1-05-1276\9

(05233001244)Kohtu koosseis Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungisekretär Tatjana Aleksejeva Tõlk Aili Hirt Kriminaalasi O.I süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi üldmenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav O.I elukoht XXX, XXX isikukood XXX, Tõkend – vahistamine alates 12.06.2005.a. Kriminaalasja arutamise aeg ja koht Kaitsja avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas 03.08.-04.08.2006.a, 26.09.2007.a, 26.11.2007.a, 23.04.24.04.2008.a. Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON Tunnistada O.I süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistada 12 (kaheteist) aastase vangistusega. Karistusaega arvestada alates 12.06.2005.a. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada O.I karistusaja hulka eelvangistus alates 12.06.2005.a kuni 13.05.2008.a, s.o 2 aastat 11 kuud 2 päeva. Seisuga 14.05.2008.a kuulub kandmisele 9 (üheksa) aastat 28 päeva vangistust. O.I tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: spordisärk, jope-vest, taskurätik ja arvutidiskett, mis on hoiul Narva politseiosakonnas – hävitada. 2 Mõista O.I-lt riigituludesse kohtukulud: 4991 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend üks) krooni 40 senti kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest, 110 (sada kümme) krooni 40 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 11 328 (üksteist tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, 12 713 (kaksteist tuhat seitsesada kolmteist) krooni ekspertiiside tegemise eest, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas O.I-d süüdistatakse selles, et 09.06.2005.a kella 5.50 paiku, olles joobeseisundis kaupluse YES (XXX, XXX) juures ja tegutsedes võõra vara varguse eesmärgil, ähvardas N.K. kahe noaga ja omastas viimase raha summas 25 krooni. Tahtes põgeneda teda jälitava N.K.eest ja tegutsedes tahtlusega tappa, lõi XXX, XXX maja juures N.K. kaks korda noaga pähe ja kõhtu. Selle tagajärjel tekitas kannatanule torke-lõikehaavad, mis tungisid kõhuõõnde ja koljuõõnde ning 13.06.2005.a N.K.suri kolju-ajuvigastusest. O.I pani oma tegudega toime teise inimese tapmise seoses röövimisega, s.o kui KarS § 114 p 5 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil O.I tunnistas süüd esitatud süüdistuses osaliselt, ütles, et raha kannatanult ei nõudnud aj ei võtnud, kehavigastusi võis tekitada ettevaatamatuse tõttu, kuna kannatanu tülitas, sikutas pidevalt käisest, küsis rahast, veenis puskarit jooma. Ehmatades kannatanut eemale, lõi teda inertsi tagajärjel, peletades teda kahe noaga. Tapmise tahtlust ei olnud. Kohtuistungil on üle kuulatud: - kannatanu M.K. ütles, et tema poeg Nikolai oli iseloomult väga rahulik, ei olnud konfliktne, tal ei olnud nüridat kangekaelsust ja harjumust tülitada inimest, veelgi enam 3 - joomisega. Ema on kindel, et poeg N.ei teadnud kohti, kus puskarit müüakse. Sellest, et poeg on haiglas, sai teada tema vabaabielu naiselt A.B. tunnistaja A. B. ütles, et N. K. oli tõesti väga rahulik inimene, tal ei olnud harjumust inimesi tülitada ja joomisel pidas alati piiri. 08.06.2005.a õhtul helistas ja ütles, et tuleb koju, kui töö täielikult lõpetab. see oli temaga viimane jutuajamine; tunnistaja D. K. ütles kohtus, et töötas koos kannatanuga N. K. ja läks sündmuse päeval pärast tööd koos temaga baari, mis on mitte kaugel kultuurikeskusest „E.“, kus tutvus süüdistatava O.I-ga. Kui baar suleti, tegi O.I ettepaneku minna ja kellegi juures veel juua. Läksid Energia tänava poole. K. ja O.I läksid ees mööda teerada Energia bussipeatusest kõrgete põõsaste poole. Tulnud põõsaste juurde, nägi seal lamavat K., kes ütles: „Dima, ta haavas mind“. Hüüdsin mööduvale meesterahvale, et kutsuks kiirabi ja jooksin kohe O.I-le järele, jõudes talle teisel pool teed järele, nägin tal kummaski käes nuga. Kohtuistungil on uuritud kriminaalasja materjale: - - - sündmuskoha, XXX, XXX vahelise platsi, vaatlusprotokoll, mille käigus on teerajal avastatud vereplekid, vereplekkide suund on üle teeraja ja lõpevad muruplatsil, mis viib kaupluse „O.“ juurde, kus murul on massiivne ümmargune verega määrdumus diameetriga umbes 20-25 sm (1.kd, tl 3-5); asitõendite vaatlusprotokoll, vastavalt millele on K. spordisärgil alates kaelaäärisest kuni alumise ääreni pikilõige, õlgade piirkonnas horisontaalsed lõiked, pruunjad triibud ja plekid, O.I vestil ja taskurätikul on avastatud tumepruunid ja pruunjad plekid (1.kd, tl 49-50, 53-55, 56-57); asitõendi – arvutidisketi, vaatalusprotokoll, kus on salvestatud kannatanu telefonikõne politseiga ja millega kinnitatakse, et kannatanule K. tuli XXX tänaval kaupluse Y. juures kallale inimene kahe noaga ja võttis ära 25 krooni (1.kd, tl 63-67); O.I puhtsüdamlik tunnistus, kus ütleb, et 09.06.2005.a kella 6 paiku toimus XXX maja juures konflikt noormehega, kellega tutvus baaris „I.“, pärast seda, kui noormees hakkas politseid kutsuma, võttis taskust kaks nuga ja lõi teda mitu korda noaga (1.kd, tl 86). ja ekspertiiside arvamusi: - kannatanu laiba ekspertiis, kus kannatanu surma põhjuseks oli torke-lõikehaav näo paremal poolel, mis tungis koljuõõnde ja vigastas aju, mille tagajärjel tekkis ajuturse, torke-lõikehaav kõhu alumisel osal, mis tungis kõhuõõnde (1.kd, tl 70-79); kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kus talle süükspandavate tegude ajal O.I-l psüühilisi haigusi või ajutist psüühilist häiret ei olnud, ta oli süüdiv, võimeline aru saama oma tegude tähtsusest ja juhtima neid (1.kd, tl 115-116). Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materajle, kohus jõuab arvamusele, et O.I süü esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis raha pärast. Seda kinnitab O.I puhtsüdamlik tunnistus (tl 86) ja tema ütlused uurimisel (1.kd, tl 98), ka kannatanu telefonikõne salvestus politseiga, millest nähtub, et kallaletungija võttis nugadega ähvardades K. ära 25 krooni. Nendest tõendistest nähtub, et O.I läks K. kallale ja võttis ära raha selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o asjaolud viitavad röövimisele O.I poolt. Vastavalt telefonikõne salvestusele (1.kd, tl 63-67) ja 4 O.I ütlustele (1.kd, tl 98) kannatanu jälitas pärast kallaletungi ja nugadega ähvardamist süüdistatavat, palus raha tagastada, kuid O.I põgenes. Need faktid annavad aluse arvata, et süüdistatav kasutas nuge raha alleshoidmiseks. O.I põhjendused, et tekitas K. kehavigastusi ettevaatamatuse tõttu ja kaitse arvamus, et raske kehavigastuse tekitamine oli seotud hädakaitse piiride ületamisega, lükatakse ümber kohtus avaldatud O.I puhtsüdamliku tunnistusega, et lõi nugadega pärast seda, kui K. hakkas välja kutsuma politseid. Üheski oma ütluses O.I ei märgi, et K.tegutses tema vastu õigusvastaselt. Järelikult ei olnud O.I hädakaitse seisundis. Peale selle oli tapmisele eelnenud vaidlusel süüdistatava ja kannatanu vahel omakasu iseloom – O.I võttis kannatanult ära 25 krooni, kannatanu jälitas O.I-d eesmärgil saada oma raha tagasi, s.o süüdistatava omakasu väljendus kavatsuses hoiduda raha tagastamisest. Seega oli O.I-l materiaalne huvi, mis tekkis enne tapmist ja tingis tapmise. Süüdistatava ütlusi selles osas, et ehmatades kannatanut eemale, lõi teda inertsi tagajärjel, peletades teda eemale ja tapmise tahtlust tal ei olnud, kohus ei usalda. Nagu kohus tuvastas, O.I tekitas kannatanule lõikehaavad, mis tungisid kõhuõõnde ja koljuõõnde ning K. suri kolju-ajuvigastuse tagajärjel. Haavade lokatsioon – pea, kõht, samuti relvad, kaks nuga, haavade iseloom, s.o millise jõuga nad olid tekitatud –koljuõõnde tungivad peaaju vigastamisega ja kõhuõõnde tungivad, tunnistavad, et O.I tegutses tapmise tahtlusega, mitte lihtsalt kehavigastuste tekitamise tahtlusega. Noalöögid olid sellise jõuga, et süüdistatava jopel olid kannatanu vereplekid. Need asjaolud lükkavad ümber süüdistatava kinnitused, et kehavigastused olid tekitatud ettevaatamatuse tõttu. Seega võttes arvesse ka röövimist puudutavate tõendite analüüsi, on süüdistatava teod kvalifitseeritud KarS § 114 p 5 järgi õigesti, s.o kui tapmine seoses röövimisega. Tunnistaja K. kuulis põõsastes lamavalt K.: „Dima, ta haavas mind“, ja jõudnud O.I-le järele, nägi ta kummaski käes nuga. Tunnistaja ütlused ühtivad täielikult asjaoludega ja O.I esialgsete ütlustega. Kohtuistungil O.I ütles, et K. veenis teda minna puskarit jooma (2.kd, tl 37 pöördel). Need kinnitused lükatakse ümber tunnistaja K. ütlustega, kes kuulis kuidas O.I, mitte Krõlov, tegi ettepaneku minna veel kuhugi jooma. O.I ise ütles eeluurimisel alguses, et väljunud baarist, läksid XXX tänavale, kavatsesid osta alkoholi (1.kd, tl 98). Kannatanu ema M. K.ja tema vabaabielu naine A.B. kinnitasid mõlemad, et N. puudus harjumus tülitada inimesi alkoholi joomisega. Ema on kindel, et N. ei teadnud kohti, kus puskarit müüakse. Seega süüdistatava ütlused kohtus on vastukäivad tunnistajate K. ja B.ning kannatanu M.K.ütlustele. Kohtul puuduvad alused mitte uskuda tunnistajate ja kannatanu K. ütlusi, kuna need on järjekindlad, loogilised ja ühtivad omavahel. Süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna need on vastukäivad varem antud ütlustele ja tunnistajate antud ütlustele. Uurimisel O.I ütles, et kasutas nuge hädakaitseks noormehe eest, kes oli temast peajagu pikem (1.kd, tl 106). Kohtuistungil ütles, et hädakaitset ei olnud, tahtis vaid kannatanu eemale ehmatada (2.kd, 38), O.I ütlused on vastukäivad ka tunnistajate ütlustele osas, et K. kutsus teda puskarit jooma. Kohus võtab aluseks O.I esmased ütlused (1.kd, tl 98) ja tema puhtsüdamliku tunnistuse, kuna need ühtivad toimikumaterjalidega, omavahel ja tunnistajate ütlustega. 5 Toimikumaterjalidest, mis iseloomustavad O.I-d, nähtub, et ta on varem 8 korda kohtulikult karistatud, on võetud väärteovastutusele, ei töötanud, legaalset sissetulekuallikat ei omanud. O.I vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, ja laadi, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, O.I isikuomadusi. Eeltoodu alusel jõuab kohus arvamusele, et O.I-le on otstarbekas mõista reaalne karistus. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309-315 järgi. Galina Jasnjuk Kohtunik Rahvakohtunikud: Tiiu Karelaid Aime Semjonova Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi