Obsah (15)

§ 172§ 663§ 657§ 654§ 651§ 659§ 456§ 667§ 662§ 238§ 652§ 436§ 173§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18601 Tsiviilasi X avaldus Sau

§ 172lg 1).

Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega Harju Maakohus jättis avaldaja nõuded rahuldamata, ning rahuldada avalduse ka 08.10.2024 üldkoosoleku otsuse p-s 5 otsustatud põhikirja muudatuse halduskulude ja ampritasu kehtetuks tunnistamise osas ning üldkoosoleku otsuse p-ga 8 kehtestatud majanduskava haldusteenuse, jäätmekäitluse, ampritasu, elektri, üldelektri ning üldvee- ja kanalisatsiooni osas. Avaldaja palub jätta menetluskulud korteriühistu kanda. 4.
2. Maakohus ei ole haldusteenuse osas arvestanud ega kontrollinud avaldaja esitatud väiteid ega tõendeid. Määruses ei ole sisuliselt põhjendatud, miks ei kahjustanud vaidlusaluse põhikirja punkt avaldaja õigustatud huve. Eelduslikult kahjustab KrtS § 40 lg-st 2 kõrvale kalduv kulujaotus korteriomanike õigustatud huve. Avaldaja kulu suureneb 46%, sellest omakorda 65% moodustab halduri kulu, kes võeti juhatuse abistamiseks kaasomandi majandamiseks ja haldamiseks, elamu korrashoiu tagamiseks, vajalike remonttööde korraldamiseks ning sihtotstarbeliste maksete kasutamiseks, mis on otseses seoses kaasomandi osa suurusega. Raamatupidaja tegevus on samuti otseses seoses kaasomandi osa suurusega, kuna tegeleb nii kaas- kui eriomandites tekkivate kuludega ja arvete tasumisega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et halduskulu jaotamise puhul oleks kaalutud erinevaid variante või hinnatud kulujaotuse mõistlikust ja korteriomanike õigustatud huvide kahjustamist. 4.
3. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ei kahjusta põhikirjas ampritasu reguleeriv punkt ülemääraselt avaldaja õigustatud huve. Eelduslikult kahjustab KrtS § 40 lg-st 2 kõrvale kalduv kulujaotus korteriomanike õigustatud huve. Avaldaja selgitab, et talle teadaolevalt on KÜ ja võrguettevõtja vahelise lepinguga valitud paketis kuutasu ja võrguühenduse läbilaskevõime ehk ampritasu. Seega on mõiste ampritasu põhikirjas ja majanduskavas eksitav ning arvetel kasutatav mõiste „elektrienergia püsitasu“ on arusaadavam ja asjakohasem. Mõistet „elektrienergia püsitasu“ peaks kasutama ka põhikirjas, kuna see annab aluse majanduskava ja arvete koostamiseks. 4.
4. Põhikirja p 4.2.
5. all on puudu elektri kulujaotus. Elektrileping on ühistu nimel, kuid igal korteril on elektriarvesti ja kahetariifine (päevane/öine) arvestus. Kuna vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud põhikirjas elektri kulujaotust eraldi välja toodud ei ole, peaks põhikirja järgi kohalduma selle p 4.2.6.15 toodud „muude kulude“ kulujaotus ehk korteriomandi m2 järgi. 5 4.
6. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tegemist oli majanduskava muutmisega. Avaldaja hinnangul võeti vastu uus majanduskava perioodiks 2024-
7. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks on majanduskava kehtiv, kui see läheb vastuollu nii põhikirjaga kui ka KrtS § 40 lg-tega 1 ja
8. Vaidlusalune majanduskava võeti vastu, arvestades 08.10.2024 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja, mis aga sellel hetkel ei kehtinud. Avaldaja vaidlustab jätkuvalt majanduskava kehtestamist järgmiste kulude osas: haldusteenus, jäätmekäitlus, ampritasu, elekter, üldelekter ning üldvesi ja kanalisatsioon. 4.
9. Avaldaja palub kohtul kohustada KÜ-d esitama avalduse Tartu Maakohtu registrile põhikirja muutmiseks. Korteriühistu seisukoht määruskaebusele
10. KÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Edasine menetlus ringkonnakohtus

1. Ringkonnakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist seaduses sätestatust kõrvalekalduva kulujaotuse vaidlustamisel ning palus pooltel selgitada ampritasu ja/või elektrienergia püsitasu kulujaotusega seonduvaid asjaolusid, sh erinevate mõistete kasutamist põhikirjas ja arvetel, vastava kululiigi sisu ning seda, miks ei kahjusta ampritasu/elektrienergia püsitasu korterite arvu põhine jaotus avaldaja huve.
2. Puudutatud isik selgitas, et põhikirjas märgitud „ampritasu“ ja arvel märgitud „elektrienergia püsitasu“ puhul on tegemist sama kululiigiga – elektrivarustusega seotud püsikulu, mis ei sõltu otseselt tarbitud elektrienergia kogusest, vaid teenuse olemasolust ja võrguühenduse tagamisest. Erinevates dokumentides erinevate mõistete kasutamise puhul oli tegemist vaid sõnastusliku erinevusega, mille KÜ on nüüdseks kõrvaldanud. 07.04.2026 kinnitatud uues põhikirjas on kasutatud sõnastust „ampritasu (elektrienergia püsitasu)”. Ampri- või elektrienergia püsitasu jaotamine korterite arvu järgi on mõistlik, sest kõik korteriomandid saavad elektriühenduse olemasolust võrdselt kasu. See kulu ei sõltu reaalsest tarbimisest. Samuti puuduvad tõendid, et avaldajat oleks selle tõttu ebaproportsionaalselt või ülemäära kahjustatud. 8.
3. Puudutatud isik esitas uute tõenditena 07.04.2026 üldkoosoleku protokolli koos osavõtjate nimekirjaga, 2025 majandusaasta aruandega, põhikirjaga ja majanduskavaga.
4. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et KÜ sõlmitud võrgulepinguga valitud paketti (madalpingel üle 63 A ) arvestades on ampritasu mõiste kasutamine eksitav. Avaldajale ei ole teada, kas eriomandite vahel jaotatud amprite ehk eriomandite peakaitsmete suurused on võrdsed või erinevad olenevalt eriomandi suurusest ja kas antud majandamiskulu hulka on arvestatud ka elektri edastamine päeval ja ööl. Nendest asjaoludest sõltuvalt võib võrdne kulujaotus tema huve kahjustada. Elektri edastamise puhul arvestatakse kasututatud elekrienergia kogust kilovatt-tundides (kWh), mida mõõdetakse iga eriomandi elektriarvestiga eraldi. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et kõnealuse kulu jagamine korteriomandite arvust lähtudes oleks õiglane. Eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve. Puudutatud isik on 07.04.2026 üldkoosolekul jaotanud majandamiskulu vastavalt kinnistusraamatusse kantud eriomandi üldpinnale, hinnates sellega, et vaidlustatav jaotus kahjustas väiksemate eriomandite omanike, sh avaldaja õigustatud huve. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku otsuse p 5 ja p 8 vaidlustamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja nõude üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks ka osas, millega muudeti põhikirja halduskulude ja ampritasu arvestamise aluse osas, ning üldkoosoleku otsuse p 8 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega otsustati kehtestada majanduskava haldusteenuse, remondifondi ning jäätmekäitluse, ampritasu, elektri, üldelektri ning üldvee ja kanalisatsiooni kulude osas. Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 22).

11. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja

§ 659järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis 08.10.2024 üldkoosoleku otsuse p 5 ja p 8 avaldaja taotletud osas kehtetuks tunnistamata või nende tühisuse tuvastamata (resolutsiooni p 1 ja 3). Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega jäi rahuldamata avaldaja nõue tunnistada kehtetuks, alternatiivselt tuvastada 08.10.2024 üldkoosoleku protokolli lisaks olnud dokumendi „kodukord“ tühisus. Puudutatud isik ei ole määruskaebust esitanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks 08.10.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse p 5 üldelektri, jäätmekäitluse ning üldvee- ja kanalisatsiooni kulujaotuse põhikirjas muutmise osas (resolutsiooni p 2) ning millega jäi rahuldamata kodukorra kehtetuks tunnistamise, alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõue (resolutsiooni p 3). 12.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Avaldaja soovis enda ärakuulamist juhul, kui kohus seda vajalikuks peab. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada asja lahendamiseks kohtuistungit. 13. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses uuesti juba maakohtumenetluses esitatud dokumendid, sh maakohtumenetluses esitatud menetlusdokumendid ja tehtud määrused põhjendusel, et kohtul oleks asjakohaseid tõendeid lihtsam üles leida.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, kuid

§ 238lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (

238 lg 1 p 2). Kuna kohtutoimikus juba sisalduvad määruskaebuse lisana esitatud dokumendid, siis jätab kolleegium need vastu võtmata. Lisaks esitas avaldaja määruskaebemenetluses ampritasu mõiste eksitavuse põhjendamiseks uue tõendina Elektrilevi 2024 hinnakirja (dtl 1360). Kolleegiumi hinnangul on see tõend asjakohane, mistõttu võtab kohus selle vastu (

§

§ 238lg 1 esimene lause).

Nimetatud tõendi sisulist mõju asja lahendusele käsitleb kolleegium allpool vastavate vastuväidete lahendamisel. 14. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses uute tõenditena 07.04.2026 üldkoosoleku protokolli koos osavõtjate nimekirja, 2025 majandusaasta aruandega, põhikirjaga ning majanduskavaga. Need tõendid ei ole seotud vaidlustatava üldkoosoleku otsustega ega mõjuta 7 vaidlustataval üldkoosolekul vastuvõetud otsuste õiguspärasust. Seetõttu jätab ringkonnakohus need

§ 238lg 1 esimese lause alusel asja materjalide juurde võtmata.

15. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 ja

§ 659

järgi asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Puudub vaidlus, et avaldaja on Saue vald, Laagri alevik, Nõlvaku tn 1 korteriühistu liige. Samuti puudub vaidlus, et 08.10.2024 toimus KÜ üldkoosolek, kus muu hulgas otsustati põhikirja muutmine majandamiskulude arvestuse aluse osas. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt põhikirja muutmise otsuse kehtivuse üle osas, millega muudeti halduskulude ja ampritasu kulujaotuse alust (üldkoosoleku otsuse p 5), ning majanduskava kehtestamise üle halduskulude, remondifondi ja tarbimisteenuste osas (üldkoosoleku otsuse p 8). Seejuures on poolte vahel vaidlus ka selles, kas üldkoosoleku otsusega 8 kehtestati majanduskava kõikide selles toodud kulude osas või üksnes üksikute üldkoosoleku protokollis märgitud kululiikide osas.

1. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule. Riigikohus on selgitanud, et kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve (vt RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753/34, p-d 13.1 ja 13.2). Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 muudeti põhikirja selliselt, et nii halduskulud kui ampritasu jaotatakse korteriomanike vahel võrdselt lähtudes korteriomandite arvust (põhikirja p 4.2.6.7 ja p 4.2.6.14). Seega kalduti kõrvale KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tegeliku tarbimise erandist. Kuna eelduslikult kahjustab selline kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve, siis peab vastupidise esile tooma ja tõendama puudutatud isik.
2. Puudutatud isiku väitel ei ole tegemist kuludega, mille suurus sõltuks kaasomandi osa suurusest, mistõttu ei saa selline kulujaotus olla ka vastuolus hea usu põhimõttega ega väiksemate korterite omanikke koormav. Avaldaja seevastu tõi esile, et halduskulude alla kuulub haldusteenus, raamatupidamine, EKÜL liikmemaks ja muud tasud, ning et halduskulu jaotuse aluse muutmise tõttu suureneb avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa 46%. Maakohus leidis, et halduskulu korterite arvu põhine jaotus on mõistlik, kuna raamatupidamise ja halduri teenuste kasutamine ei sõltu eri- või kaasomandi suurusest ning raamatupidamisteenuse alusel igale korteriomanikule identsete kuluartiklitega arvete koostamine ei ole suuremate korterite puhul suurem töö. Seejuures on maakohus jätnud arvestamata, et halduskuludes sisalduvad ka „muud tasud“, mille sisu ei ole menetluses täpsustatud ning mille puhul ei ole võimalik sisuliselt hinnata, kas nende jaotamine kaasomanike vahel võrdselt oleks õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus halduskulude jaotuse aluse õiguspärasuse hindamisel jätnud põhjendamatult KrtS § 20 lg-s 1 ja 2 sätestatud teistsuguse jaotuse 8 kehtestamisel kohalduva eelduse arvestamata ja jaotanud vääralt tõendamiskoormise. Ühtlasi on maakohtu vastav seisukoht vastuoluline samas määruses üldelektri -, jäätmekäitluse-, ning üldvee- ja kanalisatsiooni kulujaotuse kehtetuks tunnistamise põhjendustega (

§ 436

lg 1 rikkumine, vt ka RKTKo 10.12.2025, 2-18-11694, p 25), mille osas asus maakohus põhjendatult seisukohale, et vastavate kulude jaotus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna puudutatud isik ei ole välja toonud ega tõendanud, et nende kulude korteri- ja või elanike põhine jaotus ei kahjusta avaldaja huve. Seda ei ole puudutatud isik ka halduskulude osas teinud, märkides üksnes paljasõnaliselt, et vastav kulu ei sõltu kaasomandi osas suurusest. Seevastu on avaldaja määruskaebemenetluses esile toonud, et nii halduri, kes võeti juhatuse abistamiseks kaasomandi üle majandamisel, elamu korrashoidmiseks ja remonttööde korraldamiseks ning ühistu liikmetelt laekuvate sihtotstarbeliste maksete kasutamiseks, kui raamatupidamisteenus, mille raames tegeletakse nii kaas- kui eriomandites tekkivate kuludega, on otseses seoses kaasomandi suurusega. Puudutatud isik ei ole vastupidist tõendanud. Seega leiab ringkonnakohus, et sarnaselt üldelektri, jäätmekäitluse ning üldvee- ja kanalisatsiooni kulule ei ole praegusel juhul põhjendatud ka halduskulu jagamine võrdselt korteriomandite arvust lähtudes.

1. Ampritasu osas asus maakohus seisukohale, et seaduses sätestatust erinevat jaotust ei muuda kehtetuks asjaolu, et põhikirjas ja arvetel kasutatakse erinevaid mõisteid. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja tugines ka ampritasu osas KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 rikkumisele, mitte üksnes erinevate mõistete kasutusele. Määruskaebemenetluses selgitas puudutatud isik ampritasu osas täiendavalt, et ampritasu ehk elektrienergia püsitasu on elektrivarustusega seotud fikseeritud määraga püsikulu, mis ei sõltu otseselt tarbitud elektrienergia kogusest ega konkreetse korteri suurusest, vaid on mõeldud võrguühenduse tagamiseks, millest saavad kõik korteriomandid võrdselt kasu. Avaldaja aga väitis, et juhul, kui amprite ehk eriomandite peakaitsmete suurused ei ole võrdsed ning kõnealuses majandamiskulus arvestatakse ka elektri edastamist päeval ja ööl, milline asjaolu ei ole teada, siis kahjustab korterite põhine kulujaotus avaldaja huve. Kuigi ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule tema tõendamiskoormist seaduses sätestatud kulujaotusest kõrvalekaldumise puhul, jäid puudutatud isiku väited selles osas, et ampritasu korterite põhine kulujaotus ei kahjusta avaldaja õigustatud huve, üld- ja paljasõnaliseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik ampritasu osas oma tõendamiskoormist täitnud, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et ampritasu jaotamine vastavalt korterite arvule oleks KrtS § 40 lg 2 järgi põhjendatud. Kuna puudutatud isik ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, ei ole vajalik hinnata sisuliselt ka avaldaja esitatud Elektrilevi hinnakirja. Ampritasu seadusest erinev jaotus on vastuolus KrtS § 40 lg-ga
3. Maakohus tuvastas, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p-s 8 vaadati üle 2024 majanduskava ja kehtestati uued tariifid hooldustasule, haldustasule, heakorra, remondifondi ja diiselkütuse kulule, ning asus seisukohale, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse p 8 on vastu võetud kooskõlas KrtS § 41 lg-ga 4 ja seega kehtiv. Kolleegium sellega ei nõustu. 19.
4. KrtS § 41 lg 4 kohaselt, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja 9 kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Väljatoodud sättes sisalduvaid eeldusi ei ole käesolevas asjas esile toodud, mh puuduvad andmed varasema majanduskava kohta, samuti selle kohta, et varasem majanduskava ei oleks taganud korteriomandit valitsemist selles ettenähtud mahus. 19.
5. Majanduskava (dtl 73-74) kohaselt on tegemist 2024-2025 majanduskavaga perioodiks 2024 oktoober kuni 2025 september. Sellele viitab ka üldkoosoleku päevakorras ja protokollis oleva vastava otsustamisele pandud päevakorrapunkti sõnastus: „Majanduskava 2024 eelnõu üle vaatamine ja kehtestamine“. Majanduskavas sisalduvad vaidlustatud kulud on jaotatud vastavalt samal üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja muutmise otsusega kehtestatud kulujaotustele, s.o vastavalt tegelikule kulule jagatuna korteriomandite arvule (jäätmekäitluse osas vastavalt elanike arvule). Majanduskava lõpus sisalduva märke kohaselt on majanduskava kinnitatud 08.10.2024 üldkoosolekul. Neid asjaolusid arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et tegemist on majanduskava kehtestamisega KrtS § 41 lg 1 tähenduses, mitte üksnes osade tariifide muutmisega, ning avaldaja saab vaidlustada kõikide majanduskavas sisalduvate kulude jaotust.
6. Avaldaja vaidlustas majanduskava kehtestamise järgmiste kululiikide osas: haldusteenus, jäätmekäitlus, ampritasu, elekter, üldelekter ning üldvesi ja kanalisatsioon. Ringkonnakohtu hinnangul on majanduskava ja seega ka seda kehtestav otsus vaidlustatud osas vastuolus KrtS § 40 lg-ga 1 ja 2 ning seega kehtetu. 20.
7. Majanduskavast nähtuvalt on haldusteenuse ja ampritasu kulu arvestamise aluseks korterite arv. Kolleegium asus ülal p-des 17 ja 18 seisukohale, et käesoleval juhul on haldusteenuse ja ampritasu kulu jaotamine põhikirjas vastavalt korterite arvule vastuolus KrtS § 40 lg-ga
8. Seega on seadusega (KrtS § 40 lg-ga 2) vastuolus ka selline kulujaotus majanduskavas. 20.
9. Majanduskavast nähtuvalt on üldelekter ning üldvee ja kanalisatsiooni arvestamise aluseks korteriomandite arv, jäätmekäitlus arvestatakse vastavalt elanike arvule. Maakohus asus seisukohale, et vastav kulujaotus kahjustab eelduslikult osade korteriomanike õigustatud huve ning tunnistas põhikirja muutmise otsuse selles osas kehtetuks (vaidlustatava määruse p 23 ja resolutsiooni p 2). Maakohtu määrus on vastavas osas jõustunud. Seega on seadusega (KrtS § 40 lg-ga 2) vastuolus ka kehtetuks tunnistatud põhikirja sättest lähtuv ja seadusega vastuolus olev kulujaotus majanduskavas. 20.
10. Majanduskavast nähtuvalt on elektrikulu jaotamise aluseks tegelik kulu jaotatuna korteriomandi arvesti näidule. KrtS § 40 lg 1 üldreegli järgi tuleb kulud jagada kaasomandi osade suuruse järgi, kuid KrtS § 40 lg 2 võimaldab jaotada tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud vastavalt tarbitud teenuse mahule, juhul, kui vastav erand on põhikirjas sätestatud. Käesoleval juhul ei ole sellist erandit põhikirjas ette nähtud. Põhikirja p 4.2.
11. alajaotuses, mis reguleerib erinevate kululiikide arvestamise aluseid, ei ole eraldi elektrikulu jaotamise alust välja toodud. Põhikirja p 4.2.6.15 kohaselt tasutakse kulud, mida eraldi välja toodud ei ole, korteriomandi 1 m2 kohta (dtl 78). Seega ei vasta majanduskavas väljatoodud elektrikulu tarbimispõhine jaotus ei põhikirjas ega seaduses sätestatule. Kuna põhikirjas ei ole sätestatud võimalust jaotada elektrikulu vastavalt tegelikule tarbimisele, siis puudub alus KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kulujaotusest kõrvalekaldumiseks.
12. Avaldaja palus määruskaebuses kohustada KÜ-d esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse põhikirja muutmiseks. Avaldaja viidatud TsÜS § 38 lg 8 teise lause kohaselt on kohtu kohustuseks saata otsuse ärakiri registripidajale kande muutmiseks, 10 kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne avalikku registrisse. Äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt kehtis vaidlustatud otsusega, mis tunnistatakse käesoleva määrusega osaliselt kehtetuks, põhikiri 07.11.2024 kuni 07.07.
13. 28.04.2026 on äriregistrisse kantud uus põhikirja redaktsioon, mistõttu puudub vajadus põhikirja osaliselt kehtetuks tunnistava kohtulahendi äriregistrile edastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Kuna määruskaebuse läbivaatamise tulemusena tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha asja uus määrus, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Arvestades, et avaldus rahuldatakse peamistes vaidlusalustes küsimustes, sh nii vaidlustatud põhikirja muutmise kui majanduskava kehtestamise otsuse osas vaidlustatud ulatuses täielikult, siis on õiglane jätta menetluskulud maakohtus tervikuna puudutatud isiku kanda (

§ 172lg 1 teine lause).

Kuigi avaldus jäi põhikirja lisaks olnud kodukorra vaidlustamise nõude osas rahuldamata, moodustas vastav küsimus tsiviilasja materjalidest nähtuvalt väheolulise osa kogu vaidluse mahust. 23. Määruskaebemenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu täies ulatuses puudutatud isiku kanda (

§ 172lg 1 teine lause).

24. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks avaldaja ega puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23). 25. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11