lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav P.E isikukood XXX; elukoht: xxx, kodakondsus: määratlemata; xxxharidus; emakeel: ukraina ja vene keel; töökoht: xxx; eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 16.08.2019 otsusega mõisteti süüdi
MS § 238 lg 2,
lg 1,
lg 1 ja 4 sätteid kohaldades asendati vangistus 237 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks oli 1 aasta ja 6 kuud. Karistus täidetud. Tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja jurist Ivo Kaurit RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada P.E süüdi
lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel asendada P.E-le mõistetud karistus, s.o vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud, 540 (viissada nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga. 1 1-24-623
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada P.E-d üldkasuliku töö tegemisel järgima
lg 1 p-des 1-6, lg-s 4 ja ja lg-s 2 p-s 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.E on kohustatud:
lg 2 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võ tta P.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Lisakaristuse algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Liik lusseaduse §-st 127 tulenevalt on süüdimõistetu kohustatud 5 (viie) tööpäeva jo oksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud: Mõista P.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1 230 eurot; - kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu summas 212,40 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot, s.o kokku 1 464 (üks tuhat nelisada kuuskümmend neli ) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõust umisest 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700003494 ning selgitus „P.E , 1-242 1-24-623 623, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid • sõiduauto Subaru Forester, reg tunnusega XXXXXX, mis on tagastatud omanikule/seaduslikule valdajale, jätta selle omanikule/seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. P.E-d süüdistatakse
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 16.08.2019 Harju Maakohtu poolt
lg 2 järgi (kuriteo toimepanemise ajal karistus oli kehtiv), juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult, 04.09.2023 kella 00:57 ajal Harjumaal Tallinn-Narva mnt 31. kilomeetril mootorsõidukit Subaru Forester reg tunnusega XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 2033T järgi etanooli veres 2,55 mg/g +/- 0,06, k=2), st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,49 mg/g. Sellise tegevusega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 näeb ette, et juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani P.E toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
2. P.E , tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus P.E: - süüdi tunnistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõistetav karistus asendada
sätetele vastavalt 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata kaks aastat. P.E on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima
Sh on ta kohustatud kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Analüüsid tuleb anda järgmistel aegadel: - 1 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsil nõutav näit puudub: - kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml; - kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml; - üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml. 3 1-24-623 Süüdistatav on kohustatud esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. Lisakaristusena taotleb prokurör
lg 2 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel P.E-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Menetluskulud kogusummas eurot 1464,40 eurot jäävad P.E kanda. Samuti on kokkuleppes kokku lepitud, et mootorsõiduki Subaru Forester reg tunnusega XXXXXX on tagastatud ja elektroonilised andmekandjad, so CD-plaat jääb toimikusse.
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes – neid on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevaid andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis. Kuriteo toimepanemise vahendiks osutub sõiduk, ent kokkuleppest nähtuvalt on selles kokkulepe saavutatud ja kohtul puudub alus kokkuleppes toodust erinevale seisukohale asumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.