lg 1 (rikutud norm
lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1), liiklusõnnetusest mitteteatamine § 236 lg 1 (rikutud norm § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5), liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine
Väärteoprotokolli ärakirja sai O.T kätte 14.01.2026, mida kinnitab ka tema allkiri. 14.01.2026 esitas O.T avalduse Ida prefektuurile (vt toimiku skänni lk 49) , milles osutab, et …märkasin jalakäijate reguleerimata ülekäigurajal kahte naisterahvast, kes olid umbes ülekäiguraja keskel ja lõpetasid juba tee ületamist. Teisi jalakäijaid, kes oleksid kavatsenud teed ületada, ei olnud. Tee oli rahulik ja ilmastikuolud head. Seepärast kiirendasin peaaegu maksimaalse kiiruseni 45-50 km/h… Märkasin jalgratturit umbes teelõigul alates Rakvere tn 4 ja Rakvere põik 5 majade vahelisest parempöördest kuni jalakäijate reguleerimata ülekäigurajani Sompa tn 1a hoone vastas. See lõik on umbes 90 meetrit pikk… Jalgrattur liikus üsna kiiresti jalakäijatest mööda, andes sellega selgelt mõista, et ta ei hakka teed ületama ja sõidab otse edasi. Liiklusseaduse § 32 lg 1 kohaselt ei olnud tal jalakäijate reguleerimata ülekäigurajal õigust liikuda ning § 17 ja 32-2 lg 2 kohaselt oleks ta pidanud mulle teed andma… Vaatamata ilmsele keelule ja tee andmise kohustusele sõitis ta jalakäijate ülekäigurajale ning ei andnud mulle kiiruse aeglustamisega selget signaali oma kavatsusest teed anda, ei peatunud tee andmiseks, ei veendunud, et ei loo takistusi ja et manööver saab olema ohutu, ei andnud pöördesignaali, sõitis teelt välja, tekitades ohtu ja takistades liiklust, ei sõitnud ülekäigurajal jalakäija kiirusel, ei omanud eesõigust isegi pärast jalakäijate ülekäiguteele sõitmist ega peatunud minu auto ees, peatus selleks mitte ette nähtud kohas ja takistas liiklust. Mul ei olnud võimalust ette nähta niivõrd oskamatut ja ohtlikku käitumist, kuna jalgrattur andis ise mõista vastupidist… Vahetult enne kokkupõrget jäi jalgrattur üldse teele toppama, äärekivide vahele, ei tulnud jalgrattalt täielikult maha, mistõttu ta kukkuski, sai vigastada ja tekitas ka minu autole kahju. Pärast auto peatamist lülitasin sisse avariituled, kontrollisin salongi seisundit ja kas kahe autos istuva töötajaga on kõik korras… Võtsin telefoni välja, et helistada
erinevatele sätetele). … Andsin jalakäiatele teed… sõitsin ettenähtud kiirusega ning ootamatu ja ohtliku olukorra tekkimisel pidurdasin mootori ja piduriga… Jalgrattur rikkus liiklusseaduse nõudeid – ei andnud selget signaali oma kavatsusest mulle teed anda kiirust aeglustades, ei peatunud tee andmiseks, ei veendunud, et ta ei tekita takistusi ja et manööver saab olema ohutu, ei andnud signaali pöördeks, sõitis välja, tekitades ohtu ja takistades liiklust, ei sõitnud ülekäigurada jalakäija kiirusel, tal ei olnud eesõigust ja ta ei peatunud minu auto ees, peatus selleks mitte ette nähtud kohas ja takistas liiklust. Kui jalgrattur poleks nii palju liikluseeskirju rikkunud poleks kokkupõrget toimunud… Pidurid ei töötanud enne
O.T ei nõustunud trahviotsusega ja esitas 12.03.2026 kaebuse Viru maakohtule, nõudes otsuse tühistamist. Kaebus Kaebuse põhjenduste järgi: Otsuse tegemisel jäeti arvestama vastuväited. Ei tekitanud ohtu jalgratturile, vaid tema lõi ise selle endale. Jalgratturi poolt seaduse rikkumine selgitab poolte käitumist. Olin ettevaatlik ja sain jalgratturi signaalidest õigesti aru ning üritasin võimalikku kahju minimeerida. Pidurdamine ja kokkupõrkest eemaldumine viidi läbi vastavalt olukorrale. Just jalgrattur lõi ohtu. Videol on näha, kuidas jalgrattur pidurdab ja pöörab tähelepanu äärekivile keset ülekäigurada. Ta teadis, et see on takistus ja ei muutnud suunda ega ületanud seda korralikult. Pidurdamine on nähtav alates 5 sekundist ja pidurdamise puudumine oli vajalik haagise kokkuklapitamise vältimiseks. Sõiduki seisukord on üks maanteeliikluse komponente tervikuna. Kokkupõrkest eemaldumisel on palju nüansse. Juhil füüsiliselt ja autol faktiliselt pole tegelikult võimalust liiklusolukorda vaadata pidevalt üle ja 360 kraadi, nii et võimalike olukordade ennetamiseks teel on vaja kasutada mõistust ja mõistlikke eeldusi. Just jalgratturi ilmumine liikluseeskirjade vastu viis ohtliku olukorrani. Minu tegevus minimeeris ainult võimalikku kahju. Kahju tõestab kahju, mitte süüd ja süü väide pole põhjendatud. Selgitasin põhjused, miks ma autost välja ei tulnud ja tunnistajad teadsid toimuvast ja said olukorrast aru. Olin tähelepanelik kaitsmata liiklejate suhtes. 3 Jalgrattur oli maanteel valitseva olukorra suhtes hooletu. Kui ta oleks käitunud teisiti poleks seda juhtunud. Kõik jalgratturi tegevused olid minu poolt õigesti vastu võetud ning pidurdamine ja suurema kahju eest pääsmine ainult tõestab seda. Jalgrattur ise ajas mind segadusse ja sõitis ise teele, lõi ta ise ohtliku olukorra. Ettenähtud kiirusega sõitmine ei põhjusta iseenesest õnnetust, ainult siis, kui äkki ei teki tema teele takistust. Jalgrattur ilmus ootamatult ja põhjendamatult, mis viis ohtliku olukorrani. Jalgratturil polnud eesõigust, mis tähendab, et jalgrattur ise pidi kõigepealt hoolitsema oma ohutuse eest. Ei olnud põgenemine. Olen takistanud ohtlike olukordade tekkimist ristmikul. Poolte seisukohad kohtuistungil Kaebaja O.T jäi kaebuse juurde ja palus tühistada trahviotsus. Möödas on poolteist aastat. Fotod, mis tegi uurija on kadunud. Samuti kadunud video, mahasõit viaduktilt, sealt on näha rohkem. Tunnistajaid on segamini ajatud. Haagist pidi kiiresti ära andma. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlust ei ole liiklusõnnetuse toimumise osas. Videosalvestiselt näha, et kiirust korraks vähendatakse pidurdamise teel ja peale seda liigutakse ülekäigurajale ühtlase püsiva kiirusega. Juht ei veendunud, et jalgrattur lõpetas sõidutee ületamise.
lg 2 järgi peab juht olema hoolas ja ettevaatlik, § 16 lg 1 järgi juht peab hoiduma tegevustest, mis võivad tekitada kahju teistele liiklejatele. Juht kohustatud suhtuma vähemkaitstud liiklejatesse ettevaatusega ja vältima neile kahju tekitamise. Isik ei vähendanud kiirust piisaval määral ja ei veendunud jalgratturi poolt sõidutee ületamises. Süüdistatakse ka liiklusõnnetusest teatamata jätmises. Juht on kohustatud teavitama politseid. Kõrvaltvaatajatele ei ole pandud teatamise kohustust, see on juhil. Ta ei veendunud kuhu isikud helistasid. Võib olla mitte politseisse. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine – sõidukeid ei tohi liigutada enne politsei saabumist, ainuke erand on kannatanu haiglasse toimetamine. Peale liiklusõnnetust minut ja 17 sekundit olid isikud sündmuskohal… KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude ja tagajärgede üle. Uuritud tõendid kinnitavad, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o. järgi 30.08.2024 kella 14:47 paiku menetlusalune isik O T, juhtides sõidukit Xx Xx reg mk xx, mille hakkes oli täishaagis Xx reg mk xx, liikudes asulasisesel teel, Ida-Virumaal, Jõhvis, Rakvere tn 8 juures reguleerimata ülekäigurajal riivas sõiduki eesmise vasakpoolse nurgaga ülekäigurajal seisnud S Hi jalgade vahel olnud jalgratta tagumist ratast, millest jalgratas paiskus ette, H kaotas tasakaalu, kukkus seljaga vastu maad ja lõi end peaga vastu haagise ratta. O.T peatas sõidukit, kuid autost ei väljunud, Hile mingit abi ei andnud, ning, teatamata juhtunust politseile, lahkus mõne minuti möödudes sündmuskohalt. Sõiduk Xx Xx reg mk xx kuulub O.Tile, mida kinnitab ka maanteeameti registri väljatrükk (tl 159). O.Til on olemas ka kehtiv juhtimisõigus (tl 161). Liiklusõnnetuse toimumist kinnitab dokumentaalne tõend – liiklusõnnetuse vorm LÕ-2, millest nähtuvalt algselt oli teada vaid vigastatu jalgrattur S H isikuandmeid, teise osaleja ehk O.Ti kohta algselt andmed puudusid (tl 111). Fototabelitest on näha, et sündmus leidis aset ülekäigurajal Rakvere põik 7 ja Sompa 1a majade vahel. Hil tervisekahjustuse tekkimist tõendavad fotod nr 11-12, millel näha verejäljed (tl 113-129), aga ka teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest Ida-Viru Keskhaiglasse (pealae lahtine haav, vasaku õla4 ja õlavarrekontusioon, vasaku küünrakontusioon/põrutus) (tl 141). 30.08.2022 jalgratta vaatlusprotokollist nähtuvalt Hi jalgratas sai ka vigastada: kahjustatud tagumine rehv, ratas on kõver, käepide vasakult poolt kahjustatud (värvikahjustused), vasaku käepide peal on näha verejäljed (tl 131-139). Ehk liiklusõnnetuse tulemusena tekkis nii tervisekahjustus kui varaline kahju. O.Ti juhitud sõiduki vaatluse käigus tuvastati esipõrkeraua vasakul nurgal kahjustused, udutule piirkonnas ja esitiiva ühenduskohas plastiku pinnal nähkejäljed (16.01.2026 sõiduki vaatlusprotokoll tl 145-157, fotod nr 9-11). Vaidlus taandus sisult sellele, kas jalgrattur Hi käitumine välistab O.Ti süüd või õigusvastutust ja vabandab läbi selle tema käitumist või mitte. Kaebaja rõhutab, et H ei vähendanud sõidukiirust ega näidanud muudmoodi välja, et soovib ületada ülekäigurada. O.T kohtus antud ütluste järgi: …Jälgisin liiklust, nägin, et kaks naisterahvast ületasid sõidurada, jälgisin, kas teiselt poolt keegi hakkab ületama teed, nägin kiiresti liikuvat jalgratturit ja inimesi kes seisavad bussipeatuses paremalt poolt… Kui nägin naisterahvaid vähendasin kiirust pidurdades mootoriga, et anda neile võimalus ületada teed. Nägin kui kiiresti sõidab jalgrattur. Sellega andis ta mulle mõista, et ei hakka ületama ülekäigurada, sest vastupidi pidi ta jalgrattalt maha tulema või näitama suunamärki, ta pidi vähendama kiirust, andma mulle mõista, et ta pidurdab ja hakkab ületama sõidurada. Tema seda ei teinud ja hakkas ületama sõidurada vaatamata sõidukitele. Linnakaamera videosalvestiselt (fail nimega „30_08_2024 14_45_38 (UTC+03_00)“ on näha, et H hakkas ületama sõiduteed sõites jalgrattaga ja siis kaks naisterahvast ei ole jõudnud veel ülekäiguraja lõpuni. Kui kaamera vaatevälja ilmub O.Ti sõiduk H on jõudnud ületada umbes pool ülekäigurada, vahemaa nende vahel on visuaalselt vähemalt 10 meetrit, ta on sõidukijuhi otseses vaateväljas, teisi sõidukeid ei ole näha, miski ei takista O.Til nähtavust ehk jalgrattaga ülekäigurada pidi liikunud H oli O.Tile selgelt nähtav. Kaebaja ei eitagi seda, vaid viitab, et: … Jalgrattur ületas sõiduteed vähendamata kiirust, pidi liikuma jalakäia kiirusega, ületas 3 sekundiga ülekäigurada ehk süüdistab juhtunus jalgratturit: … jalgrattur põrkus kokku äärekiviga ja läks jalgrattalt maha nii, et jalgratas jäi tal jalgade vahele, kui ei oleks jäänud jalgade vahele, siis ta poleks kukkunud, riivasin jalgratast. Küsimusele, kas märkasite, et jalgratas jääb teie sõiduki liikumistrajektoorile, vastas kaebaja, et …ta peaaegu ületas ülekäigurada, aga jalgratas jäi osaliselt sõidurajale… Auto tehniliste omaduste tõttu ei suutnud temast õigesti mööda sõita. Esiteks (parempoolsel sõidurajal) pimedas tsoonis võis olla teine sõiduk… Otsustasin mitte ohustada potentsiaalsed liiklejad paremalt poolt. Tegin ümberpõike paremale poole, et vältida kokkupõrget, manööver seisnes selles, et võtsin natuke paremale sõidurajale, umbes 30-50 cm. Hakkasin seda tegema kas ülekäigurajal või natuke enne seda. Riivasin jalgratast, auto esiosaga, esipõrkerauaga… Kuna jalgratturil jalgratas oli jalgade vahel jalgratas oli sellega natuke eemale tõugatud, jalgrattur kukkus… Ei oska öelda mis hetkest hakkasin pidurdama. Kui astus ülekäigurajale vähendasin kiirust mootoriga ja pidurdasin, aga auto oli raske ja auto oli lähedal ülekäigurajale. Pidurdasin kaks korda, esimene kord enne ülekäigurada, manöövri ajal ei saanud pidurdada, haagisega ei tohi pidurdada paremale või vasakule, muidu oleks haagis külglibisemisse läinud ja just jalgratturi suunas… Teine pidurdamine juba pärast kui riivasin jalgratturit. Ka tunnistaja Hi kohtus antud ütlused kinnitavad, et vahetult enne kokkupõrget püüdis ta tõsta jalgratta esiratast üle äärekivi. Seda on näha ka videosalvestiselt. 5 Et jalgrattur oli sõidukijuhile selgelt nähtav kinnitavad ka sõidukis esiistmel istunud tunnistajate E V ja J K ütlused, kes mõlemad kinnitasid, et nägid jalgratturit. E.V: … Ülekäigurajal sõitis jalgrattur, hakkasime sõitma, kannatanu oli justkui juba ülekäigurada ületanud. Aga selgus, et ta kukkus sealt… J.K: …Jalgrattur sõitis välja, lasime teda mööda aga ta järsult peatus ja hakkas jalgratast tõstma äärekivile, me juba hakkasime liikuma, riivasime haagisega teda… Videosalvestiselt on näha veel, et enne kontakti ehk otsasõitu auto esiosa vasakpoolse nurgaga vastu jalgratta tagumist ratta sõiduki liikumissuund oli püsiv ja ei muutunud (kuni salvestise ajani 00:06). Alles pärast seda kui auto lõi vastu jalgratta tagumist ratast hakkas sõiduk kalduma paremale, aga mitte varem. See näitab, et O.T ei üritanud vältida kokkupõrget jalgratturiga, kuigi nägi, et otse tema ees ülekäigurajal seisma jäänud jalgrattur jäi osaliselt (jalgratta tagumine ratas) sõiduteele ning sama teed pidi liikudes sõiduk paratamatult riivab seda sõiduteele jäänud ratast, mis lükkab jalgratta ülejäänud raami, millest jalgrattur, kelle jalgade vahel jalgratas oli, võib kaotada tasakaalu, kukkuda ettearvamatus suunas, sh sõiduteele ja sattuda sõidukile ja/või selle juurde kinnitatud haagisele alla. Uuritud tõendid näitavad, et O.T ei võtnud tarvitusele vajalikud meetmed, et seda vältida. Videosalvestiselt nähtuvalt kui sõiduk ilmub kaamera vaatevälja tagumine pidurituli ei põle ehk juht ei pidurda aktiivselt. Isegi kui ta vähendas kiirust ehk pidurdas mootoriga, on üldiselt teada, et see ei ole sama efektiivne ja ei asenda piduri kasutamist. Piduri rakendamine on näha alates videosalvestise umbes neljandast sekundist, kui tagumine pidurituli hakkab põlema. Sõiduk liigub sellisel moel ehk rakendatud piduriga umbes kaks sekundit (kuni salvestise ajani 00:06), aga siis, vahetult enne ülekäigurada pidurituli kustub, kuigi siis on näha, et H peatub ja läheb jalgrattalt maha. Sel hetkel vahemaa O.Ti juhitud sõiduki ja jalgratta vahel on visuaalselt umbes meeter ning juhi otsustus lõpetada pidurdamine olukorras, kui juht selgelt näeb, et teine liikleja jäi seisma tema ees ja satub otseselt tema sõidutrajektoorile ette oli selgelt vale. Juba enne seda pidi ta vähendama kiirust veelgi, kasvõi miinimumini või isegi peatuda ülekäiguraja ees, et olla kindel, et jalgrattur ei jää tema sõidukile alla. O.T seda ei teinud ning otsasõit jalgrattale oligi tingitud tema ebaõigesti valitud sõidukiirusest. Kaebaja selgitused, et pidurdas mootoriga, pidurdas enne ülekäigurada ei ole veenvad. Videosalvestiselt on näha, et pidurdamine ei olnud piisavalt efektiivne ja vahetult enne otsasõitu katkestas ta üldse pidurdamist. Väide, et haagisega ei saanud ta pidurdada manöövri ajal, sest haagis võis minna külglibisemisse on paljasõnaline. Videosalvestiselt on näha, et haagis on tühi, mistõttu ei saa rääkida, et raske koormaga haagis võis minna külglibisemisse, seda enam, et tegemist oli asulasisese teega ja kaebaja enda sõnul pidurdas ta mootoriga ja piduriga ehk auto ja haagise kiirus ei saanud olla nii suur, et haagis saaks minna külglibisemisse. Kohtuväline menetleja õigesti osutab kaevatavas otsuses, et „… Menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki ees, küljel, ega ka taga ei liikunud ühtegi teist sõidukit, mida oleks äkkpidurduse korral menetlusaluse isiku sõiduk riivanud või põhjustanud liiklusohtliku olukorra tekkimise… Sõiduki kiiruse vähendamise puhul mootori abil ei süti sõidukil ükski täiendav pidurdamist tähistav tuli. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et… juht, lähenedes ülekäigurajale, vajutab korraks piduripedaalile, millest signaliseerivad ka sõiduki pidurdustuled ning jätkab seejärel kiirust vähendamata liikumist kuni kokkupõrkeni jalgratturiga. Sõiduk alustab pidurdamist uuesti alles peale kokkupõrget jalgrattaga, millest signaliseerivad ka sõiduki pidurdustuled“ – (tl 4) Ehk siis O.T katkestas pidurdamist liiga varakult, lootes, et jalgrattur jätkab liikumist samamoodi nagu ta tegi seda varem, ehk sõites jalgrattaga sama kiirusega ja sellelt mitte maha tulles. 6 (Samale järeldusele tuli ka kohtuväline menetleja kaevatavas otsuses – „Menetlusalune isik lähenedes jalakäijate ülekäigurajale võis kergekäeliselt eeldada, et jalgrattur ületab sõidutee takistusteta, kuid juhtus vastupidine… tl 3, eelviimane lõik). Jalgrattur aga jäi järsult seisma, millele kaebaja ei jõudnud enam reageerida ja tema ettevõetud manööver, kui ta keeras rooli paremale, ei olnud piisav kokkupõrge vältimiseks. See näitab, et O.Til ei olnud otsest ega kaudset tahtlust jalgratturile otsa sõita, kuid ta oli ettevaatamatu ehk pani selle väärteo toime hooletusest, s.t ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (KarS § 18 lg 3). See on ettevaatamatuse kergeim vorm, mida tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Ehk siis, ka selles osas nõustub kohus kaevatava otsuse põhjendustega, et: „… Menetlusaluse isiku tegevuses on tuvastatud hooletus liikluses vähem kaitstud liiklusosaliste suhtes… Jalgratturil on tekkinud raskusi sõidutee ületamisel piirdekivide ületamisega ning ettenägematu peatumisega sõiduteel. Hooletus väljendub selles, et menetlusalune isik ei veendunud jalakäijate ülekäigurajale lähenedes, et jalgrattur on lõpetanud sõidutee ületamise ning ei takista … sõiduki edasist liikumist… Ei vähendanud küllaldaselt sõidukiirust, mis oleks võimaldanud sõiduki peatada liiklusohu tekkimise korral… Isik oleks pidanud võimaldama jalgratturil lõpetada sõidutee ohutu ületamise … olenemata asjaolust, et … jalgrattur ei omanud sõidukijuhi ees eesõigust“ – tl 6. Samas, ka ettevaatamatuse kergem vorm ehk hooletus ei välista väärteokoosseisu olemasolu, sest KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Hi käitumine, et ta ei vähendanud oma jalgratta kiirust jalakäia kiiruseni ega tulnud jalgrattalt maha vähendab mingil määral sõidukijuhi süü raskust, kuid ei vabasta teda vastutusest, sest liiklusseaduse § 35 lg 1 järgi juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Seoses liiklusõnnetusest teatamata jätmisega ja sündmuskohalt põgenemisega, kohtuväline menetleja õigustatult osutab kaevatavas otsuses, et „…Menetlusalune isik pidi eeldama, et mootorsõiduki kokkupõrkest jalgratturiga saab suure tõenäosusega kehalisi vigastusi just jalgrattur… Menetlusalune isik põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes ära märgistamata sõiduki asendi ning võimalikud jäljed… Just liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi kohustus on märgistada sõidukite asendid aga mitte sündmuskohal olevatel tunnistajatel või linna valvekaameratel… Menetlusaluse isiku sõiduki peatumiskohas … on kaks sõidurada ning kiirendusrada, millede kaudu oli liikluse edasine toimumine võimalik. Isik ei sooritanud ühtegi katset … peatuda sõidutee paremal serval…“ – tl 5. O.T tunnistas kohtus, et ei andnud Hile abi sündmuskohal, ei teatanud juhtunust politseile ja lahkus sündmuskohalt enne politsei saabumist. O.T ütluste järgi: … jalgrattur kukkus, vaatasin tahavaatepeeglisse, nägin, et ta lõi ennast vastu haagist, peaga vastu rehvi. Ei väljunud autost kuna jalgratturi ebaseaduslik tegevus võis rääkida, et ta võis olla joobes… Kiirustasin, pidin viima töötajad objektile ja haagist Cramosse, töötajad viisin Jaama tänavale. Seega, nii T kui tunnistajad K ja V kinnitasid, et pärast juhtunu T ei helistanud politseile ja nad sõitsid sündmuskohalt minema ootamata politsei saabumist. Need väärteod pani O.T toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda (KarS § 16 lg 3). Ei kaebaja ega tunnistajate K ja V ütlustest ei nähtu õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nende ütluste järgi pidi juht viima nad tööplatsile ja tegemist ei olnud olukorraga, kus kellegi 7 elu või tervis oleks ohus. Sama puudutab ka vajadust viia haagis rendileandjale õigeks ajaks tagasi. Veenvad ei ole kaebaja selgitused, et tema arvates võis viga saanud jalgrattur olla joobes, haige jne. Ainuüksi ülekäiguraja nõutavast suurema kiirusega läbimise asjaolust ei saanud O.T teha usaldusväärseid järeldusi Hi ohtlikkuse kohta. Objektiivsed tõendid, et temale abi andmine oleks seadnud ohtu kaebaja enda elu või tervist, puuduvad. H ei olnud agressiivne vms. Videosalvestiselt on näha kuidas kõrvalised isikud on asunud temale abi osutama ning sellele ei järgnenud mingit ebaadekvaatset reaktsiooni tema poolt. Seda nähes ei saanud ka O.Til tekkida kahtlusi Hi võimalikku ohtlikkuse kohta. Ekslik on kaebaja arusaam, et kohalviibijate olemasolu ja et nad hakkasid kuhugi helistama pärast juhtunu pealt nägemist, vabastab teada liiklusõnnetusest teatamise kohustusest.
lg 2 p 2, 3 sätestab, et kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires, samuti teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. O.T nägi, et jalgrattur kukkus ehk sai vigastada, mistõttu pidi ta andma temale esmaabi ja teatama liiklusõnnetusest häirekeskust. O.T seda ei teinud. Samuti ei tohtinud ta lahkuda sündmuskohalt.
lg 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Midagi sellest pole O.T teinud. Seega, pidi ta jääma sündmuskohale kuni politsei saabumiseni. Tema selgitused töötajate objektile ja rendihaagise tagastamise vajaduse kohta ei vabanda viidatud sätete rikkumist, sest tegemist ei ole kohustusute kollisiooniga KarS § 30 tähenduses. KarS § 30 sätestab, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Liiklusõnnetuses viga saanud jalgratturile abi andmise, juhtunust häirekeskusele teatamise ja sündmuskohale jäämise kohustused on olulisemad, võrreldes töötajate objektile viimise ja rendihaagise tagastamise kohustusega, sest esimesel korral kaitstavaks õigushüveks on inimese elu ja tervis ning üldise õiguskorra kaitsmise huvid, kaebaja huvid aga piirdusid tema töökohustustest tulenevate ülesannetega, mille täitmata jätmisega ei kaasnenud üldse mingeid tagajärge (vastupidise kohta tõendid puuduvad) või olid need minimaalsed (tööde tellija pahameel või leppetrahv haagise õigeks ajaks tagastamata jätmise eest, mis ei ole võrreldavad inimese elu ja tervisega nagu ka õiguskorra kaitsmise huvidega). Kokkuvõte Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kaebaja O.T pani väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses kirjeldatud väärteod toime, s.o ei vähendanud küllaldaselt kiirust lähenedes ülekäigurajale ning ei olnud hoolikas ega tähelepanelik, mille tulemusel sõitis otsa reguleerimata ülekäiguraja ületanud jalgratturile S Hile. Juhi hooletu teo tulemusel toimus varalise (vigastatud jalgratas) ja tervisekahjuga (Hi pealae lahtine haav, õla/õlavarre kontusioon, põrutus) lõppenud liiklusõnnetus, milles tekitati varaline ja tervisekahju S Hile. Osaledes liiklusõnnetuses liiklusõnnetuse põhjustanud juhina ei teavitanud ta toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine on kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Asjassepuutuvad õigusnormid: 8
lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 sätestab, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.
lg 2 p 2, 3 sätestab, et kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires, samuti teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.
lg 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kohus leiab, et O.T on eksinud viidatud õigusnormide vastu ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt:
lg 1 järgi (s.o varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine): mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni;
lg 1 järgi (s.o liiklusõnnetusest mitteteatamine): liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni; ja
lg 1 järgi (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine):
lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Karistus Karistusregistri väljavõtte järgi O.Til kehtivaid karistusi pole (tl 163). Kohtuväline menetleja on õigustatult arvestanud seda karistust kergendava asjaoluna. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Sanktsioonimäärad on viidatud sätete puhul samaväärsed, kõik näevad karistuseks ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Karistuse mõistmine 150 trahviühiku ulatuses, ehk sanktsiooni keskmises määras, vastab, kohtu arvates, O.Ti süü raskusele (arvestades, et tegemist on kolme väärteokoosseisu ideaalkogumiga) ning selle muutmiseks, vähendamiseks või tühistamiseks puudub alus. Kuigi O.T on varem karistamata (varasemad karistused on arhiveeritud) ning n.ö põhiteo ehk otsasõitu jalgratturile pani ta toime hooletusest, mis on 9 ettevaatamatuse kergeim vorm, juhtunust teatamata jätmise ja sündmuskohalt lahkumise pani ta toime juba otsese tahtlusega, mis on keskmise raskusega tahtluse vorm. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust karistuse kergendamiseks (ning kaebaja ei taotlenudki seda). Menetlusõiguse rikkumisi kohus ei tuvasta. Õigused ja kohustused selgitati O.Tile 3.09.2024 ja 14.01.2026, mida kinnitab ka tema allkiri (toimiku skänni lk 63, 71). Kohtuväline menetleja võttis arvesse O.Ti esitatud vastulaused (kaevatava otsuse lk 2 on olemas kohtuvälise menetleja seisukohad vastulausete suhtes) ja rahuldas tema taotlused tunnistajate Kükita ja V ülekuulamiseks ning sõiduki vaatluse teostamiseks. Vastulausete mitterahuldamine ja menetluse lõpetamata jätmine ei tähenda, et vastulausetega ei arvestatud. Asitõendeid antud asjas pole. Jalgratas tagastati omanikule. Iseseisva tõendina uuritud videosalvestised asuvad digitaalses vormis üles laetuna Kohtute Infosüsteemis vastava kohtuasja juures. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.