Obsah (13)

§ 5§ 4§ 402§ 386§ 162§ 167§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 26.01.2023, Tallinn 2-19-13673 OÜ Õigusbüroo V. & Saar hagi

) § 214 lg 2 teise lause alusel.

1. Hageja on esitanud kohtule 11.04.2016 maksekorralduse, mille järgi tegi hageja kostjale ülekande summas 110 005 eurot selgitusega „kokkulepe, 11.04.2016“ (I kd, tl 8). Maksekorraldus tõendab üksnes raha ülekandmist. Korraldus ei tõenda poolte tahet sõlmida laenuleping. Hageja on esitanud kostja bilanssi seisuga 31.12.2017, kus kostja lühiajalise kohustusena on välja toodud hageja lühiajaline laen summas 112 015 eurot (I kd, tl 19-20; II kd, tl 149a-149b). Kohtu hinnangul ei tõenda ka märgitud bilanss seda, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu. Juriidilise isiku raamatupidamises kajastuvad andmed on informatiivse tähendusega. Rahaliste kohustuste liigitamine bilansis ei tõenda poolte tahet sõlmida laenuleping. Lisaks ei kattu bilansis laenuna kajastatud summa hageja väitega kostjale võimaldatud laenusumma kohta. Hageja on esitanud tema juhatuse liikme ja O. K. vahel 10.102018–13.10.2018 toimunud kirjavahetuse. Hageja juhatuse liige saatis O. K.le ja kostja 7 praegusele juhatuse liige R. R.ile 11.10.2018 kirja, märkides järgmist: „Asi on lihtne. Me oleme alati valmis olnud ja tegema mis meie võimuses, et Teid aidata. Nii oli ka selle laenu võtmise ja edasi laenamisega“ (I kd, tl 17-18). Viidatud kiri viitab küll sellele, et hagejal võis olla tahe anda kostjale laenu, kuid kiri ei tõenda kostja tahet sõlmida laenuleping. Hageja on selgitanud 17.06.2022 menetlusdokumendi p-des 10–20 hagejalt kostjale 110 005 euro ülekandmise tagamaid (II kd, tl 123–127). Selgitusest nähtub, et hageja juhatuse ja O. K. vahel võisid olla erinevad kokkulepped, mille alusel osutas hageja juhatus O. K.le teenuseid, kasutades erinevaid juriidilise isikuid, sh hagejat. Hageja selgitus ja selle kinnitamiseks 17.06.2022 esitatud dokumendid (ajaleheartiklid, väärtpaberikorraldus, TERE aktsiaseltsi saneerimiskava, Contrailer OÜ e-kirjad (II kd, tl 133–144) ei tõenda hageja ja kostja tahet sõlmida laenuleping. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2016 laenulepingu. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt 110 005 eurot, intress ja viivis.
2. Kostja on esitanud 06.05.2022 seisukohas väite, et juhul, kui kohus peaks leidma, et käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted, on hageja nõue aegunud (II kd, tl 96–99). Hageja ise ei ole oma nõudes alusetule rikastumisele tuginenud. Hageja on menetluses olnud seisukohal, et pooled on sõlminud laenulepingu ja tal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist, sest laenu tagasimaksmise tähtaeg on saabunud. Näiteks on hageja 17.06.2022 menetlusdokumendi p-s 29 avaldanud, et antud vaidluse asjaolusid arvestades ei saa ühelgi juhul olla tegemist alusetu rikastumisega nõudega (II kd, tl 123–127). Ka 18.11.2022 istungil avaldas hageja, et tegemist ei ole alusetu rikastumise nõudega (II kd, tl 172–178).

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 4lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud nõude laenulepingule tuginedes ja ta on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et poolte vahel on laenusuhe, puudub kohtul õigus kontrollida hageja nõude rahuldamise võimalust alusetu rikastumise sätete alusel. Asudes kaaluma alusetut rikastumist rikuks kohus eelviidatud sätteid. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus kontrollida alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist. 20. Hageja, esinedes 18.11.2022 istungil kohtukõnega, on avaldanud, et isegi juhul, kui võiks olla tegemist alusetu rikastumise nõudega, selle nõude aegumise katkestas 30.06.2017 võlatunnistus (II kd, tl 172–178).

§ 402

lg teise lause järgi võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Enne kohtukõnesid ei ole hageja tuginenud asjaolule, et 30.06.2017 võlatunnistus katkestas nõude aegumise, kui on tegemist alusetu rikastumisega. Kuna hageja tõi alles kohtukõnes esimest korda välja asjaolu, et võlatunnistus võis katkestada nõude aegumise, on tegemist kohtukõnes esitatud uue asjaoluga, mida kohus ei arvesta (vt nt Riigikohtu 22.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11311, p 64-65). 21. Maakohus rahuldas 09.09.2019 määrusega osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks (I kd, tl 65–67). Tallinna Ringkonnakohus tegi 23.03.2020 määruse, millega ta täiendas ja osaliselt tühistas maakohtu viidatud määruse (I kd, tl 127–129). Kohus määrab

§ 386

lg 4 alusel tühistada otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 09.09.2019 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrus, millega kohtu kohaldasid hagi tagamise abinõusid. 22. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kanna pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad hageja kanda, peab hageja hüvitama ka kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku menetluskulud

§ 167lg 1 alusel.

Viidatud sätte näeb ette, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. 8 23. Kohus määrab kostja ja kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg-test 1 ja 2 juhindudes.

1. Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 18.11.
2. Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 8675,19 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud järgmisi menetluskulusid: määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, tõlkekulud 33,19 eurot (käibemaksuga) ning õigusabikulud 8592 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga).
3. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 26.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 27. Kostja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 22.10.2019 määrusekaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (I kd, lk 106). Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138

lg 2, § 139 lg), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

1. Kostja on käesolevas tsiviilasjas kandnud tõlgetega seotud kulusid summas 27,66 eurot (s.o 33,19 eurot koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et tõlkekulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, milline tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja käesolevas tsiviilasjas tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 282 eurot. Kohus selgitab, et kuigi nimetatud kulu kostja menetluskulude nimekirjas ei kajastu, tuleb kohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka nimetatud kuluga (

§ 174lg 1).

Kohus on seisukohal, et ekspertiisikulu 282 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, milline tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

1. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.
2. Kostja on menetluskulude nimekirjas välja toonud loetelu esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutest ja neile kulunud ajast. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. 9 32.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava kinnituse kohtule esitanud, mistõttu on põhjendatud mõista kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

1. Eeltoodust tulevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 8957,19 eurot (riigilõiv 50 eurot + tõlkekulud 33,19 eurot + ekspertiisikulu 282 eurot + õigusabikulud 8592 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Kostja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku (M. R.) menetluskulude suuruse.
2. Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja 25.11.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmas isik kandnud menetluskulusid (õigusabikulusid) kokku 1814,40 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati M. R. õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot (216 eurot koos käibemaksuga).
4. Kohus, tutvunud M. R. poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.
5. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati M. R. käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot (216 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on saab õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära tasuna pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul mõistlikuks.
6. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandale isikule õigusabiteenust osutatud kokku 8,4 tunni ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kolmanda isiku kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. 40.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kolmas isik on vastava kinnituse kohtule esitanud, mistõttu on põhjendatud mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga.

1. Eeltoodust tulevalt määrab kohus kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1814,40 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
2. Kostja poolel iseseisva nõudeta menetluses osalenud kolmanda isiku taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10 43.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 11