lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et P.U pani talle süüks pandava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. P.U pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Asulasisesel teel, kus liikluspiirang on 50 km/h on selgelt tajutav üle 21 km/h kiiruse ületamine. P.U XXX, seega kogenud juhina pidi ta tajuma, et sõidab üle lubatud sõidukiiruse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut P.U-d tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras üldmenetluse otsuse kohaselt P.U-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja esitatud materjalidest on P.U-l kehtiv juhiluba nr XXX (kehtiv alates XXX- kehtiv kuni XXX), seega oli juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina võimalik. Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku süüle.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.U kiiruse ületamist ei eita. Kohtueelses menetluses on ta väljendanud kahetsust menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, mida kohtuväline menetleja on lugenud kergendavaks asjaoluks
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et P.U on siiralt kahetsust väljendanud, mistõttu on puhtsüdamlik kahetsus kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.U-l kaks kehtivat väärteokaristust –
Eeltoodud teave näitab üheselt, et P.U liiklusreeglite rikkumine on süsteemne ja korduv, ta ei ole isegi hoolimata korduvalt määratud rahatrahvidest asunud õiguskuulekalt käituma. P.U soovib kaebuse kohaselt, et teda karistataks mõne muu karistusliigiga, kuna vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töötamiseks, ta töötab alates eelmise aasta maikuust XXX. Kuigi kaebuses märkis P.U , et on XXX, siis selgitas ta istungil, et XXX, ka XXX on juhiload, XXX P.U-l ei ole. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina põhjendatud, võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid ning P.U selgitusi kiiruse ületamise osas (ei pannud suurt kiirust tähele) ning varasemaid käitumismustreid. Rahatrahvi kohaldamine ei oleks eripreventiivseid eesmärke täitev, kuivõrd P.U on hoolimata kahest hiljuti (2024. aastal) toime pandud väärteokaristusest jätkanud kiiruse ületamist. Kuigi P.U on varasemad karistused täitnud ja rahatrahvid tasunud, ei saa väita, et praegune kiiruse ületamine oleks tema puhul erandlik ühelaadne juhtum, vaid süsteemne ja teadlik käitumine. P.U selgitas kohtuistungil sedagi, et ta XXX ja tunnistas, et ta on XXX ületanud lubatud sõidukiirust, XXX sel hetkel autos tema väitel ei olnud. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 16).
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. P.U ei ole isik, kellelt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. P.U selgitused selle kohta, et ta vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ei ole selline asjaolu, mille tõttu ei saa temalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldada. Teda on varasemalt juba korduvalt karistatud, mistõttu ei olnud P.U järjekordselt kiiruse ületamisel heidutatud sellest võimalusest, et talle võidakse karistusena määrata juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu tuleb P.U-le mõista varasemast erinev karistus, mis suunaks teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetaks samaliigiliste 5/6 süütegude edasist toimepanemist. Kuivõrd varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei mõjutanud P.U-d hoiduma uue samaliigilise süüteo toimepanemisest, tuleb P.U liiklusest kõrvaldada. Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb P.U-d karistada nii eripreventiivsetel kui üldpreventiivsetel eesmärkidel. Kohtu hinnangul on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras, s.o 1 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P.U kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab, et P.U on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.