Obsah (5)

§ 102§ 101§ 96§ 97§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-23-8708 Hagi ese

§ 102

lg 2 sätetatud mõjuva põhjusega vähendada elatist alla

§ 101sätestatud määra.

Kostja palub vastavalt rahuldada hageja elatisenõue mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus.

1. Tartu Maakohtu
2. septembri 2023 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuueks kuuks, et anda kostjale aega uue töökoha ja sissetuleku saamiseks ning elatise kokkuleppe sõlmimiseks. Sama määrusega kehtestati kohtumenetluse ajaks C.N-i ja W.O suhtluskord ning lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.
3. Tartu Maakohus uuendas menetluse
4. aprillil
6. Kostja
7. aprilli 2024 vastuse (dtl 80-82) kohaselt ei kostja majanduslik olukord kuue kuu jooksul paranenud. Kostja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxx maaklerina, kuid kahjuks ei õnnestunud kostjal teha ühtegi kinnisvaratehingut ega teenida maakleritasu. Samuti sõitis kostja vahepeal xxxxxxxxxxx, kuid ka sellega ei teeninud ta kasumit. 2 Kuna kostjal kulus taksoteenuse osutamisele rohkem raha kui sealt laekus, oli kostja sunnitud ka selle tegevuse lõpetama, et otsida tasuvamat tööd. Paraku ei ole kostja seda siiani leidnud. Kostjal on esitanud arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuvad tema sissetulekud ning väljaminekud. Kõige suurem sissetulek on kostjale kuulunud auto xxxxxx müük
8. detsembril
9. Kostja täitis saadud rahaga oma laenukohustuse summas 2565,77 eurot Inbank Finance AS ees. Kostja ei ole vahepeal soetanud uut autot ega omandanud mingit muud kinnis– ega registervara. Pärast xxxxxx müüki kostjal ka ei ole enam sellist vara. Kostjal ei ole ka uut elukohta. Kostja elab jätkuvalt enda venna juures xxxxxxxxx. Küll aga on kostja vaimne tervis vahepeal olulisel halvenenud, mistõttu kostjal on hetkel äärmiselt raske tööd leida ning sissetulekut teenida. Seetõttu on kostja jaoks äärmiselt raske täita ka talle määratud elatise maksmise kohustust. Kostja käis
10. aprillil 2024 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx perearstikeskuses perearsti R. K. vastuvõtul, kus pandi talle lõppdiagnoos depressiooniga ärevus. Kostja palub eeltoodud asjaolusid arvesse võttes välja mõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära.
12. mail 2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes välja mõista miinimummääras elatis. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et tal ei ole tööd, ega sissetulekut, diagnoositud on depressioon, ning tal on ka teine laps, keda tuleb ülal pidada. Kostja palub välja mõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära, so 150 euroni. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kuulanud menetlusosalised ära, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
14. Hageja palus välja mõista kostjalt

§ 101lg 1 alusel miinimumelatise alates hagi esitamisest.

9. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Hageja on õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.

1. Hageja on esitanud miinimummääras elatise väljamõistmise nõude juunist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja selgituste kohaselt on kostja alates 2022 juulikuust kuni septembrini 2023 tasunud igakuiselt 150 eurot. Oktoobris 2023 tasus kostja 100 eurot, novembrist 2023 märtsini 2024 150 eurot. Kohtu hinnangul on kostja alates
2. aastast täitnud elatise tasumise kohustust vanematevahelise kokkuleppe alusel kuni käesoleva ajani (vastavalt
3. septembri 2023 kohtuistungil kokkulepitule) (dtl 61-63).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud 3 (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu 19.juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499, p 11) Kuna kostja on täitnud elatise maksmise kohustust vanemate vahelise kokkuleppe alusel, siis on põhjendatud elatise maksmise kokkuleppe tingimustest lähtuda kuni kohtulahendi tegemiseni ning kostjalt tuleb hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni välja mõista 150 eurot kuus lapse ülalpidamiseks. Kuna kostja on suuremas osas elatise tasumise kohustuse viidatud perioodil täitnud, kuid täitmata on ülalpidamiskohustus aprilli ja mai 2024 eest, s.o summas 300 eurot ja oktoobri 2023 eest summas 50 eurot, tuleb kostjalt välja mõista perioodi juuni 2023 kuni mai 2024 eest võlgnevus summas 350 eurot.
4. Edasise elatisnõude määramisel tuleb miinimummääras elatise väljamõistmise nõude korral lähtuda kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-3517 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja on esitanud nõude, mis vastab

§ 101lg 1 sätestatud määrale, ei pea hageja oma kulutusi tõendama.

12.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102

lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus ja sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise vähendamist alla miinimummäära õigustavaid asjaolusid peab tõendama kostja. Kostja on avaldanud, et ta on töötu, tal puudub sissetulek, tal on diagnoositud depressioon ning tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Hageja on avaldanud, et kostja töötab, teenides tulu xxxx autojuhina, mistõttu ta omab sissetulekut. Kostja selgitas, et ta oli xxxx juht, kuid see ei tasunud ennast ära ja enam ta taksoteenust ei osuta, kuid vastavasisulisi tõendeid ta esitanud ei ole. Kostja on esitanud tõendi, et töötamist ei võimalda tal diagnoositud depressioon. Kohtu hinnangul ei tõenda perearsti poolt pandud diagnoos seda, et kostja oleks töövõimetu. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Vaatamata kostja väitele sissetuleku puudumisest, on kostja pangakontode väljavõtetest näha, et viimase kuue kuu jooksul on laekunud kostja arvelduskontole sõiduauto xxxxxx müügi eest 5000 eurot, tulumaksu tagastus summas 926,46 eurot, kostja sissemakse summas 2319 eurot, Töötukassa väljamaksed ning laekumised mitmetelt eraisikutelt. Samas on kostja ainult kolmel korral (07.12.2023, 10.02.2024, 07.03.2024) maksnud arvelduskontodelt elatist hageja ülalpidamiseks. Seega on kohtu hinnangul kostjal olemas rahalisi vahendeid, mis ei kajastu sissetulekuna pangakontode väljavõtetel ning tuleb asuda seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist miinimummääras. 4 Kostja väitel on tema ülalpidamisel ka teine alaealine laps. Tuvastatud on, et tsiviilasjas nr 2-23-102212 on pooled kokku leppinud, et W.O tasub lapse ülalpidamiseks 150 eurot. Seega on kostja oma tegevusega kinnitanud, et suudab ka teise lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Eeltoodut arvesse võttes ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et elatise väljamõistmisel hageja kasuks, osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna elatise alla miinimummäära vähendamise asjaolusid ei esine, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista miinimummääras elatis. 13.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101

lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Vaidlust ei ole selles, et hageja ei viibi kostja juures aastas 7-15 ööpäeva ning, et lapsetoetus laekub täies ulatuses hageja seaduslikule esindajale. Seega on W.O-l kohustus tasuda C.N-i ülalpidamiseks elatist alates 1. juunist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus kuni C.N-i täisealiseks saamiseni. 14. Kohus selgitab, et

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497). 15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 5