S § 33 lg 1).
Kohus peatas täitemenetlused ja sundtäitmised. Usaldusisik esitas 15.04.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ees rahalisi kohustusi kokku 20 502,25 euro ulatuses. Võlgniku varaks on sõiduk Volkswagen Sharan, reg.nr xxxxxx, väljalaskeaastaga 1996, millele on seatud arestid kolmes täiteasjas. Sõiduki väärtust ei ole määratud. Kinnisasju ei ole. Võlgnikul on sissetulek- töötasu SA Viljandi Haigla 1015,86 eurot (märtsikuu 2026 näitel). Kõik võlgniku kohustused põhinevad maksekäskudel, mille alusel on algatatud täitemenetlused kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Lisandub kohtutäituri tasu. Võlgniku igakuised väljaminekud on 835 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata oma võimalusega nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine
-s sätestatud korras.
lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). 5.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik M.E on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 20502,25 euro väärtuses. Vara võlgnikul puudub. Tema sissetulek on töötasu 1015,86 eurot. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Kõigi nõuete alusel on alustatud täitemenetlused. Võlgnik M.E on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Võlgnikul on käesoleval ajal töö ja sissetulek, mida optimaalselt kasutades on võimalus teha eraldisi võlausaldajatele nõuete katteks. Võlgnikul on II samba pensionikonto, millel on SEB pensionifonfi 55+ 9531.836 3 osakut. Võlgnikule kuuluva sõiduki väärtust ei ole võimalik hinnata, kuna selle asukoht ja seisukord pole teada. Sõidukil ei ole läbitud tehnoülevaatus ja puudub liikluskindlustus. Võlgniku vara suhtes on algatatud viis täitemenetlust. 6. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus
lg 2 p 2 alusel välja M.E pankroti ja algatab M.E kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine
lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Vastavalt
lg 1 kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Robert Sprengki. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (
S § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab: TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (
). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (
S § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu 4 10. Mare Hiiesalu on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 660 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul M.E maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 10 tundi, sh: - Järelepärimiste koostamine ja edastamine pankadesse, Transpordiametisse, Töötukassasse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta jt andmeallikatele vara ja võlgade kindlaksmääramiseks - 2 t Tutvumine järelepärimiste tulemusena saadud ja kogutud andmetega – 1,5 tundi; Dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega – 1 tund; kogutud dokumentatsiooni põhjal vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande koostamine, esitamine – 5 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine- 0,5 tundi. 11.Usaldusisik on tasu palunud määrata 10 tunni eest summas 660 eurot, tasu maksta välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja büroole OÜ Hiiesalu Consult, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 12.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus peab ajakulu 10 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Võttes aluseks
lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri 5 määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi vahenditest. Määrates usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg 4, lg 51 sätete alusel 10 tunni eest tunnitasuga 66 eurot, on põhjendatud tasu summa 660 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et OÜ Hiiesalu Consult ei ole käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.