Obsah (4)

§ 175§ 384§ 187§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-1276 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vai

§-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

1. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.G ja tema kaitsja K.G Bulattšiku määruskaebused rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Bulattšik kaudu 130,80 eurot (sada kolmkümmend eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 21,80 eurot (kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat K.G Bulattšikule tema poolt K.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista K.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat K.G Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest 130,80 eurot riigituludesse.

1. K.G-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.G 1-05-1276 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. K.G tunnistati Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega süüdi KarS § 114 p 5 järgi ning talle mõisteti 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.06.2005 ja lõpp 11.06.
2. Viru Maakohtu 19.08.2013 määrusega jäeti K.G vangistusest vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus leidis, et süüdimõistetu K.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2.1 Süüdimõistetu kuritegude dünaamika oli vabaduses viibides muutunud raskemaks ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 24%. Vangla materjalidest nähtub, et K.G manipuleerib enda tahtmise saamiseks ning ei näe probleemidel oma osa nende tekkimises ja võib olukorra lahendamiseks kasutada vägivalda, eriti kui on tarvitanud alkoholi. 2.2 Kohtu hinnangul võib isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele järeldada, et K.G võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
4. Süüdimõistetu K.G esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Lisaks palub süüdimõistetu kohtul vähendada riigilõivu. 3.1 Määruskaebuse esitaja märgib, et teda kasvatati nõukogude aja korra järgi ning pärast seda tuli tal ümber kujundada oma käitumist uue korra järgi. Seetõttu on süüdimõistetul enda sõnul tarvis manipuleerida ja huvituda uutest võimalustest. 3.2 Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu läbinud vanglas mitmeid programme ning usu abiga jätnud maha suitsetamise ja taastanud suhted perega. Süüdimõistetu palub kohtul arvestada ka oma kehva tervislikku seisundit. Olenemata invaliidsusest, on K.G vanglas pidevalt töötanud. Erinevad töökohad olid olemas ka vabaduses. Lisaks toob K.G välja, et vabaduses on tal elukoht. 3.4 K.G väidab määruskaebuses, et kriminaalasi, mille raames tehtud otsuse alusel ta vangistust kannab, oli fabritseeritud. 3.5 Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse ka K.G-le määratud kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, leides, et K.G puhul on karistamise eesmärgid täidetud. 3.6 Kui inimese parandamise peaülesanne kinnipidamiskohas on täidetud, peab ta karistuse edasisest kandmisest vabastama. Kaitsja hinnangul ei saa arvata, et tapmise sooritanud isik pole võimeline end parandama, leides, et just sellest juhindus käesoleval juhul Viru Maakohus. Külastanud K.G-d vanglas, vestelnud temaga, veendus kaitsja selles, et K.G-l on muutunud mõtlemisviis ja ellusuhtumine. Kinnipeetav on muutunud jumalausklikuks (kardab sellest avalikult rääkida), seda soodustasid tema hulgalised vestlused -2- vangla vaimulikuga. sotsiaalprogrammid. Seda soodustasid ka aastast aastasse vanglas läbiviidavad 3.7 Määruskaebuse kohaselt tasub arvesse võtta, et K.G-l ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vaatamata sellele, et tal on 80% töövõime kaotust, on ta rohkem kui 4 aastat vanglas töötanud. K.G-le on ametlikult väljastatud elamisluba 15.07.2013 kuni 14.07.2015.a. (järelvalveametniku andmetel lõppes elamisluba 22.05.2013), kuna kohtuotsuse alusel on 2013 mai kuus temale omistatud korter Narvas, XXX. Kui ta aga ei hakka seal elama ja korteri eest maksma, võetakse see võlgade tõttu talt ära. Kinnipeetaval on kaks alaealist last - 11 ja 17-aastased. Lastega on olemas kontakt ja kirjavahetus. Nende ema aga on invaliid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Tutvunud läbivaadatava kriminaalasja materjalidega, leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et K.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis, mida ringkonnakohus kordama ei hakka, kuid märgib täiendavalt järgmist.
6. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ning tema varasem elukäik ei võimalda K.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 6.1 K.G tunnistati Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega süüdi KarS § 114 p 5 järgi selles, et olles alkoholijoobes ja tegutsedes võõra vara varguse eesmärgil, ähvardas kannatanut kahe noaga ning omastas viimase raha summas 25 krooni. Tahtes põgeneda teda jälitava kannatanu eest ja tegutsedes tahtlusega tappa, lõi K.G kannatanut kaks korda noaga pähe ja kõhtu, mille tagajärjel kannatanu suri. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta K.G poolt senikantud karistuse osa tema süü suurusele toimepandud kuriteos ning tema vabastamine oleks ennatlik. Seetõttu riivaks just kuriteo toimepanemise asjaolusid ning K.G süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Samuti tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise tema varasem elukäik. Nimelt on K.G kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib kolmandat korda. Lisaks sellele osutab ringkonnakohus maakohtu määruseski kajastatud vangla materjalidele, mille kohaselt K.G manipuleerib enda tahtmise saamiseks ning ei näe probleemidel oma osa nende tekkimises. Süüdimõistetu võib olukorra lahendamiseks kasutada vägivalda ja seda eriti siis kui on tarvitanud alkoholi. Ringkonnakohtul puudub nende K.G-d -3- iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks vabanedes õiguskuulekalt elada.
9. Ringkonnakohus leiab, et K.G suhtes esinevad küll mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas sotsiaalprogrammide läbimine, motivatsioon õiguskuulekalt käituda, elamisluba, kindel elukoht vabaduses, lähedaste olemasolu), kuid need ei kaalu üles K.G suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas kuriteo toimepanemise asjaolud, tema süü suurus, varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused).
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K.G tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. K.G kaitsja vandeadvokaat E. Bulattšik on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotlus K.G-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg põhjendatud. Seega on kaitsja tasuna taotletud summa 130,80 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat E. Bulattšikule Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 130,80 eurot K.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes

§ 187lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu K.G-lt välja.

11. Kuigi riigilõivu tasumise kohustust K.G-l ei teki, saab kohus siiski kinnipeetava taotlust arvestades kontrollida, kas esineb asjaolusid, mis kaaluksid vajadust jätta K.G-l tekkinud menetluskulud osaliselt riigi kanda.

§ 187

lg 2 sätestab, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis on menetluskulud, s.o kaitsjale määratud tasu ja kulud (

§ 175lg 1 p 4), tekkinud süüdimõistetu K.G-l .

Ringkonnakohus märgib, et määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel hindab kohus nii nagu süüdimõistva kohtuotsusegi puhul

§ 180lg-s 3 toodut.

Osundatud sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdimõistetu K.G määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetu kanda jätmine seaks ohtu tema resotsialiseerumise või käiks talle üle jõu. Seega puudub alus K.G puhul

§ 180lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

Aarne Sarjas Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus