Obsah (9)

§ 4034§ 402§ 1§ 4062§ 406§ 403§ 94§ 113§ 416

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3040,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja P. M. hagi K. P. vastu võla Kostja: K. P.

§ 4034lg 7 ümberarvestatud nõude, mille kohaselt on põhivõlg 1821,83 eurot ja 12.

detsembrist 2024 sissenõutavaks muutunud viivised kuni

1. juulini 2025 127,62 eurot. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandjal ei ole kohustust sõlmida uut maksegraafikut. KOSTJA SEISUKOHT 2
2. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid

1. aprillil 2024 krediidikontolepingu (tarbijakrediidileping) nr 571314167 (dtl 16-45). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 2000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga
2. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 51,78% (dtl 16), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 2000 eurot, krediidiintressimäära 41,88% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 85). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
3. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate 3 maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja märkis, et krediidiandja on
2. aprilli 2024 lepingu sõlmimisel tuvastanud kostja laenutaotluse alusel igakuised sissetulekud 820 eurot. Krediidiandja arvutas Maksu- ja Tolliameti maksuandmete alusel, et kostja netosissetulek on 881,68 eurot. Seega on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute kohta. Krediidiandja arvestas kostja majandamiskulude suuruseks kostja laenutaotluses märgitud 400 eurot ja finantskohustusteks laenutaotluses märgitud 25 eurot, mis korrutati 1,1-ga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kostja laenutaotluses märgitud teavet majandamiskulude või finantskohustuste suuruse kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte(d). Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Vastutustundliku laenamise põhimõtte üks eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse.
3. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on kostja esitatud teabe kontrollimata jätmisega rikkunud enda kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034lg 4 teine lause).

9. Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4 11. Hageja esitas koos hagiga ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 93). Hageja märkis, et ümberarvestuse tulemusena on põhinõue 1821,83 eurot, mis koosneb saadud krediidist (2019,07 eurot), millest on maha arvutatud tagasimaksed 197,24 eurot ja viivistest

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras 127,62 eurot (alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni

1. juulil 2026).
2. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (septembri, oktoobri ja novembri 2024 arved) tasumisega (dtl 89). Tasuda tuli iga kuu vastavalt edastatud arvetele (lepingu p 11.1, dtl 21). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 54). Hageja ei ole täpsustanud, kas kostja oleks olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral. Arved, mille tasumisega kostja hilines sisaldasid ka intressi (dtl 55-57) lepingujärgses määras, s.o 41,88% aastas. Ümberarvestuse korral ei võinud krediidiandja nõuda seega kostjalt enam kui viivist

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimääras, kuna see ei ole suurem kokkulepitud intressimäärast. Kohus andis

1. märtsi 2026 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustamaks, kas tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused (s.o võlgnevus kolme üksteisele järgneva tagasimaksega) täidetud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja ei ole seda täpsustanud, vaid on üldsõnaliselt märkinud: „Hageja jääb seisukohale, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu.“. Hageja ei ole esitanud uut maksegraafikut (st tagasimakseid pole uuesti määratud) ega ka andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvestatud nõude korral lepingu ülesütlemine
2. detsembril 2024 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme osamakse tasumisega viivituses). Hageja uut ümberarvestust ei esitanud. Seega ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas

§ 4034lg 7 sätestatuga.

Hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid. Kohus ei pea hageja eest ümberarvestust (sh kohaldama seadusjärgset intressi nagu leiab hageja) tegema. 13. Kohus leiab, et kuna eespool on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma 5 nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995/15). Hageja ei ole käesolevas asjas selgitanud ega tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 11. märtsi 2026 kohtunõudest

§ 4034

lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib ega esitanud uut hagiavalduse taotlust), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. 14. Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud ning toimikust ei nähtu kostjal menetluskulude tekkimist, siis järelikult hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6