Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (
2 ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. 15. Võlausaldajad Xxxx AS, Xxxx AS, Xxxx, Xxxx OÜ on avaldanud enda nõusolekut kavaga. Xxxxesitas vastuväite. 16.
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. 4
lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. 17. Xxxx teatas enda vastuväites, et kõrvalnõuded peaksid olema samuti kavaga hõlmatud. 24.04.2026 selgitas usaldusisik võlausaldajale, et võlgnik on võimeline kava täitma selliselt, et tasub igakuiselt maksimaalselt 300 eurot. Kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad täidetud 100% ning kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Kõiki võlausaldajaid on selliselt koheldud võrdselt. Enne kava koostamist palus usaldusisik võlausaldajal esitada korrektne võla ümberarvestus koos seadusjärgse intressiga. Kuna võlausaldaja tähtaegselt ei vastanud, siis ei ole kõrvalnõuded kavas ka kajastatud. Sellegi poolest ei oleks ka juhul, kui kõrvalnõuded oleksid märgitud, neid kavaga hõlmatud. Xxxx on ühtlasi toonud välja, et kavaga on võlausaldaja halvemas positsioonis kui oleks pankrotimenetlusega, kuna võlgnikule kuulub vara, mida saaks nõuete katteks realiseerida. Tartu Ringkonnakohus on 17.04.2023 määruses nr 2-22-14247 punktis 15 selgitanud muu hulgas, et kui võlgnikul on igakuine kindel sissetulek, mille arvel võlgasid vähendada, siis ei ole sellises olukorras võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks vara, mis on ühtlasi tema perekonna eluase. Arvestada tuleb, et kavaga saavad täidetud kõik põhinõuded terves ulatuses. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja Xxxxi vastuväide ei ole põhjendatud. Xxxx ei vaidle vastu põhinõude suurusele. Vastuväite sisuks on kõrvalnõuete puudumine kavast. Kohus leiab, et kuivõrd võlausaldaja ei esitanud tähtaegselt korrektset võla ümberarvestust koos seadusjärgse intressiga, siis ei kandnud usaldusisik põhjendatult võlausaldaja kõrvalnõudeid kavasse. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et selle tulemil ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes halvemini, kuivõrd kava kohaselt täidetakse ka teiste võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses ning kõrvalnõuded jäävad täitmata. Seega kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Samuti leiab kohus, et kuivõrd
lg 1 tulenevalt võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel, ei pea kõigi võlausaldajate kõik nõuded saama rahuldatud täies mahus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, arvestades võlgniku maksevõimet ja ümberkujundamiskava realistlikkust, ning kohtu hinnangul on põhinõuete rahuldamine 100% ulatuses mõistlik. Võlausaldajate kõiki nõudeid ei pea täitma täies ulatuses, seega on võimalik jätta kavast välja kõrvalnõuded. Kohus nõustub selles osas usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei saa eeldada nõuete täielikku rahuldamist. Nõuete vähendamise ulatus ei ole menetluses piiratud. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kinnisvara ja sõiduk võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Lisaks pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Samuti tuleb arvestada, et võlgnikul on kindel sissetulek ning ta on motiveeritud võlgnevusi tasuma, et säilitada perekonna eluase ja sõiduk, mis on vajalik igapäeva toimingute tegemiseks. Sellises olukorras 5 ei ole mõistlik eeldada, et vara võõrandatakse võlgnevuste katteks. Mõistlik ja põhjendatud on anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ning vajadusel pereliikmete abiga ilma vara võõrandamata (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023 määrus nr 2-22-14247 p 15). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xxxxi vastuväite kavale rahuldamata. 18.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 19.
lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud arvestada sellega, et võlgnikul säiliks perekonna eluase ning sõiduauto, kuivõrd võlgnikul on ka kaks ülalpeetavat, kellest üks on alaealine. 23. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (
) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023 määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt. 24.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist
Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. 25. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 26.
lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 11.02.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. 7 27. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (
Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (
28.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule. 29. Kohus lisab, et tühistab kava
Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 30. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 31. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1062,50 eurot (12,5 tunni eest tunnitasuga 85 eurot, millele käibemaksu ei lisandu). 31.1.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 31.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa
Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 12,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1062,50 eurot, s.o (12,5 h × 85 eurot). 31.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot. Usaldusisiku tasust 1000 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel OÜ-le Xxxx, mille kaudu usaldusisik tegutseb (
Ülejäänud osas, so 62,50 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult. 32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab
lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.