Obsah (5)

§ 17§ 637§ 21§ 3§ 25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-615 Otsuse kuupäev 30. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. veebru

) § 637 lg-st 1 tulenev riive ei ole põhiseaduspärane, seadusandja on meelevaldselt seadnud piirangu mõistliku ja asjakohase sisulise põhjenduseta. Asjaolu, et kaebaja vanim laps sai 19-aastaseks ja omandas keskhariduse

1. a ja mitte pärast
2. detsembrit 2022 ei vähenda pere laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude mahtu. Kaebaja laste vajadused on samaväärsed nende

§ 17

lg-s 1 või 2 sätestatud tingimusele vastavate lastega, kellest kolmas laps sai või saab 19-aastaseks pärast 31. detsembrit 2022.

§ 637

lg 1 kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt ja riivab lubamatult võrdsuspõhiõigust. 7.3. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. Sellise olukorraga ongi tegemist. Eelnõu seletuskirjades ei ole esitatud põhjendust, miks ei jätkata lasterikka pere toetust

§ 21

lg 4 tingimustele vastavatele peredele, kellele on lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatud enne

1. jaanuari
2. Rahaline kokkuhoid ei saa olla aluseks võrdsete gruppide ebavõrdseks kohtlemiseks. Rahaline kokkuhoid ehk 2 3-23-615 toetusele kuluva raha kooskõlla viimine olemasolevate võimalustega tuleks saavutada toetuse suuruse võimalustele vastavuse kaudu, mitte aga võrdsete gruppide ebavõrdse kohtlemise kaudu. Tekitatud ebavõrdsus sarnaste perede eelarvetes on oluline.

§ 637

on põhiseadusvastane ning samuti on põhiseadusvastane seadusandja tegevusetus, mille tulemusena ei kehtestatud normi, millega määratakse õigus lasterikka pere toetusele ka juhul, kui lasterikka pere toetuse maksmine on lõpetatud enne 1.jaanuarit

2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud SKA otsus on kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtinud õigusnormidega ning selle tühistamiseks puudub alus.

§ 637

alusel esineb lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele

§ 21lg 4 või 5 alusel õigus neil, kellel on õigus lasterikka pere toetusele 1.

jaanuari

1. a seisuga või pärast seda. Kaebajale maksti
2. a esimeses pooles lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust seoses 3 lapse kasvatamisega, kuid kuna kaebaja üks laps sai kevadel 2022 19-aastaseks ja omandas juunis 2022 keskhariduse, siis lõpetati kaebajale

§ 17lg 2 alusel juulist 2022 lapsetoetuse maksmine selle lapse kasvatamisega seoses.

Kuna sellest hetkest ei kasvanud kaebaja peres enam vähemalt kolme lapsetoetust saavat last, siis lõpetati kaebajale alates juulist 2022

§ 21lg 1 alusel ka lasterikka pere toetuse maksmine.

Kaebajal ei olnud seega

1. jaanuari
2. a seisuga õigust lasterikka pere toetusele, mistõttu ei tekkinud tal ka taotluse esitamise ajal õigust lasterikka pere toetuse maksmise jätkamiseks

§ 21lg 4 p 1 alusel kahe kolmandiku ulatuses lasterikka pere toetuse suurusest.

Vastustaja ei saa eirata kehtiva seaduse üheselt mõistetavat sätet ega anda hinnangut sätte vastavuse kohta põhiseadusega ja/või maksta hüvitisi lähtuvalt põhiseadusest. Vastustaja juhib tähelepanu lisaks sellele, et

§ 21

lg 4 ja 5 jõustumine ning igakuiselt makstavate peretoetuste (lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lasterikka pere toetus) summa suurendamine tõi kaasa täiendava tööjõu vajaduse ja kulu ning ka sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) arendamise vajaduse. Peretoetuste saajate sihtgrupi laiendamine suurendaks kulusid tööjõule ja infosüsteemi arendamisele veelgi. KOHTU SEISUKOHT 9. Kaebaja hinnangul on SKA 17. veebruari 2023. a otsus nr 2011754, millega jäeti talle lasterikka pere toetus määramata, õigusvastane ja see tuleks tühistada. 10. Lasterikka pere toetus on

§ 3

lg 2, § 15 ning § 16 lg 1 p 5 alusel riigi makstav peretoetus, mille eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

§ 21

lg 1 kohaselt on lasterikka pere toetuse saamise õigus ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või

§ 25

lg 1 pdes 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad

§ 17

lg-s 1 või 2 sätestatud tingimustele ehk lasterikka pere toetuse saamine sõltub lapse eest makstavast lapsetoetusest.

-i muudeti perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega, mis jõustus

1. veebruaril 2023 ja mille osasid sätteid rakendati tagasiulatuvalt
2. jaanuarist 2023.

vana redaktsiooni § 17 lg 1 kohaselt oli lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni ning lg 2 kohaselt oli põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega muudeti

§-s 17 lapsetoetuse saamise tingimusi, mis omakorda mõjutas lasterikka pere toetuse 3 3-23-615 saamise tingimusi.

§ 17

uue redaktsiooni alusel on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni (lg 1) ning lg 2 kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Seega erinevalt varasemast regulatsioonist ei võetud uue redaktsiooni järgi 16-19-aastase lapse puhul lapsetoetuse maksmisel õppimise tingimust enam arvesse, kuid õppimise soodustamise eesmärgil kehtestati siiski tingimus, et kui keskhariduseta laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni. Selle muudatuse tulemusena jätkati lasterikka pere toetuse taas maksmist neile peredele, kus kasvas alla 19-aastane laps, kellel tekib pärast 2023. a 1. jaanuari taas lapsetoetuse saamise õigus. 11.

§ 21

täiendati omakorda lg-ga 4, mis nägi uue meetmena ette lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise teatud tingimustel kindlaksmääratud ulatuses, kui peres kasvab: 1) kaks last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest; 2) üks laps, kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. 12. Vaidlustatud otsuse tegemisel kehtinud

§ 637

lg 1 kohaselt oli õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele

§ 21lg 4 või 5 alusel neil, kellel on õigus lasterikka pere toetusele 2023.

a

1. jaanuari seisuga või pärast seda. Selguse huvides märgib kohus, et alates
2. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse etapiviisilist vähendamist enam ei rakendata ning

§ 637lg 1 ja § 21 lg 4 on tunnistatud kehtetuks.

13. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud SKA otsuse tegemise ajal ei võimaldanud

§ 637lasterikka pere toetuse maksmist juhul, kui enne 1.

jaanuari 2023 on toetuse taotlejale sellise toetuse maksmine lõpetatud. Kuna kaebaja vanim laps sai 2022. a kevadel 19-aastaseks ja omandas juunis 2022 keskhariduse, siis lõpetati

§ 17

lg 2 alusel juulist 2022 lapsetoetuse maksmine selle lapse kasvatamisega seoses ning samas ajast kaotas kaebaja õiguse ka lasterikka pere toetusele.

muudatuste tulemusena ei taastunud lapsetoetuse maksmine kaebaja vanima lapse eest.

§ 637

lg-st 1 lähtuvalt ei olnud kaebajal seega ka õigust lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele vähendatud ulatuses 1. jaanuarist 2023. 14. Kaebaja hinnangul oli

§ 637

lg 1 koostoimes

§ 21

lg 4 p-ga 1 põhiseadusega vastuolus, sest see rikkus PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust. Kaebaja on seisukohal, et ebavõrdseks kohtlemiseks puudus mõistlik ja asjakohane põhjus ning lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele muudetud tingimustel (

§ 21lg 4) peaks olema õigus ka juhul, kui 1.

jaanuariks 2023 oli kaebajal õigus lasterikka pere toetuse maksmisele lõppenud. Sisuliselt on kaebaja seisukohal, et kuna

-s muudeti lasterikka pere toetuse saamise tingimusi soodsamaks, tulnuks lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise tingimuste rakendamine võimaldada ka juhul, kui isikul oli õigus lasterikka pere toetusele lõppenud enne

1. jaanuari
3. PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga ehk piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel ehk tegemist on põhiõigusega, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et PS § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases 4 3-23-615 olukorras olevaid isikuid ning ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht (lähim ühine soomõiste) ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid. Piirangul peab olema legitiimne eesmärk ning erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 5-22-13, p 41;
6. juuni
7. a otsus asjas nr 5-23-6,
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 5-19-25). 16.

§ 637

eesmärgiks oli reguleerida lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise tingimuste rakendamist. Perele, kellele on makstud lasterikka pere toetust vastavalt kehtinud seadusele ehk seni, kuni pere vanima lapse eest maksti lapsetoetust, ei ole õigust lasterikka pere toetusele uutel

§ 21lg-s 4 sätestatud tingimustel.

Samuti laienes nimetatud õigus nendele, kus eelmise redaktsiooni alusel lapsetoetuse saamise õiguse kaotanud laps vastas uue redaktsiooni muutunud tingimustele, sellisel juhul taastus 1. jaanuarist 2023 lapse õigus lapsetoetusele ning seeläbi peres vähemalt kolme lapse kasvatamise korral perel õigus ka lasterikka pere toetusele.

§-s 637 seati lasterikka pere toetuse maksmise jätkamine sõltuvusse seega sellest, kas isikul oli õigus lasterikka pere toetusele

1. jaanuari
2. a seisuga või pärast seda. Isikud, kelle õigus lasterikka pere toetusele oli
3. jaanuariks 2023 lõppenud, olid seega halvemas seisus. Seega on lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise tingimuse kontekstis võrreldavad grupid need, kes seaduse jõustumise ajal olid lasterikka pere toetuse saajad ning need, kes
4. jaanuariks 2023 olid lasterikka pere toetuse õiguse minetanud ning kelle toetusõigus ei taastunud. Üksnes esimestele rakendati lasterikka pere toetuse maksmise õigust

§ 21

lg-s 4 sätestatud määras, teise gruppi kuuluvate isikute puhul lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise õigust ei kaasnenud.

1. Praeguses asjas saab piirangu legitiimse eesmärgina käsitada riigi raha otstarbekat ja säästlikku kasutamist ehk eesmärki hoida toetuse saamise õiguse piiramisega ära ülemäärane koormus sotsiaalsüsteemile (riigi raha kokkuhoid), sest uue toetussüsteemi tulemusena kaasnesid lasterikka pere toetuse suurendamisega ning lasterikka pere toetuse sujuva lõpetamise tingimuse kehtestamisega olulised kulud riigile. Kohtu hinnangul ei riku võrdsuspõhiõigust see, et uut lasterikka pere toetuse süsteemi ei rakendata isikute suhtes, kes olid vana toetussüsteemi järgi lasterikka pere toetuse saamise õiguse juba kaotanud ning ei saanud seda toetust enne uue redaktsiooni kehtima hakkamist juba pool aastat. Kaebajal ei olnud õiguspärast ootust, et uue toetussüsteemi varasemaga võrreldes soodsamad elemendid laienevad tagantjärgi ka neile, kes olid lasterikka pere toetuse õiguse vana redaktsiooni kehtimise ajal kaotanud. Kohus nõustub lasterikka pere toetuse tingimusi muutnud eelnõu teise lugemise eelses seletuskirjas osundatuga, et perele, kellele on makstud lasterikka pere toetust vastavalt kehtinud seadusele – seni, kuni pere vanima lapse eest maksti lapsetoetust – ja seejärel lõpetatud lasterikka pere toetuse maksmine, õigusi ei rikuta. Õiguspärane ootus, et planeeritavad muudatused ka neile kohalduksid, saab olla peredel, kellel muudatuste jõustudes lasterikka pere toetusele õigus on. Peredel, kellel lasterikka pere toetuse saamise õigus on juba varem, enne uute muudatuste jõustumist lõppenud, ei saa olla õiguspärast ootust uute või soodsamatel tingimustel toetuste kehtestamisele tulevikus. Lisaks tuleb arvestada, et võrreldes varasema lasterikka pere toetuse saamise tingimustega ei muudetud kaebaja jaoks lasterikka pere toetuse saamise tingimusi raskemaks. Kohus möönab, et lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine aitab eelduslikult peredel majanduslikult paremini toime tulla olukordades, kus peres kasvavad veel alaealised lapsed ning samal ajal on vajadus toetada ka pere vanemaid lapsi õpingute jätkamisel. Ka kaebajal kaasnevad laste kasvatamisega uue lasterikka pere toetusele kvalifitseeruvate peredega sarnased kulud, kuid piirangu kehtestamisel on põhjendatult arvestatud riigi üldist rahanduslikku seisu ning toetustega kaasnevate kulude suurust. Laiema toetusõiguslike isikute ringi kehtestamisega 5 3-23-615 oleks olulisel määral kasvanud riigi kulud toetuste maksmiseks. Samuti oleks see enam mõjutanud asjakohaste arvutisüsteemide arendamise ning toetuse väljamaksmisega seonduvate tööjõukulude suurust, sest uuele süsteemile ülemineku hetkel ei olnud asjakohased arvutisüsteemid toetuste menetlemiseks sellises staadiumis, mis võimaldanuks toetusi määrata automaatselt. Seega oli piirangul asjakohane ja mõistlik põhjus, riigile ülemääraste kulude kaasnemise vältimise eesmärk kaalub praegusel juhul kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive üle. Kuna kaebajal ei olnud õiguspärast ootust lasterikka pere toetuse jätkumisele pärast toetuse saamise õiguse kaotamist juulis 2022, siis ei ole tegemist võrdsuspõhiõiguse rikkumisega.
2. Kohtu hinnangul ei olnud seega vaidlustatud SKA otsuse tegemise ajal

§ 637

lg 1 põhiseadusega vastuolus ning kuna kaebaja lasterikka pere toetuse saamise tingimustele ei vastanud, siis jättis SKA õiguspäraselt kaebaja toetustaotluse rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. SKA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6