Obsah (6)

§ 71§ 43§ 47§ 121§ 44§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-4490 12. mai 2026 Karin Jõks

) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaeg hüvitamisnõudes on kindlaks määratud erinormiga, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõikega

1. See säte ütleb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale võõrkeelsena 30.01.
2. Vastustaja 09.05.2025.a otsusest nr 1-9/2-25/54-2 nähtub, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus saabus tõlkest 17.02.
3. Tähtaeg taotluse lahendamiseks oli RVastS § 18 lg 1 alusel kaks kuud taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates, s.o 17.04.
4. RVastS § 18 lg 2 sätestatud 30 päeva pikkuse kaebetähtaja viimane päev oli 19.05.2025 (17.05.2025 oli laupäev). Kaebaja ei esitanud kaebust kaebetähtaja jooksul. Vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse hilinemisega 09.05.2025 ja kaebaja sai otsuse kätte 13.05.2025 (dtl 65). Kaebaja ei esitanud kaebust ka 30 päeva jooksul selle otsuse kättesaamisest. Kaebaja esitas kaebuse 30.11.2025 (dtl 17). Tegemist on kaebetähtaja olulise ületamisega.
5. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel, s.h hüvitamiskaebuste esitamisel halduskohtule. Kohtute infosüsteemi järgi esitas kaebaja ajavahemikul 01.02-31.07.2025 Tartu Halduskohtule viis kaebust. See näitab, et kaebajal ei olnud takistusi kaebuse esitamiseks kaebetähtaja jooksul.

§ 71lg 1 sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad.

Kohus ei anna seda arvestades kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

1. Kaebetähtaja ületamise korral ei vaja käsitlemist küsimus, kas vastustaja tõlgendas kohtueelses menetluses kaebaja nõude alust õigesti. Kohus seetõttu üksnes märgib lühidalt, et kohtu hinnangul oli vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks mitte märgukirjale vastamata jätmine, vaid asjaolu, et vastustaja ei ole kohaselt reageerinud kaebaja etteheidetele seoses teiste kinnipeetavate tegevusega, mis mõjutab kaebajat.
2. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

Kaebuse tagastamine tühistamis- ja kohustamisnõudes 8. Määruse punktis 3.2 nimetatud tühistamisnõudes on kaebus esitatud tähtaegselt, kuna kaebetähtaega reguleerib üldnorm ehk

§ 47lg 3.

See säte ütleb, et kui nõuet 3 kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas vaide 25.02.2025 ning see on lahendamata. Vastustaja on ära toonud vaide registreerimise kuupäeva. Vaide esitamise kuupäev on 18.02.2025 (dtl 62). 9. Kohus tagastab kaebuse 20.01.2025.a käskkirja nr 2-25/1-3/17 tühistamise nõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebajale määrati 20.01.2025.a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitused. Tegemist on kergeima võimaliku vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristusega. Praeguseks on distsiplinaarkaristused VangS § 65 lg 5 alusel kustunud (kaebaja esitas tühistamiskaebuse käskkirja andmisest oluliselt hiljem). Sel juhul on käskkirja tegelik mõju kaebaja õigustele oluliselt vähenenud. Ka pärast distsiplinaarkaristuse kustumist saab toimunud sündmust arvesse võtta kaebaja iseloomustamisel ning kaebajast lähtuva riski hindamisel. See mõju ei ole kohtuasja asjaoludel piisav kaebuse sisuliseks menetlemiseks. Vaidlust sündmuse toimumise üle ei ole kaebaja avaldas distsiplinaarmenetluses ja kohtule esitatud kaebuses, et ta kustutas teise kinnipeetava kambris tule, kuid põhjendas seda teise kinnipeetava sooviga. Sündmuse toimumise faktiga saab kaebaja iseloomustamisel arvestada olenemata sellest, kas vaidlustatud käskkiri on tühistatud või mitte. Kohtupraktikas on jaatatud seda, et distsiplinaarkaristuse kustumine vähendab oluliselt kaebaja õiguste võimaliku riive ulatust (Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2025.a määrus asjas 3-22-590 p 14). 10. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Nagu eespool öeldud, puudub vaidlus selles, et kaebaja pani toime talle ette heidetavad teod. Selline tegevus on Tartu Vangla kodukorra p 4.4 alusel kinnipeetavale keelatud. VangS § 63 lg 1 järgi võib vangla sisekorraeeskirjade nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, s.h noomitust. Kaebajat on distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud. Kaebajale on distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud. Vaidlustatud käskkirjas on välja toodud karistamise ja karistuse kaalutlused, s.h on arvesse võetud, et tegemist ei ole raske rikkumisega, kaebajal ei olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta tunnistab oma süüd. Määratud on kergeim mõjutusmeede ehk noomitus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega. Asjakohatu on kaebaja argument, et vanglaametnikud on ka ise kambris tulesid kustutanud. Kodukorra p 4.4 kehtestab keelu kinnipeetavale, mitte vanglaametnikule. 11. Kohus tagastab määruse punktis 3.2 nimetatud alternatiivse ehk vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramiseks kohustamise nõude

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4

§ 44

lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglaametniku suhtes ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi ning selle eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ametniku suhtes järelevalve-, distsiplinaar- vms menetluse läbiviimist või ametniku karistamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024.a määrus asjas 3-24-752).

1. Kokkuvõttes lõpeb kohtuasja menetlus tervikuna, kuna hüvitamisnõudes on menetlus lõpetatud ning tühistamis- ja alternatiivses kohustamisnõudes on kaebus tagastatud. Taotluste lahendamine
2. Menetluse lõppemise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks või muud menetluslikud taotlused (näiteks taotlused tõendite kogumise kohta).
3. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on pikaajaline ja ulatuslik iseseisvalt halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja on kohtueelses menetluses koostanud mahukad avaldused (vaie 22 lk, kahju hüvitamise taotlus 6 lk), milles ta on välja toonud oma nõuded ja seisukohad. Kaebaja on koostanud ka kohtule esitatud kaebuse ning lisanud sellele asjakohaseid dokumente. See näitab, et kaebaja on võimeline teostama oma õigusi halduskohtumenetluses.
4. Kaebaja esitas taotluse saada kohtulahendi tõlge vene keelde ning taotluse saada menetlusabi tõlkimise kulude kandmisel. Kohus lähtub määruse koostamisel eeldusest, et määruse tõlgib vene keelde kohtu tõlk. Sel juhul tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks.
5. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5