) § 429 lg 1 alusel, kuna kostja on nõude tasunud. Kostja on tasunud hagejale 40 eurot 05.05.2026 (st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist). Hageja palub kohtul lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-106469 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud
lg 5 alusel kogusummas 85 eurot, millest 65 eurot moodustab riigilõiv ning 20 eurot esindustasu. 3. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ning kostja esitas 19.05.2026 vastuväite menetluskulude väljamõistmisele. Kostja palub jätta hageja menetluskulude väljamõistmise 2 taotluse rahuldamata. Kostja tasus nõude vabatahtlikult pärast maksekäsukiirmenetluse lõpetamist ning enne võimaliku hagimenetluse alustamist. Kostjal oli alust arvata, et võlausaldaja võib algatada eraldi hagimenetluse, mistõttu otsustas kostja vältida edasisi vaidlusi ja ajakulu ning tasus nõude vabatahtlikult enne hagimenetluse tegelikku alustamist.
lg 5 kohaldamine eeldab olukorda, kus kostja rahuldab nõude pärast hagi esitamist. Käesoleval juhul ei ole kostjale teada, et hagi oleks olnud tema poolt tasumise hetkeks kohtule nõuetekohaselt esitatud ega ka menetlusse võetud hagimenetlusena pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist. Lisaks loobub hageja ise hagist ning sisulist kohtumenetlust toimunud ei ole. Seetõttu puudub alus panna menetluskulud kostja kanda. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (
lg 1,
Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal
lg 1 alusel õigus hagiavaldusest loobuda.
lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud
Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. 7.
lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt
lg-le 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 8.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (
Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamist tasunud. Seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta
9. Asjakohatu on kostja viide, et
lg 5 kohaldamine eeldab olukorda, kus kostja rahuldab nõude pärast hagi esitamist, kuid käesoleval juhul ei ole hagi kohtule nõuetekohaselt esitatud ega menetlusse võetud. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (
Seega on maksekäsu kiirmenetlus ning selle üleminek hagimenetluseks omavahel seotud ning menetluskulude hüvitamise kohustus ei olene asjaolust, kas hageja on esitanud hagimenetluse tarbeks hagiavalduse ning kohus selle menetlusse võtnud. 3 10. Kuigi kostja on esitanud makseettepanekule vastuväite, on kostja kohtule nähtuvalt hageja põhinõude siiski tasunud. Seejuures sätestab
2, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub ka maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt nõude tasumisel kostja poolt hüvitamisele riigilõiv ning avaldaja menetluskulud suuruses 20 eurot.
on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.