Obsah (6)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

2-26-55 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2026, Jõgeva Tsiviilasja number 2-26-55 Tsiviilasi Z.N-i hagi T.X-i vastu elatise

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 6.

§ 101

lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:  Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud 2 2-26-55     eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja
3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7)
4. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hageja kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hageja igakuiste võimalike kulude põhjendatust
5. Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on töötu ega saa elatist maksta nõutud summas. 9.

§ 102lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§-i 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 10. Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. 10.1 Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule andmeid ega ühtegi tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas. 10.2 Kostja on väitnud, et ta on töötu, otsib tööd ja tema sissetulekuks on töötutoetus, mille kohta on kostja esitanud Töötukassa tõendi. Kostja ei saa enda sõnul elatist maksta, sest tema sissetulek on vähenenud ja ta otsib tööd. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Töötuks olemine ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja on töövõimeline inimene, kellel tuleb leida töö ning hakata panustama hageja ülalpidamisse. See, et kostja on töötu, ei tähenda, et kostjal lapse 3 2-26-55 ülalpidamiskohustus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis

§ 101sätestatud ulatuses.

11. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega ei kuulu

§ 101lg 6 kohaldamisele.

Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5.

1. Hageja on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest 02.01.
2. 12.1 Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot) 12.2 Otsuse tegemise ajal on ühe kuu elatise suurus 318,62 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 62,76 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). 12.3 Kohus mõistab elatise hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta
3. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt 07.10.2025-31.12.2025.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 905,22 eurot (301,74€ x 3 k).

1. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Kohus määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis (sh tagasiulatuv elatis) maksta hageja isa pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu
2. kuupäevaks makseselgitusega „Z.N-i elatisraha ja kuu, mille eest elatist tasutakse“. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda ühekordse maksena makseselgitusega „Elatis tagasiulatuvalt“. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning palunud oma menetluskulud välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid TsMS § 164 lg 1 2 ja lg 3 mõttes, mis tingiksid menetluskulude jaotuse muul viisil kui jätta kulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik 4