepruunide juustega, nägu ilma eritunnusteta. J K ’il õnnestus noormeest mobiiltelefoniga pildistada. №ormees rääkis vene keeles. J K ei saanud vahejuhtumis kannatada ning tema telefoni noormees ei saanud, kuna ta ütles, et tal pole kõneaega.; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (mobiiltelefon №kia 6300) (tl 21-24); Pandimaja leping nr 01155 (tl 30), mille kohaselt on K.I saanud Pandimajast saanud laenu 800 krooni ning pantinud selleks №kia 6300 IMEI koodiga xxx. Kahtlustatava K.I ütlused (tl 31-33), mille kohaselt oli ta 02.06.2008.a. kella 13.30 ajal Tallinnas Raekoja platsil ning läks kahe poisi juurde, kuna soovis helistada. Kahtlustatava sõnul oli ta enda telefon sellel ajal kodus laadimas. Ta ei oska öelda, miks ta just nende kahe poris juurde läks. Ta küsis ühelt poisilt telefoni ja see andiski talle telefoni. Enda sõnul ta neid ähvardanud. Saanud telefoni, hakkas ta helistama, telefoni ei tagastanud kuna talle pidi keegi tagasi helistama. Ta hakkas kõndima selle isiku poole, kellega ta just rääkinud oli ning siis juhtus midagi telefoni akuga. Ta oli selleks hetkeks kõndinud juba Balti Jaamani. Ta võttis aku telefonist välja, hõõrus seda, pani selle telefoni tagasi ning jätkas helistamist. Kahtlustatava sõnul arvas ta, et kuna neid poisse enam Raekoja platsil alles ei ole, siis ei hakanud ta tagasi kõndima. Ta soovis alguses telefoni ära visata, kuid viis selle samal päeval pandimajja, kust sai 800 krooni, mille eest tasus sõpradele oma võla. 31.05.2008.a pihuarvuti ASUS A636N vargus: • Kannatanu L S ütlused (tl 45-46), mille kohaselt 31.05.2008.a. tulid tema juurde xxx asuvasse korterisse tuttav A T ning temaga kaasas olnud S T , kes peaks olema sündinud xxx aastal. S õppis kannatanuga kunagi Gümnaasiumis koos, 3-4 klassi tagapool. Kannatanu sõnul tulid nad tema poole 9.00 paiku, kella 13.00 lahkus S Aleksander aga kella 19.00 ajal. Kogu selle aja rääksiid nad omavahel juttu ning jõid õlut.
  3. mail 2008.a, hakates sõitma Venemaale, avastas kannatanu, et tagumisest toast on kadunud halli korpusega pihuarvuti ASUS AG36N+GPS väärtusega 5430 krooni.
  4. mail käis kannatanu pool tuttav tütarlaps Oks , keda kannatanu ei kahtlusta. Teo toimepanemises kahtlustab ta Stasi. • • • • • Kannatanu L S ütlused (tl 47-49), mille kohaselt on kannatanu oma korterist varastatud pihuarvuti ASUS AG36N+GPS kätte saanud. Pihuarvutist puudub mälukaart, väärtusega 500 krooni, mille osas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. (47-49); Äratundmiseks esitamise protokoll (L. S – K.I)(tl 50-53); Tunnistaja A T ütlused (tl 57-60), mille kohaselt 31.05.2008.a. umbes kell 06.00 hommikul istus ta Tallinna kesklinnas Nimega baaris, kus ta nägi oma tuttavat Stasi (O.R-i ). Kannatanu sõnul ei ole nad 7-8 aastat suhelnud, koos tarbiti alkoholi ning vesteldi. Tunnistaja kavatses külal sõita oma tuttavale L , kes elas Akadeemia teel. Stas palus ennast kaasa võtta ning 31.05.2008.a. kella 07.00-07.15 ajal sõideti koos L juurde. Tunnistaja sõnul oli ta küllaltki purjus, Stas oli temast kainem. L 2-toalises korteris istuti peamiselt köögis, toas käidi ainult muusikat sisse lülitamas või veel mõnel põhjusel. Peale nende ei näinud tunnistaja korteris kedagi. Koos tarbiti alkoholi. Umbes kella 09.00-10.00 ajal ütles Stas, et ta peab ülemusele helistama ning läks köögist tuppa. Ta helistas kas lauatelefonilt või mobiililt. Stas oli eemal umbes minuti. Köögist ei olnud näha, millises toas ta viibis. Tunnistaja ei kuulnud, kas ta rääkis kellegagi või mitte. Kööki tagasi tulles ütles Stas, et sõidab ülemuse juurde raha järele ja tuleb seejärel tagasi. Seejärel Stas lahkus, tunnistaja ei näinud Stasi käes ühtegi eset. Tunnistaja jäi veel kauaks L juurde, lahkudes umbes kella 16.00 ajal, kuid Stas selle aja sees tagasi ei tulnudki. Tunnistaja ei tea öelda Stasi telefoninumbrit ega ka seda, kas tal üldse telefon on. L ei olnud enne seda päeva Stasiga tuttav. Tunnistaja sõnul helistas talle ilmselt samal päeval või hiljem L, kes ütles, et tal on kaduma läinud navigaator ASUS. L kahtlustas varguses Stasi. Umbes nädal pärast 31.05.2008.a. kohtas tunnistaja juhuslikult Stasi Tallinnas Viru keskuse sissepääsu juures, kes teda nähes jooksis teisele poole. Tunnistaja püüdis talle järele jõuda, kuid ei saanud teda kätte. Tunnistaja sõnul ei olnud Stasil peale varguse muud põhjust tema eest ära jooksmiseks. Tunnistaja arvab, et Stas varastas navigaatori, sest ta oli ainuke uus inimene, kes L külastas ning midagi sellist ei ole nende seltskonnas varem juhtunud. 31.05.2008.a. kuupäeva mäletab tunnistaja seetõttu, et ta läks samal päeval ühe oma tuttava sünnipäevale. Stasi kohta ütleb, et nad tunnevad umbes üheksa aastat, varem elasid samas hoovis. Stas elas Pirni 6a asuvas majas oma kasuema juures. Seda, kus STas praegu elab ta öelda ei oska. Stasi perekonnnimeks pakub Trofimovi, sest see on Stasi kasuema perekonnanimi. Stasi nimetab tunnistaja toksikomaaniks ning lisab, et tema arvates andis kasuema Stasi lastekodusse. L juures külas olles rääkis Stas sellest, et istus hiljuti varguse eest Tartu Vanglas, kust vabanes kolm või neli kuud tagasi. Stasi vanuseks pakub tunnistaja 18-19 aastat, kasvuks 165-170 cm, ta on keskmise kehaehitusega ja lühikeste juustega. Tunnistaja sõnul võib ta tema ära tunda, kuna nad tunnevad pikka aega. Tunnistaja S H ’i ütlused (tl 63-65), mille kohaselt töötab tunnistaja pandimajas Autobalt Grupp OÜ-s, asukohaga Õismäe tee 105A, Tallinn. 31.05.2008.a. tuli nimetatud pandimajja püsiklient A Z (ik XXX), kellega sõlmiti samal päeval leping nr 640, millega A. Z andis panti arvuti ASUS laenu kasutamise tähtajaga 30.06.2008.a. ning saab lühiajalist laenu summas 1100 krooni. A Z tuli tunnistaja mäletamist mööda pandimajja koos ühe meesterahvaga, keda ta kirjeldab kui: 170 cm pikkust, lühikeste tumedate juustega 22-25 aastast noormest. See mees oli öelnud, et pihuarvuti kuulub talle ning A. Z kirjutas lepingusse, et usaldab pihuarvuti väljaostmise temaga kaasas olnud mehele, kelle nimeks märkis ta Stas K.I. seisuga asub A. Z ’i poolt 31.05.2008.a. panditud pihuarvuti pandimajas ning pandimaja annab selle vabatahtlikult politseile välja koos lepinguga nr
  5. Tunnistaja teab A. Z ’it kui pandimaja püsiklienti ja tunneks ta kindlasti ära ning arvab, et tunneks ära ka temaga 31.05.2008.a. kaasas olnud mehe. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta, et tegemist on varastatud asjaga. Kahtlustatava K.I ütlused (tl 66-68), mille kohaselt viibis ta 31.05.2008.a. öösel Tallinna kesklinnas, ööklubi Hollywood kõrval. Enda sõnul oli kõvasti alkoholi tarbinud, mistõttu mäletab toimunut lünklikult. Tallinna kekslinnas kohtas ta oma tuttavat A T ’t, kellel ta palus end koju viia, seejärel istuti koos trolli nr 3 peale ja sõideti Mustamäe suunas. Trollis jäi kahtlustatav magama ning järgmisena mäletab, et ärkas võõras korteris diivanil. Kaua mõtlemata läks ta toast esikusse, kus ta nägi tooli peal mobiiltelefonile sarnanevat eset, mille otsustas korterist kaasa võtta. Kahtlustatav ei oska öelda, miks ta otsustas nimetatud asja kaasa võtta. Ta oli purjus ning ei pööranud tähelepanu sellele, mitu tuba oli korteris ning sellele, kas korteris oli veel kedagi peale tema. Nimetatud korteri välisuks oli kinni, kuid mitte lukus. Ta vajutas lingi alla, avas ukse ja väljus majast. Ta pööras tähelepanu vaid sellele, et maja kõrval oli trolli nr 3 peatus. Samuti asus seal kõrval kool nr 50 ja jalgpallistaadion, kust suundus koju, aadressile XXX. Lastekodus ta magas natuke ning ärgates meenus talle mobiiltelefonilaadne ese ning ta otsustas selle pandimajja viia, et raha saada. Samal päeval, 31.05.2008.a. läks ta Õismäele trollide lõpp-peatuse kõrval ja Maxima poe juures asuvasse pandimajja. Pandimaja kõrval nägi ta umbes 20-aastast, 190 cm pikkust meesterahvast, kes kõneles vene keeles. Talle andis ta 100 krooni ja palus tal enda nimele pantida mobiiltelefonitaoline ese. Kahtlustatava sõnul ei tunneks ta seda meesterahvast ära kuna see mees oli talle täiesti võõras ning ta nägi teda elus esimest korda. Nimetatud mees nõustus mobiiltelefonitaolise eseme oma dokumentidega pantima ning koos mindigi pandimajja. Seal pantis nimetatud meesterahvas oma dokumenti (mida kahtlustatav enda sõnul ei näinud) mobiiltelefonitaolise eseme ja sai selle eest 1100 krooni, mille andis üle kahtlustatavale. Ta ei oska öelda, mis tähtajaga ese panditi, pandimajast antud lepingut tal ei ole. Pärast seda lahkusid nad pandimajast ning kumbki läks oma teed. Nimetatud mees ei teadnud midagi eseme päritolu kohta. • Kahtlustatava K.I ütlused (tl74-77), mille kohaselt jääb ta 30.06.2008.a. kahtlustatav antud ütluste juurde. Ta täiendab oma ütlusi sellega, et tema sõnul ei mäleta ta, kas pihuarvutis oli mälukaart või mitte, eraldi ta seda ei kontrollinud. Ta ütleb, et oli sel ajal ka väga purjus ja tal esinevad mälulüngad. 31.05.2008.a. sõitis ta trolliga Õismäe lõpppeatusesse ning trollis kohtus ta A Z ’it, keda ta tunneb juba 5 aastat ning nende vahel sõbralikud suhted. Ta näitas A Z ’ile varastatud pihuarvutit ning ütles, et see on tema oma ja ei rääkinud rohkem selle päritolust midagi. Ta Palus A il end aidata ning ütles talle, et soovi pihuarvutit pandimajja viia, kuid tal endal pole dokumente kaasas. A Z nõustus teda aitama ning kahtlustatav lubas talle selle eest 100 krooni. Seejärel läksidki nad koospandimajja, kus tema pantis enda nimel pihuarvuti ning saadud 1100 krooni andis A talle üle. Kahtlustatav andis sellest A ile 100 krooni. Pandimajaga sõlmitud lepingusse kirjutas A Z , et volitab kahtlustatavat pihuarvutit välja ostma. Pärast pandimajast lahkumist küsis A Z kahtlustatavalt, kas viimane soovib pihuarvuti välja osta, mille peale ta vastas, et ei soovi seda teha. Seepeale viskas A Z pandimajaga sõlmitud lepingu prügikasti. Pärast seda pole kahtlustatav A Z ’it näinud. • Tunnistaja A Z ’i ütlused (tl 69-72), mille kohaselt tunneb tunnistaja K.I juba 3.5 aastat, nad on teretuttavad, kuid ta pole temaga kunagi suhelnud kui sõbraga. Ta teab, et K.I elas Kadaka lastekodus. 31.05.2008.a. kella 19.00 paiku istus ta Haabersti trollipeatuses trolli peale ning nägi O.R Kolokov’i, kellel oli käes pihuarvuti. Ta teretas O.R-i ja küsis talt, kust on ta selle pihuarvuti saanud. O.R-i sõnul oli ta selle hiljuti väga odavalt ostnud ning see on tema oma. Koos sõideti trollide lõpp-peatusesse Õismäel ning väljuti trollist. K.I ütles tunnistajale, et tal on väga raha tarvis, et korteri eest maksta ning soovib selleks pantida pihuarvuti. Lisaks ütles ta tunnistajale, et tal ei ole isikut tõendavat dokumenti kaasas ning palus tal pihuarvuti pantida seal samas Õismäel asuvasse pandimajja. Kuna K.I rääkis väga usaldusväärselt, et arvuti kuulub talle, siis jäi tunnistaja seda ka uskuma ning nõustus teda aitama. K.I ütles tunnistajale samuti, et annab osutatud abi eest talle saadud rahast teatud osa ning tunnistaja ei olnud sellele vastu. Ta ei oska öelda, kas selles pihuarvutis oli mingi mälukaart või mitte, tema seda isiklikult ei kontrollinud. Ta ei osanud arvata, et tegemist võib olla varastatud pihuarvutiga. Ta läkski koos K.I-ga XXX asuvasse pandimajja, kus K.I pihuarvuti eest pakuti 1100 krooni, millega K.I ka nõus oli. Tunnistaja pantis selle 1100 krooni, eest, mille andis K.I-le ja millest sai ta ise 300 või 400 krooni. Ta mäletab, et pandimajaga sõlmitud lepingusse kirjutas ta volituse selle kohta, et K.I saaks pihuarvuti pandimajast välja osta. Kui nad väljusid pandimajast, küsis ta K.I-lt , kas ta kavatseb ka oma pihuarvuti tagasi osta või mitte. Ta vastas, et ei vaja seda enam ning seepärast viskas tunnistaja ka hiljem lepingu kuhugi prügikasti. Pärast • • • • • 31.05.2008.a. ei ole ta enam K.I näinud ega tea temast midagi. Tunnistaja ei teadnud, et pihuarvuti oli varastatud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (pihuarvuti ASUS A636N) (tl 78-80); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( pandimaja leping nr 640) (81-83) ; Äratundmiseks esitamise protokoll (S. H – A. Z ) (tl 84-87); Äratundmiseks esitamise protokoll (S. H – K.I) (tl 88-92); Kohtuotsuse protokoll (tl 123-125); 10.02.2008.a. teadvalt valeütluste andmine (ühendatud kriminaalasi nr 1-08-10732): • Kahtlustatava K.I ütlused (tl 4-9), mille kohaselt 09.02.2008.a. parkis ta oma sõiduki Xxx (1988.a., sedaan, reg nr. xxx ) maja ette aadressil . Autol lukustas ta lukud ja pani ka signalisatsiooni peale. Võtmed pani jope paremasse taskusse, Võtmekimbus oli tal kaks võtit: süüteluku ja signalisatsiooni võti. Samasugune võtmekimp oli tal ka vasakus taskus ning sisetaskus hoidis ta süüteluku tagavaravõtit. Lisaks pani ta taskusse hõbedast värvi JVC automagnetofoni paneeli. Autost kolm meetrit maja poole minnes, puu juures, sai ta tugeva löögi vastu kukalt, mistõttu kukkus ta külili ning ta tundis seepeale, kuidas tema taskust võeti välja autovõti. Seejärel nägi ta enda kohal tuttava inimese nägu, selleks isikuks oli A G . Kannatanu sõnul vabanes see isik eelmisel aastal vanglast, lisaks tarvitab alkoholi ning narkootikume. Kannatanu tunneb teda vähe, kuid probleeme ei ole tal temaga esinenud. Sel hetkel kui A kummardus ta kohale, kuulis ta, kuidas tema autot käivitatakse. Seda, kes ta autot käivitis, ta ei näinud, sest kaotas teadvuse. Teadvust kaotades tundis ta, kuidas tal võetakse jopet seljast. Meelemärkusele tuli ta 22.55 ning avastas, et tema auto on kadunud, jope on varastatud, samuti oli tal huul katki ning peavalu. Auto kohta ütleb: see oli käsitsi avatava katuseluugiga; tavaliste ilukilpidega, musta värvi, esimene parempoolne ratas oli asendatud varurattaga, heledas salongis olid istmekatted musta värvi, autos oli JVC CDmagnetofon. Auto väärtuseks hindab 14 000 krooni, sõidukis oli ka: 20 liitrit bensiini 95 (summas 304 krooni), kindalaekas oli musta värvi mobiiltelefon №kia 6230i väärtusega 2500 krooni; CD-plaadid 14 tk, väärtusega 105 eek/tk, summas 1470 krooni. Musta värvi spordijope, millel oli Nike’i märk vasaku õla peal, hinnaks nimetab 1200 krooni. Jope vasakus taskus olnud №kia 3310 väärtuseks hindab 300 krooni, taskus olnud rahakoti väärtuseks 500 krooni. Rahakotis oli kokku 950 krooni sularaha, Rahvusraamatukogu kaart, ID-kaart kannatanu nimele, Tallinna Lastekodu Mustamäe Keskuse poolt väljastatud õpilaspilet kannatanu nimele, Xxx reg nr xxx tehniline pass, IF Kindlustuse liikluskindlustuse poliis. Sõiduk ei olnud kaetud kaskokindlustuslepinguga. Auto ostis ta 3 päeva eest. Peab võimalikuks, et A sai sellest teada ja varitses teda. Vargusega tekitatud materiaalse kahju suuruseks hindab kokku 21 224 krooni, lisaks tekitati talle füüsilist valu peksmisega. Seda, mis pärast peksmist juhtus ei mäleta, sest kaotas teadvuse, ei oska öelda, kas, kelle poolt ja mil moel teda ka pärast teadvusekaotust edasi peksti. • Kahtlustatava K.I ütlused (tl 15-20), mille kohaselt 10.02.2008.a. kannatanuna antud ütlused ei vasta tõele. Valeütlusi andis seetõttu, et arvas, et politseitöötajad usu tema juttu. 09.02.2008.a. kella 20.45 paiku helistas ta oma sõbrale Slavale (tel nr. 56332213) ja palus tal tulla Kadaka teele lastekodu juurde, et ta aitaks kannatanu sõiduki Xxx (reg nr xxx ) ratta ära vahetada. Slava jõudis 15 minuti pärast ning kannatanu hakkas auto pagasiruumi avama. Ta võttis sealt välja varuratta ja sel hetkel ilmus kuskilt A G , kes hakkas teda kohe lööma, lüües mitte vähem kui viis korda rusikaga vastu nägu. Pärast seda käis kannatanul pea ringi, kuid teadvust ta ei kaotanud. Seejärel pani G ta kannatanu auto tagaistmele istuma, sulges auto lukud, et kannatanu ei saaks autost väljuda. Autoroolis istus Slava ja G palus tal viia neid Paldiski mnt 75 asuvasse hoovi. Sõidetigi sinna ning enne autost väljumist lõi G kannatanut veel korra näkku. G võttis talt samuti ära rahakoti väärtusega 100 krooni, milles olid pangakaart, raamatukogukaart, ID-kaart, auto tehniline pass ja kindlustuspoliis – kõik materiaalse väärtuseta. Rahakotti G sel hetkel ei avanud. Slava jäi autosse, G palus tal oodata, kuid kannatanu läks koos G ’uga trepist üles neljandale korrusele, korterisse nr
  6. Seal oli A G ’u isa Vjatšeslav ning Jekaterina F . Korteris lõi A kannatanut veel kord näkku ning ütles et kannatanu peab teda seal ootama. Ära minnes nõudis ta kannatanult Nike jopet (väärtus 1300 krooni) ning kannatanu löömise hirmus ka andis selle talle. Kannatanu ootas ligi kaks tundi, küsis siis A i isalt luba lahkumiseks, kuid F ütles, et kannatanu peab A i ära ootama. Seejärel, pärast 30-minutilist ootamist küsis kannatanu uuesti A i isalt luba lahkumiseks ning saanud loa, ta lahkus korterist. F ei lausunud selle aja jooksul ühtegi sõna. Õues jooksis A i isa kannatanule järele ning andis talle v jope. Rohkem ei ole ta Aleksander G ’ut näinud. Sõiduauto väärtuseks nimetab 14000 krooni; kokku võttis A G temalt vara ära summas 15 400 krooni. Sularaha tal kaasas ei olnud ning telefon tal ära ei kadunud, erinevalt varasematest ütlustest. A it tunneb ta 3-4 kuud, nad tutvusid ühiste tuttavate kaudu, ei ole temaga sõbrustanud. Umbes 2 päeva enne seda sündmust oli ta olnud G ’u isa Vjatšeslavi juures külas aadressil Paldiski mnt 75-
  7. Vjatšeslav oli talle andnud 482 krooni ja palunud tal käia Puhangu tn pandimajas ning osta sealt välja tema mobiiltelefon. Sel päeval A it kodus polnud. Kannatanu käis pandimajas, kuid seal öeldi talle, et telefoni saab tagasi osta vaid omanik. Tee peal sattus ta kokku aga v de tuttavatega, kes nõudsid tagasi oma võlgu ning peksasaamise hirmus andis ta G ’u raha neile. Ta nimetab, et see oli ka põhjus, miks A G ta läbi peksis, lisaks varjas ta end A G ’u eest. • Kahtlustatava K.I ütlused (tl 26-30), mille kohaselt kahtlustatakse teda KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 10.02.2008.a., olles hoiatatud vastutusest teadavalt valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi, andis ta kriminaalasja uurimise käigus ülekuulamisel Tallinnas kannatanuna valeütlusi selle kohta, et 09.02.2008.a. võttis A G Xxx maja juures Tallinnas temalt ära Nike jope, mille taskus oli mobiiltelefon №kia 3310 ning raha summas 950 krooni, mida tal tegelikult ei olnud ning jope oli teistel asjaoludel ära võetud. K.I tunnistab täielikult oma süüd ning kahetseb toimepandut. 10.02.2008.a. olles, oles üle kuulatud kannatanuna, andis ta valeütlusi selle kohta, et A G võttis ära rahakoti, milles oli raha, summas 950 krooni ning mobiiltelefoni №kia. Tegelikult tal raha ega telefoni ei olnud, jope võttis G talt ära juba korteris. Valeütlusi andis enda sõnul seetõttu, et arvas, et politsei ei usu teda ning ei võta ta avaldust vastu. • Tunnistaja Vjatšeslav Smirnovi ütlused (tl 39-44), mille kohaselt hakkas ta alates 2008.a. jaanuarist elama ühiselamus Paldiski mnt 75-97, kus ta ametlikult tuba üürib. A G ’u ja K.I-ga sai tuttavaks umbes 2007.a detsembris ühiselamu juures, kui viimased remontisid koos autot. Ta nägi Stasi sageli, teadis, et ta on lastekodust ning jäi sageli tunnistaja poole ööseks, nende vahel olid sõbrasuhted. 09.02.2008.a. umbes kella 18 paiku helistas O.R talle ning palus aidata tema autol Xxx (reg nr xxx ) ratas ära vahetada. Ta ütles, et viibib lastekodu juures Kadaka tee
  8. Kolm päeva enne seda kohtas ta A it, kes rääkis talle, et O.R oli tema isalt telefoni ja raha ära varastanud. O.R-i kohtas ta samal päeval ja ütles talle, et ta tagastaks A i isale raha. Seejärel O.R kadus ega vastanud telefonikõnedele. 09.02.2008.a. O.R-iga kohtuma minnes, kohtas ta teel A it ning rääkis talle, et sõidab O.R-i poole ning A sõitis temaga kaasa. Kadaka teele jõudes, läks A ümber maja, ta ise läks aga Stasi auto juurde, mida ta oli lubanud kasutada ning hakkas ratast vahetama. Stas seisis tema taga ning sel hetkel kuulis ta selja tagant kära. Ümber pöörates nägi ta, et A ja Stas olid omavahel haakunud A püüdis Stasile kätega hoope anda, Stas hakkas vastu ning nad haarasid teineteisel kätega ümbert kinni. Tema juuresolekul püüdis A Stasile hoope anda, kuid löögid eesmärgini ei jõudnud, kuna nende vahel oli väike vahemaa. See toimus kolme-nelja minuti vältel Seejärel ütles ta neile, et nad kakluse lõpetaksid ning nad rahunesid. Ta tegeles veel ratta vahetamisega ning ta ei näinud, kuidas A pani Stasi autosse istuma ning ta ei märganud ka seda, millal A ukselukud sulges. Seejärel istus ta auto rooli taha, sel ajal istus Stas juba tagaistmel, A aga ees ning koos sõideti Paldiski maanteele ühiselamu juurde. Tal oli varem Stasiga kokkulepe auto kasutamiseks ning ta sõitiski l salt nende maja juurde, teel omavahel ei räägitud. Maja juurde jõudes, läksid A ja Stas ühiselamusse, tema ise jäi aga mõneks ajaks autosse, mille järel läks koju. Kodus viibis ta umbes tunni, seejärel tuli tema juurde A , ta ütles talle, et peab remonditöökojas ratta ära vahetama ning A soovis temaga kaasa tulla. A ütles, et Stas jäi tema isaga rääkima. Pärast ratta vahetamist kavatses ta Pärnusse sõita, et sealt tuttavad Tallinnasse saata oma autoga. A sõitis temaga kaasa. Tagasi sõideti järgmisel päeval. Stasi auto jättis ta oma maja juurde. Järgmise päeva hommikul autot maja ees enam polnud ning alles hiljem kuulis ta, et A oli auto võtnud ning ta peeti hiljem politsei poolt kinni. Üks komplekt oli tunnistaja sõnul tema käes olnud vähemalt 2 nädalalt, need andis talle Stas, autodokumendid asuvad tunnistaja käes, need olid kogu aja kindalaekas, kuid Pärnust tulles võttis ta need endaga juhuslikult kaasa. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning K.I kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.I süü tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on K.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 320 lg 1 ettenähtud kuritegudena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav K.I pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud samaliigiliste rikkumiste eest kolmel korral ning uued süüteod pani toime katseajal. Lähtuvalt eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et K.I tuleb karistada vangistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 238; § 313; § 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.I KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.02.2008.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 2 kuud vangistust ärakandmata osa (2 kuud) võrra, mõistes karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.I KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 17.06.2008.a. K.I suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.I-lt tsiviilhagi L S kasuks summas 500.00 krooni. KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista K.I-lt sundraha 6525.00 krooni ja kaitsja tasu 3274.50 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja nõude liik. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Piret Liivo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.