Kohustada E.D katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada E.D katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata E.D kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada E.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus ja määrata tema poolt E.D-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 240 krooni, käibemaks 178 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 03.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 E.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 21 päeva alates 26.01.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega, osaleb sõltuvusainete tarvitamise ja muutmise rehabilitatsiooniprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval on põhiharidus ja mõningane ametliku töö tegemise kogemus. Kinnipeetavat toetavad majanduslikult vanglas vanemad, tasumata võlanõudeid on umbes 6000 krooni. Iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus kinnipeetaval puudub, kuna oli vanemate ülalpeetav. Kinnipeetaval on päritoluperekonnaga head suhted, suheldakse telefoni- ja kirja teel, ema ja vend on käinud ka lühiajalisel kokkusaamisel. Vabaduses kuulus kinnipeetava tutvusringkonda isikuid, kes tarvitasid alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav oli alkoholi kuritarvitaja ja narkootikumide liigtarvitaja. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikega on viisakas ja koostööaldis, kriminaalhooldust peab vajalikuks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteo pani toime selleks, et saada raha alkoholi ja narkootikumide soetamiseks. Vanglas on kinnipeetav paigutatud uimastivaba osakonda, tema käitumine seal osakonnas on olnud hea. Järgneva 2 aasta jooksul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 50%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning arvestab siinkohal seda, et kinnipeetav on korduvalt karistatud ja uus kuritegu oli sooritatud katseajal. Eelmise käitumiskontrolli toimiku andmetel pani kinnipeetav toime uue kuriteo katseaja 25-l päeval. Varasema üldkasuliku töö toimiku andmetel ei alustanud kinnipeetav üldkasuliku töö tegemist. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et kinnipeetav on koostööks valmis. Kinnipeetav on ka vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud sama teo eest, siis sellest võib järeldada, et ta ei ole täielikult mõistnud oma käitumise tagajärgi. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge seoses isiku alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning kindla töökoha puudumisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama eelmisesse elukohta. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Ema on nõus kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Maakohtu istung Kinnipeetav E.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tahab koheselt asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele. Samuti seletas kinnipeetav, et on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat põhjendatud. Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et taotlus on 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, uue kuriteo pani toime kehtival katseajal. Reaalset vangistust kannab kinnipeetav esimest korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud üldjoontes distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud veidi üle 9 kuu ja kanda on karistust umbes 4 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 4 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada 4 kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 4 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on kõikide mugavustega 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja millega seoses probleemid puuduvad. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Samas nähtub käesoleva asja materjalidest, et kinnipeetav on motiveeritud koheselt endale otsima töökoha või võtma end arvele Töötukassas. Esialgu on kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama vanemad. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on üks vangistusest vabastamisega mittenõustumise põhjuseid just kinnipeetaval garanteeritud töökoha puudumine. Maakohus leiab siinkohal, et seda riski saab maandada lisakohustuse panemisega kinnipeetavale ennetähtaegsel vabastamisel. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrge risk antud kinnipeetava poolt seotud lisaks ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolu on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise risk, kuid arvestab siinkohal ka seda, et kinnipeetav on vangistuses asunud oma probleemiga tegelema. Arvestades seda, et kinnipeetav viibib vanglas alles alates jaanuarist 2010, on positiivne, et ta selle aja jooksul on jõudnud juba läbida 6 kuulise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks sellele on uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada ka kohustusega läbida sõltuvusega seotud programme katseajal. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, on tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et antud kinnipeetava puhul on karistus oma eesmärgi saavutanud. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada kriminaalhoolduse käigus. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: 5 - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld aitab väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 1068 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja seoses taotluse rahuldamisega jäta kaitsjatasu summas 1068 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 12.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.