1-05-1276/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-05-1276 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Irina Ogurova Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.K , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 12.06.2005 ja lõpp 11.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.05.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada T.K tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. kuni 11.06.2017 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.K suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 1 ja 4 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. T.K vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja T.K-le. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.05.2008 otsusega KarS § 114 p 5 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 12.06.
4. Tulenevalt T.K ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung T.K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitab, et just laste pärast soovib ta vabaneda, kuna tahab lastega suhteid parandada ning nendega sagedamini kokku saada. Kinnitab, et vabanemisel on elukoht olemas, lapsed on valmis ta eest hoolitsema, tahab tööle minna ja hakata võimalust mööda võlgnevusi likvideerima. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas, mida näitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning avavanglas viibimine. Prokurör on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riski saab T.K puhul maandada isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et T.K saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.K-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav asub vabanedes elama oma laste ja endise abikaasa juurde 2-toalisesse üürikorterisse xxxx. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Suhted lähedastega on toetavad ning endine abikaasa on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt moraalselt toetama. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“, „Igapäevane valik“, „Eluviisitreening“ ning on olnud hõivatud majandustöödel. Kinnipeetav on korduvalt külastanud Töötukassat registreerumaks aktiivseks tööotsijaks, on käinud Swedbanki Jõhvi kontoris endale pangaarvet avamas ja Jõhvi Sotsiaalmajas tasuta õigusabi saamas. Seega on T.K kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Alates 01.09.2014 on kinnipeetav vormistatud tööle väljaspool vanglat. Kohus on seisukohal, et väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all, mille jooksul saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli raames saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Oluline on ka märkida, et eelmisel korral kriminaalhooldusel olles täitis T.K katseaja kontrollnõudeid probleemideta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Tööle asumine aitaks suurendada iseseisva majandusliku toimetuleku oskust, vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et T.K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on 3 KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4