Obsah (5)

§ 90§ 201§ 73§ 16§ 207

4-26-1313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus 05.0

) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 960 euro suuruses summas Peeter Doronin ‒ ik 50607117017; xxx kodanik; elab aadressil xxx; varem süütegude eest karistamata Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus; asub Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 ning karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-st 2, otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 23.03.2026 otsus väärteoasjas nr 2300,26,000040 osaliselt, s.o karistuse määra ja selle täitmise viisi osas.
2. Teha uus otsus, millega Peeter Doroninit karistada rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot.
3. Peeter Doroninile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, st vähemalt 72 eurot igas kuus.
4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole (EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank pank, EE777700771003813400 LHV pank või EE701700017001577198 Luminor pank). Viitenumber on
6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
7. Otsuse koopia saata Peeter Doroninile ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon 1 4-26-1313 esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (VTMS §-d 155 ja 156). VÄÄRTEOETTEHEIDE Peeter Doroninile heidetakse väärteoasjas nr 2300,26,000040 ette seda, et ta juhtis 18.02.2026 kell 10.28 Tallinnas Jõe ja Karu ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Ta rikkus liiklusmärgi 331 „Sissesõidu keeld“ nõudeid ja sõitis liiklusmärgi mõjupiirkonda. Lisaks puudus Peeter Doronini sõidukil tehnoülevaatus. Oma tegevusega rikkus Peeter Doronin

§ 90lg 1 p 1, § 73 lg 2 ja § 16 lg 2 nõudeid.

Väärteod on kvalifitseeritud

§ 201lg 1, § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 23.03.2026 otsusega määrati Peeter Doroninile KarS § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 201lg 1 järgi rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 960 eurot.

1. Menetlusalune isik esitas 10.04.2026 otsuse peale kaebuse, milles palus trahvisumma vähendada poole võrra ning võimaldada tal trahvi maksta osade kaupa ühe aasta jooksul. Kaebaja tunnistab rikkumisi, kuid selgitab, et pidi kiirustama töövestlusele ja viima tüdruksõbra tööle. Ta sooritab kohe eksamid B-kategooria juhilubade saamiseks. Märki eiras, sest ehmatas politseipartrulli peale ja ei pannud sissesõidukeelumärki tähele. Tehnoülevaatus puudub, kuna ta on töötu ja tal pole raha. Ülevaatuse läbis 09.04.
2. Juhiloa saamisel paranevad tema tööturu väljavaated oluliselt. Rahatrahv halvendab igapäevaleluga toimetulekut. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja nõustus 24.04.2026 saadetud vastuses kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta märkis, et kaebaja on toime pannud temale etteheidetavad väärteod ning alused karistuse kergendamiseks puuduvad. Küll aga on ta nõus trahvi tasumise ajatamisega. Peeter Doronin ei ole kunagi omandanud mootorsõiduki juhtimisõigust ning kui selline isik juhib sõidukit, siis on ta liikluses ohtlik. Töö puudumine ja liiklusseaduses ettenähtud karistused olid kaebajale teada ka enne rikkumist, mis ei takistanud tal tegu toime panemast. Isiku juhitaval sõidukil oli teo toimepanemise hetkel läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, küll oli sõiduk läbinud registreerimiseelse nõuete kontrolli Transpordiameti juures. Kaebaja ei ole valmis iseseisvalt liikluses osalema, mida tõendab liiklusmärgi eiramine ja manööver ühesuunalisele tänavale. Karistuse määramisel arvestatakse süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Kohtuväline menetleja on arvestanud isiku süü suurusega, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning preventiivsete eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. KOHTU SEISUKOHT
4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. Peeter Doronin ei vaidlustanud seda, et juhtis 18.02.2026 väärteoetteheites märgitud kohas mootorsõidukit ja juhtimisõigust tal ei ole. Lisaks sellele oli kaebaja nõus sellega, et tema juhitaval sõidukil läbimata kohustuslik tehnoülevaatus ning enne sõiduki peatamist rikkus ta liiklusmärgi 331 (sissesõidu keeld) nõudeid. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks tema enda ütluste ja kaebuses antud selgitustele alljärgnevad kogutud tõendid. - Kandvaks tõendiks on tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja xxx ütlused, kes oskas anda selgitusi nii rikkumiste sisu, nende aja, koha ja rikkuja isiku kohta. Tunnistaja sõnul teostas ta 18.02.2026 koos xxx Tallinnas Pronksi tänaval liiklusjärelevalvet. Kella 10.23 ajal märkasid nad avariilist sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, millel registri andmetel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Enne sõiduki peatumist pööras see 2 4-26-1313
8. Karu tänavale ühesuunalisele tänavale keelumärgi alt sisse. Sõidukit juhtis Peeter Doronin, kellel registriandmete järgi puudus vastava kategooria juhtimisõigus. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Peeter Doronin 18.02.2026 kell 10.28 mootorsõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja teatise järgi teisaldati Peeter Doronini juhitav sõiduk samal päeval Tallinnas Karu 9 juurest Rahumäe tee 6/1 parklasse. - Liiklusregistri andmete järgi ei olnud Peeter Doroninil seisuga 20.02.2026 mootorsõiduki juhtimisõigust. - Transpordiameti hallatava registri andmete järgi ei olnud sõidukil registrimärgiga xxx seisuga 20.02.2026 tehnoülevaatust, küll aga on see läbinud 12.11.2025 registeerimiseelse nõuete kontrolli. Eeltoodust tulenevalt on Peeter Doronini poolt juhtimisõiguseta sõitmine, s.o

§ 90

lg 1 p-s 1 kirjeldatu kogutud tõenditega kinnitust leidnud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Samamoodi on tõendatud, et kaebaja juhitud sõidukil ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (

§ 73

lg-s 2 kirjeldatud rikkumine) ja sõidukijuht ei juhindunud liikluskorraldusvahendi nõudest (

§ 16

lg-s 2 nimetatud rikkumine), mistõttu on ka need teod õigesti kvalifitseeritud

§ 207lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

Tegudest kaks esimest pani menetlusalune isik toime pannud kavatsetult ‒ ta teadis, et juhiluba tal ei ole ja tema juhitaval sõidukil puudus tehnoülevaatus, kuid otsustas ometi sellise sõiduki juhina liikluses osaleda. Liiklusmärgi nõudeid eiras kaebaja vähemalt hooletusest, sest ehkki ta küll keelumärki ei märganud, oleks ta pidanud olema kohusetundlikum ja tähelepaneliku liiklejana seda nägema. Peeter Doronini süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 1-17-1629/44). Kuivõrd kõik kolm tegu pandi toime ühe teoga on kohtuväline menetleja õigesti kohaldanud KarS § 63 lg-t 1 ja määranud karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 201

lg 1 järgi võib selle väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Peeter Doroninile määrati rahatrahv 120 trahviühikut, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et ehkki isikul puudus rikkumise ajal juhiluba, oli tegemist isikuga, kes käis autokoolis ning omas juba mõningast juhtimiskogemust ning juhendaja juuresolekul oleks tema liikluses osalemine olnud igati lubatud. Samamoodi arvestab kohus sellega, et tema juhitav auto oli alles paar kuud enne rikkumist Eestis registreeritud, kaebaja oli sellega läbinud registreerimiseelse nõuete kontrolli ning on tänaseks päevaks läbinud ka tehnoülevaatuse. Mis puudutab liiklusmärgi nõuete eiramist, siis see on toime pandud hooletusest ning ei tähenda automaatselt seda, et teda oleks vaja enne eksamite sooritamist täiendavalt juhendada. Pigem peegeldab taoline käitumine juhi nappi sõidukogemust ja vähest kokkupuudet liikluspolitseiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ehkki kaebaja pani ühe teoga toime kolm erinevat süütegu, ei ole tema süü keskmisest suurem. Arvestades veel süüdlase karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtu arvates rahatrahv 90 trahviühikut (720 eurot) piisav mõjutamaks süüdlast liiklusreeglitest kinni pidama ning olema liikluses tähelepanelik ja hoolas. Mis puudutab süüdlase rasket majanduslikku olukorda, siis see oli kaebajale teada ka enne rikkumist ning ei ole kuidagi toimepandud teoga seotud. Kaebaja teadis, et tema rahalised vahendid on napid ning pidanuks sellele mõtlema juba enne rooli istumist. Käesoleval juhul ei vähenda kaebaja süüd kuidagi asjaolu, et ta on töötu ja tal puudus raha 3 4-26-1313 tehnoülevaatuse tegemiseks. Küll aga peab kohus kaebaja tööalast seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Seetõttu annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel kaebajale võimaluse tasuda mõistetud rahatrahv 720 eurot osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ühes kuus tuleb seega tasuda vähemalt 72 eurot. 9. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Kuivõrd väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest, on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kui ka siis rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on edasiselt võimalik, et määratud rahatrahv asendatakse arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4