← Eesti

3-25-2347/11

Obsah (4)§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2347 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mitte

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas
  2. juunil 2025 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 736,98 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega summas 1500 eurot. Tartu Vangla teostas
  3. aprillil 2025 kaebaja kambris läbiotsimise, mille käigus võeti temalt ära mitmed esemed. Kaebaja isiklikud asjad jäid vangla valdusesse ja neid hakati läbi otsima S-hoones. Vangla ei tagastanud asju tähtaegselt Kui kaebaja oma asjad hiljem tagasi sai, siis olid tema asjade hulgast kadunud kullast abielusõrmus, soojapesu püksid, silmaklapid, pliiatsiteritaja ja joonlaud. Kaebaja isiklikud dokumendid olid vangla valduses mitu ööpäeva, ta sai need tagasi alles
  4. mail 2025 ning sellega on rikutud kaebaja õigust sõnumi saladusele ja konfidentsiaalsusele. Vangla omastas kaebaja asjad õigusvastaselt. Kaebajale kuuluvate asjade läbiotsimise ettekanne ja isiklike asjade laonimekiri toodi kaebajale alles
  5. aprillil 2025, paljud asjad olid sealt kustutatud ning abielusõrmust kaebajale ei tagastatud. Läbiotsimine oli õigusvastane ning seda ei põhjendatud. Lisaks teostati eraldi ruumis õigusvastaselt kaebaja täielik läbiotsimine.
  6. Tartu Vangla jättis
  7. augusti
  8. a otsusega nr 1-9/2-25/311-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et varalise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei ole esitanud taotlust ära võetud esemete tagastamiseks ning ei ole seega kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Vanglal ei ole 3-25-2347 põhjust kahelda ametnike koostatud ära võetud esemete nimekirja õigsuses. Esemeid ei ole ebamõistlikult koheldud nii, et need oleksid võinud vanglateenistujate süül kaduma minna. Kaebajalt ei ole ära võetud abielusõrmust. Seega ei ole selle väidetav kadumine seotud antud läbiotsimisega ega ametnike tegevusega. Kahju ei saa tekkida juhul, kui vangla võtab ära eseme, mille vangla on ise kinnipeetavale kasutamiseks andnud. Sellise asja kambrist ära võtmine ei kahjusta isiku varanduslikku seisu. Läbiotsimine ei olnud õigusvastane. Kuna sündmus leidis aset
  9. aprillil 2025, siis ei ole ka ülemäärane, kui osa esemetest said lõplikult läbi otsitud ja tagastati kaebajale
  10. mail
  11. Kaebaja esitas
  12. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 736,98 eurot seoses tema kambris
  13. aprillil 2025 toimunud ebaseadusliku läbiotsimisega. Kaebaja kambris teostati läbiotsimine, tema isiklikud asjad võeti ära ning neid otsiti hiljem läbi teises asukohas. Kui kaebaja enda asjad tagasi sai, siis olid osad asjad kadunud. Kadunud oli kullast abielusõrmus, soojapesu püksid, silmaklapid, pliiatsiteritaja ja joonlaud. Kaebajalt võeti ära ka erinevaid dokumente, mis tagastati alles
  14. mail
  15. Vangla käis tema asjadega hooletult ümber ja võttis need ära õigusvastaselt, seejuures jäeti toimingud nõuetekohaselt dokumenteerimata ja ettekanne esitati kaebajale alles hiljem. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
  16. Kaebaja esitas
  17. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles nõuab täiendavalt ka talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kaebaja isiklikud dokumendid olid vangla valduses mitu päeva ning sellega rikuti kaebaja õigust sõnumi saladusele ja eraelu puutumatusele. Kaebaja esemete omastamisega põhjustati kaebajale kannatusi ja alandati tema inimväärikust. Kõige rohkem kannatusi põhjustati kaebaja abielusõrmuse omastamisega. Lisaks kaebaja esemetele otsiti kaebaja täielikult läbi. Kaebajale ei selgitatud läbiotsimise põhjuseid.
  18. Tartu Vangla esitas
  19. augustil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
  20. Kaebaja esitas
  21. augustil 2025 kohtule avalduse, milles leiab, et vangla
  22. augusti
  23. a otsus nr 1-9/2-25/311-3 on õigusvastane ja tuleb tühistada ning kaebaja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
  24. Tartu Halduskohus jättis
  25. oktoobri
  26. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu summas 67,10 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
  27. Kaebaja esitas
  28. oktoobril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
  29. jaanuari
  30. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
  31. jaanuaril
  32. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-25-2347 10. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. oktoobri
  2. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
  5. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

  1. jaanuaril 2026 ja möödus
  2. jaanuaril
  3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.