← Eesti

4-25-4678/10

Obsah (7)§ 203§ 218§ 121§ 16§ 28§ 47§ 56

4-25-4678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4678 (259025002937) Kohtunik Kersti Heide Kohtua

) § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik A N (isikukood: xxx), xxx kodanik, elukoht: xxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp Aadress: P. Pinna 4 Tallinn Harju maakond E-post: xxx Esindaja: eriasjade uurija Kristel Kaljumets Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 123 lg-st 2, § 132 p-st 1, §-dest 133-134 kohus otsustas:

  1. Jätta rahuldamata A N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
  3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.
  4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr
  5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4-25-4678 Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.
  6. a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr
  7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule A Nle ning kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui menetlusalune isik soovib esitada kassatsiooni ja taotleda selleks riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb vastav taotlus esitada Riigikohtule. KAEVATAV OTSUS 30.11.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemkomissar otsuse väärteoasjas nr 259025002937 A N suhtes (kohtuvälise menetleja toimiku ehk edaspidi KVM tl 1-5). Otsusega karistati A Nt karistusseadustiku (

) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 09.10.2025 kella 11.20 paiku Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 36 ja 38 lähedal maanteel foori taga lõi tahtlikult jalaga vastu sõiduautot XXX XXX registreerimisnumbriga XXX juhiust, millega kahjustas juhiust, tekitades mõlgi, põhjustades oma tegevusega A Sle varalist kahju, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd see ei ületa olulise kahju piirmäära. Väärteoprotokolli (KVM tl 6-7) ja -otsuse kohaselt rikkus A N sellise tegevusega

§ 203

lg-s 1 sätestatut ning pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo.

KAEBUS Menetlusalune isik A N esitas 16.12.2025 Politsei- ja Piirivalveameti eelmärgitud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 2-3), taotledes selle ülevaatamist ja muutmist, kuivõrd see on ebaõiglane, sest tema on hoopis antud juhtumis kannatanu. Kaebuse kohaselt 09.10.2025 riivas A S juhitud auto XXX XXX reg. nr-ga XXX oma autopeegliga tema juhitud auto peeglit. Kuna sellest mingeid vigastusi ei tekkinud, jätkas ta sõitu. Fooris süttis punane tuli, ta avas oma autoakna ja klappis peeglid kokku, et veelkord kontrollida, kas peeglil on kahjustusi. Korraga ilmus vasakult poolt keegi, kes lõi rusikaga tema autopeeglit ja hakkas teda ähvardama. Kaebaja sõnul ta ehmatas selles olukorras ning enda kaitsmiseks ruttas autost välja. A S ähvarduste tulemusena läks ta närvi ja ehmatas, hiljem pidi võtma rahustavat rohtu. Afektseisundis oli esimene mõtte ennast ja oma vara kaitsta, seepärast tuli ta autost välja ja käskis teisel meesterahval rahuneda. Jalaga pani teise mehe autoukse kinni. Varalist kahju ta tekitada ei tahtnud. Nägi, et kahju ta ka ei tekitanud. Seejärel läks ta oma autosse, süttis roheline tuli ning ta jätkas sõitu. A S tegevus oli suunatud tema provotseerimisele ja ta tahtis kaebaja arvates temale või tema varale kahju tekitada. A N selgitab, et politsei otsuses on moonutatud tema sõnu, ta ei löönud ust jalaga kinni, vaid lükkas ukse jalaga kinni. Samuti pole otsuses märgitud, miks ta autost väljus. 18.12.2025. a määrusega jätis kohus A N kaebuse käiguta ning määrast talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kohtu tl 4-6). 2

(9)4-25-4678 29.12.2025 ehk tähtaegselt kõrvaldas A N kaebuses esinenud puudused, andes kohtule ühtlasi teada, et ta on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi kaitsja osavõttu menetlusest. Samuti palub kas politsei otsuse tühistamist või määratud rahatrahvi vähendamist (kohtu tl 8-14). 06.01.2026 edastas kohus A Nle kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning andis võimaluse soovi korral esitatud kaebust täiendada või esitada täiendavaid taotlusi kuni 13.01.2026 (kohtu tl 24). A N seda võimalust ei kasutanud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 06.01.2026 saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (kohtu tl 2023), milles kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A N süüline käitumine

nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ning

§-de 27 ja 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus esitatud videosalvestuselt fikseeritud tegevuse osas ei esine kahtlust – isik lööb tugeva jalalöögiga teise sõiduki ukse kinni, millega tekitab sõiduauto uksele kahjustuse. Salvestisel tuvastatud andmed kattuvad tunnistaja A S ütlustega, et A N lõi tema sõiduauto juhipoolse ukse tugeva jalalöögiga kinni, millega tekitati sõiduauto vasakule uksele kahjustus (mõlk). Kuigi A N viitab kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses enda tegevusele kui afektiseisundile, ei ole see usutav, kuna sellises seisundis inimene, kes on šokis või hirmunud, ei järgneks agressiivsele ja ettearvamatult käituvale isikule, vaid püüaks hoopis eemalduda ja võimalusel abi paluda. Selle asemel, et jääda peale A S käitumist rahulikuks ja enda autosse, väljus A N autost, järgnes teisele isikule ja lahendas tekkinud olukorra sellistelt, et vastas teise osapoole emotsionaalsele käitumisele rünnakuga. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid A N teos ei esine. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. A Nle määratud karistus on kooskõlas tema süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Määratud trahv jääb allapoole sanktsiooni keskmisest määrast, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastatud. Isiku süü suurus on alla keskmise. Tegemist on üheepisoodilise väärteoga, tekitatud on materiaalne kahju. Lähtudes kahjusumma ja kahju iseloomust, ei saa öelda, et isiku süü suurus oleks minimaalne ja isik ei vääriks üldse karistamist. Arvestada tuleb, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja karistuse kergendamiseks puudub alus. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes VTMS § 132 p-st 1 palus kohtuväline menetleja jätta A N poolt esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3

(9)4-25-4678 KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus
  1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on A Nle etteheidetav tegu toime pandud Peterburi tee 36 ja 38 lähedal Tallinnas Harju maakonnas (KVM tl 1, 6). Vastavalt justiitsministri 27.10.
  2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse. Kirjaliku menetluse kohaldamine
  3. VTMS § 120 lg 1 sätestab maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü
  5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  6. A Nle heidetakse ette

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk varavastase süüteo toimepanemist väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, mis seisnes võõra asja rikkumises

§ 203lg 1 mõttes, kuid ilma, et sellega oleks põhjustatud olulist kahju.

Nimelt loetakse

§ 218

lg 4 kohaselt väheväärtuslikuks asjaks asi, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 203

lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

Seega juhul, kui tekitati kahju summas, mis ei ületa 4000 eurot, on tegemist väärteoga

§ 218

lg 1 mõttes, mitte kuriteoga

§ 203lg 1 järgi.

6. Kohtu hinnangul on alljärgnevatel põhjustel A Nle esitatud väärteoetteheide tõendatud eelkõige tunnistaja A S sõiduauto XXX XXX registreerimismärgiga XXX pardakaamera videosalvestusega. Videosalvestuselt nähtub, et pardakaamera salvestab Tallinna tänaval liikuvast autost. Salvestav auto jõuab manöövrit sooritades vasakpoolsele sõidurajale, tema ees olev auto reastub samuti ümber. Seejärel möödub parempoolselt rajalt Bolt kirjadega auto ning mõne aja möödudes on näha, kuidas kaameraga sõidukist parempoolsel rajal on valget värvi ja seejärel punast värvi autod, mõlemal autol on sisse lülitatud suunatuli ning mõlemad soovivad vahetada sõidurada ehk reastuda parempoolselt rajalt vasakpoolse rajal oleva kaameraga sõiduauto ette. Seega nähtub videosalvestuselt muuhulgas, et kui autod hakkavad liikuma, alustab (A N juhitud) punane XXX sõiduk kohe liikumist vasakule rajale, kusjuures A N sõiduki ees olev valget värvi sõiduk, mis samuti jäi ootama, kas tal võimaldatakse ümber reastuda või mitte, liikus natukene ja siis jäi ootama, kas teda lastakse vahele või mitte. A N jätkas liikumist isegi siis, kui oli näha, et teda vahele ei lasta. Seega tekitas A N ise liiklusohtliku olukorra, mille tulemusena antud sündmus aset leidis. Nimelt nähtub salvestuselt edasi, et punasele autole 4

(9)4-25-4678 ümberreastumiseks võimalust ei anta. Punase sõiduki juht alustab sellest hoolimata siiski sõiduraja vahetamist, seejärel toimub kahe auto vahel kerge kokkupõrge, mida kinnitab ka vastav heli ning autos juhi kõrvalistuja ehmatushüüe (salvestise 1:08). Mõlemad autod jäävad mõneks sekundiks seisma. Seejärel punase sõiduki juht alustab liikumist, võttes veidi paremale, kiirendab ja siis reastub ikkagi vasakusse sõiduritta, kaameraga sõiduauto ette. Punaseks autoks on XXX XXX registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto XXX juht liigub edasi ja peatub punase fooritule taga, tema järel kaameraga sõiduki juht peatab enda sõiduki (salvestise 1:32). Kaameraga sõiduki juht väljub sõidukist ning liigub rahulikul sammul sõiduauto XXX juhi ukse juurde ning lööb käeseljaga (isikul on jakk seljas) juhipoolset küljepeeglit (salvestise 1:44) ning liigub enda sõiduauto poole tagasi. Näha on, et XXX juhipoolne aken on lahti. Talle järgneb kiiremal sammul sõiduautost XXX väljunud juht. XXX juht, jõudes kaameraga sõiduauto juurde, tema tegevust ei ole kaamerast täpselt näha, kuid on aru saada, et ta võtab hoogu, kõlab löögi heli ning ukse sulgumise heli ning selle peale sõiduauto XXX kergelt rapub (salvestise 1:53). XXX juht liigub seejärel natukene enda auto poole tagasi, keerab siis ringi ja žestikuleerides (näpuga osutades) ütleb midagi XXX juhile (salvestise 1:59). Pärast seda lahkub sõiduauto XXX juht enda autosse ja sõidab rohelise fooritule süttides kohe edasi (salvestise 2:14).
  1. Videosalvestusega ühtivad ka tunnistaja A S ütlused, millest nähtub, et 09.10.2025 umbes kella 11.20 paiku sõitis ta Tallinnas Peterburi tee 36 juures oma isikliku sõidukiga XXX XXX registreerimismärgiga XXX Mustamäe suunas. Autos oli koos abikaasaga. Peterburi teel oli tol ajal teeremont, mis põhjustas ummikuid. Tunnistaja liikus vasakpoolsel sõidurajal. Parempoolne sõidurada lõppes teeremondi tõttu ning lasi sõidukitel vahele, kes reastusid tema sõiduki ette. Sel ajal, kui oli ühe sõiduki vahele lasknud, trügis üks sõiduk külje peale ja sõitis tema auto parema külje peale nii, et lõi parempoolse peegli tagurpidi. Tunnistaja jäi selle peale seisma, teine sõiduk möödus ja jäi foori taha seisma. Tunnistaja sõitis foori taha järgi, läks autost välja ja lõi käega ühe korra vastu vasakpoolset peeglit. Tema arvates ei juhtunud peegliga midagi. Sõidukijuhil oli aken lahti ja pöördus tema poole, et vormistame liiklusõnnetuse ära. Selle peale tuli sõidukijuht tema auto juurde ja lõi tema auto ukse jalapauguga kinni ja ütles, et istu autosse ja sõida minema. Seejärel lahkus, istus enda autosse ja sõitis minema. Sõidukiks oli XXX registreerimismärgiga XXX. Kuna oli kella peale minek, siis kohapeal vigastusi ei fikseerinud, kuid hiljem sõidukit üle vaadates ei olnud küljepeeglil vigastusi, aga juhiuksel oli näha mõlk (KVM tl 17-17 pöördel).
  2. A N on nii menetlusaluse isikuna ülekuulamisel kui ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta lükkas jalaga teise auto juhiukse kinni (kohtu toimik tl 2, KVM tl 11). Ka liiklusregister kinnitab, et XXX XXX registreerimismärgiga XXX vastutav kasutaja on A N (KVM tl 15).
  3. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestuselt, et A N lööb A S autoukse jalaga kinni. Kuigi A N pehmendab enda teguviisi sõnades, märkides, et kasutas ukse kinni panemiseks jalga vms, siis arvestades, kuidas XXXi kaamera salvestuselt on näha ja kuulda, et sõiduauto XXX juht võtab hoogu, kõlab löögiheli ning selle peale sõiduauto XXX salvestusseade koos sõidukiga kergelt rapub, siis oli tegemist selgelt jõulise jalalöögiga.
  4. A N on kohtule esitatud kaebuses viidanud, et politsei otsuses on moonutatud tema sõnu (ei löönud ust jalaga, vaid lükkasin jalaga ukse kinni), samuti ei ole otsuses viidatud põhjusele, miks ta autost väljus. Kohus, olles tutvunud kohtuvälise menetleja otsusega, leiab, et selline väide ei vasta tõele. Otsuses on menetleja pannud kirja, mida A N on menetlusaluse isikuna öelnud. Otsuses on kirjas, et A N saab aru, et talle heidetakse ette, et ta lõi jalaga vastu autoust. Seejärel on menetleja kokkuvõtlikult pannud otsusesse kirja, et A N on öelnud sh, et ta pani jalaga teise isiku auto ukse kinni. Seega selles osas pole politsei isiku ütlusi kuidagi moonutanud. Kuigi otsuses pole täpselt viidatud, miks A N 5
(9)4-25-4678 autost väljus, siis kohtu hinnangul pole see ka oluline, kuna ütlustest nähtuvalt läks A N närvi, kuna A S lõi tema autopeeglit, siis ta väljus autost ja ütles isikule, et ta autosse istuks ja jääks vait. Seega ka siin ei leia kohus, et politsei oleks otsuses moonutanud A N ütlusi. 11. Politseimaja ees tehtud sõiduki XXX fotodelt (KVM tl 18, 23, 26-28) nähtub muuhulgas sõiduauto XXX XXX juhiuksele tekitatud mõlk. Lisaks nähtub Stik AS (KVM tl 30-30 pöördel) poolt 10.10.2025 esitanud pakkumine sõiduauto XXX XXX registreerimismärgiga XXX remonttöödeks, millest nähtuvalt kulub värvimis- ja plekitöödele 1141,40 eurot. Kalkulatsioonis on märge, et sõiduauto esimesel vasakpoolsel uksel (ehk n-ö juhiuksel) olev mõlk nõuab õgvendust ehk mõlgi eemaldamist ja värvimistöid. Isegi kui arvestada pakkumises toodud kogusummast maha asendusauto rendikulu (137,10 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 170 eurot), kulub otseselt tekitatud kahju likvideerimiseks 971,40 eurot. Kuivõrd nimetatud summa ei ületa 4000 eurot, on tegemist väärteona asja kahjustamisega

§ 218lg 1 mõttes.

  1. Arvestades, et tunnistaja sõnul põhjustati tema sõidukile nimetatud mõlk 09.10.2025 toimunud sündmuse käigus, kui A N (XXX juht) lõi sõidukiust tugevalt jalaga, mida kinnitab ka pardakaamera salvestis ja kaudselt ka A N enda ütlused, juba 10.10.2025 väljastati remonttöödeks pakkumine ja samal päeval on tunnistaja politsei poolt juba üle kuulatud, pole kohtul mingilt põhjust arvata, et antud mõlk tunnistaja sõidukile tekkis mingil muul moel kui A N tegevuse (jalalöögi) tagajärjel.
  2. Kohtuväline menetleja leidis otsuses, et A N on temale etteheidetava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on A N toime pannud koguni kavatsetult, mis on kõige raskem teo toimepanemise vorm.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 14. A N võttis hoogu enne autoukse jalaga löömist. Tema löök oli sedavõrd tugev, et auto pardakaamera salvestis ja sellega seoses ka sõiduk ise rappus, kuigi selles istus samal ajal sees veel üks reisija. Kui A N sooviks oleks olnud vaid ukse kinni panemine, siis oleks seda tehtud kätega, sest nagu salvestiselt nähtub, olid A N käed täiesti vabad. Ühtlasi on üldteada, et pelgalt käega sõiduki kerele kahjustuste tekitamine on vähem tõenäoline, kui sõidukit jalaga lüües. Nimelt on jalalöök tugevam ning tekitab tõenäoliselt ka lööjale endale vähem valu ja ebamugavust võrreldes käelöögiga vastu kõva ja tugevat sõiduki kere. Sealjuures nähtub salvestiselt, et esmalt lööb A N jalaga ust, mille tagajärjel see sulgus, suundub juba tagasi enda auto poole, kuid poolel teel pöörab tagasi ja hakkab alles siis midagi A Sle seletama tema poole näpuga osutades. Kohtu hinnangul on sellest aru saada, et isik pärast A S sõiduki löömist mõtles esmalt tagasi minna enda sõiduki juurde, aga siis mõtles natukene ümber ja ütles enne veel midagi talle ja alles seejärel läks enda sõidukisse. Sealjuures sai A N aru ja veendus juba sündmuskohal, et tema juhipoolsel küljepeeglil mingeid vigastusi ei ole, kuid sellest hoolimata väljus enda sõidukist ja suundus A S sõiduki poole. Selline sündmuste käik kinnitab, et A N esmaseks eesmärgiks oli justnimelt teise sõiduki kahjustamine, mitte pelgalt teisele juhile tegudega ja/või sõnadega märku anda, et ta lahkuks või üldse teise sõiduki juhiga suhelda. Teadliku jõulise löögi tegemist kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv A N agressiivne ja ärritunud olek alates tema enda XXX sõidukist väljumisest kuni sinna naasmiseni. Seega valides ründevahendiks jala, võttes sealjuures hoogu ning väljudes enda sõidukist agressiivselt meelestatuna ning ilmselge eesmärgiga teist sõidukit kahjustada (tõenäoliselt reaktsioonina A S poolt käega tema autopeegli löömisele, mis omakorda oli reaktsioon sellele, et A N trügis reastumisele sedavõrd agressiivselt vahele, et toimus sõidukite 6

(9)4-25-4678 peeglite kokkupuude ning A S arvas, et tema kõrvalistujapoolne peegel sai seetõttu kahjustada), mitte selleks, et teise sõidukijuhiga suhelda, pidas A N ka võimalikuks, et tema tegevuse tulemusena võib tekkida teisele sõidukile kahju. Seega A N seadiski eesmärgiks teise sõidukijuhi sõiduki kahjustamise ning pidas ka võimalikuks, et tema tugev jalahoop võib sellise tagajärje ka kaasa tuua. 15. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A N puhul on täidetud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. 16. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A N on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka menetlusaluse isikuna antud ütlustes viidanud, et ta pani teo toime afektiseisundis, oli šokis ning pidi pärast sündmust võtma ka rahusteid (kohtu tl 2; KVM tl 11). Peaasi.ee info kohaselt on afekt emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekti olemasolu tuvastamiseks tuleb hinnata süüdistatava ja kannatanu käitumist tervikuna. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et selline A N väide ei ole eluliselt usutav. Isik, kes on šokis või hirmunud, ei järgneks agressiivsele ja ettearvamatult käituvale isikule, vaid püüaks hoopis eemalduda ja võimalusel abi paluda. Videosalvestuselt nähtub, et pärast A S eemaldumist väljub A N autost, järgnes teisele isikule ja lahendab tekkinud olukorra sellistelt, et vastab teise osapoole emotsionaalsele käitumisele omapoolse füüsilise rünnakuga teise isiku vara vastu. 17.

§ 28

lg 1 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Praegusel juhul välistab hädakaitseõiguse ainuüksi asjaolu, et A S rünne oli selleks hetkeks juba lõppenud, kui A N alles autost väljus. Sealjuure ütleb A N ise ka, et ta läks närvi (vt kohtu tl 2, KVM tl 11) ehk põhimõtteliselt vihastus A S käitumise peale. Siinkohal märgib kohus, et A S sõiduki parkakaamera salvestiselt nähtuva pinnalt on põhjust arvata, et tegelikkuses läks A N närvi ja vihastus juba siis, kui A S ei lasknud tal tema ette reastuda. Nimelt sõitis A N ise põhjendamatult lähedale kuni sõidukite kokkupuuteni ehk agressiivselt trügis lõppevalt sõidurajalt vasakpoolsele rajale vahele. Kui kokkupuude oli ära olnud, siis kasutas aga olukorda ära, et mõlemad autod jäid seisma, tegi kiire sõiduki kerge suunamuutuse paremale ja siis kiirendas ikkagi vasakpoolsele rajale A S sõiduki ette. Just sellest olukorrast tingituna ehk sellest, et A N ise enda agressiivse sõidustiili tõttu põhjustas kahe sõiduki kokkupuute (mille tagajärjel õnneks vigastusi sõidukitele ei tekkinud, kuid seda A S tol hetkel ei teadnud veel, arvates vastupidist), ärritus omakorda A S ning kui sõidukid jäid punase fooritule taga seisma, siis läks ja lõi käega A N sõiduki juhipoolset küljepeeglit. Sealjuures ei ole ei A S kõnnakus, liikumises ega muus seesuguses näha mingit agressiivsust. Ühtlasi on näha, et ta valib teadlikult käelöögi ja selliselt, et see ei põhjustaks teise juhi sõidukile kahjustusi, lüües kergelt, käeseljaga ning jakis oleva käeosaga teise sõiduki peeglit. Kuid hoolimata sellest, et sellest käelöögist A N ise veendus mingit kahjustust ei järgnenud, väljus viimane oma sõidukist ja läks omakorda A S sõiduki juurde, et seda lüüa. Seega ei esinenud mingit vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünne, et mida A N oleks pidanud või võinud omapoolse ründega kaitsma/tõrjuma minna. Rääkimata selles, et kui A S lõi tema sõidukit käega ja kergelt, siis tema jõuliselt ja jalaga ehk isegi kui oleks vahetu rünne olnud (mida ei olnud), siis sellele A N poolt järgnenud reaktsioon oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne. Igasugused A N põhjendused sellest, kuidas ta tundis ohtu A S poolt on arvestades salvestuselt nähtuvat kohtu hinnangul ilmselgelt otsitud, toodud enda käitumise õigustamiseks ja täiesti põhjendamatud. Siinkohal märgib kohus ka, et ümberreastumisel ei ole ega olnud mingit parema käe reeglit või muud reeglit, millest tulenevalt oleks olnud A Nl ümberreastumisel eesõigus. Liikluses tuleb käituda kõigi teisi arvestavalt, 7

(9)4-25-4678 lugupidavalt ning hoolsalt, mitte enda olematut õigust või isiklikku huvi agressiivselt taga ajada. 18. Ühtlasi on A N süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses. Seega on A N pannud toime temale

§ 218lg 1 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd kohtu hinnangul ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb A Nle mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 19.

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka

§ 47lg 1) või kuni 30 päeva pikkuse arestiga.

Keskmine rahatrahvi määr kõnealuse rikkumise eest on 150 trahviühikut ehk 1200 eurot, kuivõrd üks trahviühik vastab 8 eurole (

§ 47lg 1 teine lause).

20.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et A N puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 2). Sellega nõustub ka kohus. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole A N üles näidanud kahetsust. Hoopis vastupidi, ta on kogu sündmuse puhul leidnud, et selle algatas A S, tema ise on hoopis kannatanu ning süüdistanud A S veel võimaliku kelmuse toimepanemises, mis ei vasta aga tõele. Nagu kohus eespool märkis, siis sai kogu sündmuste ahel alguse A N enda lubamatust ja agressiivsest käitumisest sõidukijuhina liikluses. Kohus arvestab A N süü suuruse hindamisel veel asjaoluga, et menetlusalune isik on pigem pisendanud enda rolli 09.10.2025 aset leidnud juhtumis, leidnud õigustusi, miks sündmus üldse aset leidis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sündmus leidis aset nn liiklusraevust tingituna, kus juhid ei suutnud jääda liikluses viisakateks ja teineteisega arvestavateks, mis väljendus emotsionaalse reaktsioonina. Seega arvestab kohus siinkohal ka sellega, et sündmuste eskaleerumises oli mõnevõrra roll ka tunnistaja A Sl (lüües käega A N autopeeglit). Samas A N tekitas teise isiku varale kahjustusi kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise viis. Lisaks arvestab kohus süü suuruse juures asjaoluga, et tekitatud kahju on vähemalt 971,40 eurot (kui ei arvesta asendusauto renditasu). Arvestades, et asja kahjustamine on väärtegu, kuni selle tekitatud kahju väärtus ei ületa 4000 eurot, on antud juhul tekitatud kahju suurust arvestades tegemist pikem väiksele süüle viitava asjaoluga. Oluline on ka see, et A Nl pole kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi (KVM tl 40), mistõttu on põhjust loota, et tegemist oli üksikjuhtumiga ning edasiselt suudab isik hoiduda uute süütegude toimepanemisest. 22. Kohtuväline menetleja on A Nle karistuseks määranud 25 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahvi, mis on vaid 1/12 maksimaalsest karistusest ehk sisuliselt on kohtuväline menetleja karistanud A Nt minimaalse määra lähedases määras karistusega. Kohtu hinnangul oleks tulnud A Nt eeltoodud süü suurust mõjutavaid ja eripreventsiooni silmas pidades karistada siiski suuremas määras oleva rahatrahviga. Kuid VTMS § 132 p-s 2 sätestatud reformatio in peius-põhimõtte kohaselt ei või kohus kaebemenetluse tulemusena menetlusaluse isiku olukorda raskendada. See tähendab, et isegi kui kohtu hinnangul ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus isiku süü suurusele ning on liialt leebe, ei saa kohus isiku kaebuse alusel väärteoasja arutades isikule mõista raskemat karistust võrreldes antud juhul Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud rahatrahviga. 23. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku 8

(9)4-25-4678 toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta, mistõttu jätab kohus antud juhul muutmata Politsei- ja Piirivalveameti otsuse A N karistamises

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga.

  1. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 259025002937 tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.