Obsah (12)

§ 204§ 123§ 133§ 542§ 545§ 54§ 546§ 541§ 543§ 566§ 29§ 132

4-26-335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-335 (2302,25,016013) Kohtunik Mairi Hein

) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2302,25,016013, millega Andrus Kuzmini karistati LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot osaliselt, s.o karistuse täitmise viisi osas.
2. Teha uus otsus osas, millega määrata, et määratud rahatrahv summas 400 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt, s.o. 40 eurot kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. 1 4-26-335 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Otsuse koopia edastada Andrus Kuzminile ning Politsei- ja Piirvalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK JA VÄÄRTEO ASJAOLUD
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 12.01.2026 otsusega väärteoasjas 2302,25,016013 karistati Andrus Kuzmini LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt andis Andrus Kuzmin mootorsõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx vastutava kasutajana mootorsõiduki kasutamiseks teisele isikule. Mootorsõiduki vastutava kasutajana ei säilitanud ta andmeid selle isiku kohta kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel ei esitanud temale nimetatud mootorsõidukit 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures Mehaanika tn ja Paldiski tn vahel suunaga Paldiski mnt kasutanud isiku andmeid: isiku ees- ja perekonnanime, isiku aadressi, isiku sünniaega või isikukoodi ning isiku juhiloa numbrit.
3. 02.02.2026 esitas Andrus Kuzmin Harju Maakohtule kaebuse (koos lisadega), milles leidis, et 12.01.2026 väärteoasjas nr 2302,25,016013 tehtud otsus tuleb tühistada. Kaebuse kohaselt kuulub mootorsõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx kaebajale. Kohtuväline menetleja edastas väidetavalt trahviteate 02.07.2025 kell 9.56 kaebaja e-posti aadressile xxx, kuid jättis kontrollimata asjaolu, et sellist e-posti aadressi ei eksisteeri – sellekohane veateade saabub koheselt saaja e-posti aadressile. Täiendavalt saadeti 18.07.2025 trahviteade nr 223025138768 adressaadile Andrus Kuzmin Omniva vahendusel tähtkirjaga kättetoimetamiseks rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxx. 31.07.2025 tagastas Omniva tähtkirja kohtuvälisele menetlejale, kuna tähtkirja ei nõutud välja hoiutähtaja jooksul. Kaebaja elas suvisel ajal maakodus ning ei osanud ette näha, et tema elukoha aadressile võib eelnimetatud dokument tulla. Trahviteade avaldati Avalikes Teadaannetes 31.07.2025 ning loeti avalikult kättetoimetatuks 01.09.
4. Kaebaja sai trahviteatest kogemata teada hoiatustrahvide portaalis 04.09.2025 ning esitas taotluse kiiruskaamera salvestise ja taatluse andmete väljastamiseks ning automaatse liiklusjärelevalve selgitamiseks, mis kaebajale väljastati 15.09.
6. Kaebajale väljastatud fotol on näha tema autoga sarnane mootorsõiduk, millel on talle kuuluva auto numbrimärk. Foto on tehtud liikuva mootorsõiduki tagaosas asuvast numbrimärgist ja külgvaatest ei ole võimalik näha sõiduki juhti. Kaebaja oli sellel kuupäeval oma mäletamise kohaselt parkinud sõiduki elukoha juurde asuvasse parklasse ja ei olnud 2 4-26-335 linnas, seega pöördus ta 15.09.2025 Politsei- ja Piirivalveameti poole isiku tuvastamiseks. Kuivõrd salvestise taotluse vastuses oli lisatud ka märkus, et „Taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega“ tasus kaebaja hoiatustrahvi 28.09.2025 summas 47 eurot.
7. Kaebaja esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotluse hoiatustrahvi tühistamiseks ja palus heauskselt sisuliselt abi isiku tuvastamiseks. Kaebaja soov oli veenduda, kes juhtis sõidukit. Kaebaja ei ole kordagi välistanud ka asjaolu, et kiiruskaamera fikseeritud rikkumine võis aset leida ka tema süül, kuid sellisel juhul oleks kiiruskaameta reageerinud välgatusega. Sellist asja aga pole olnud. Ise ta oma mootorsõidukit teistele pole andnud, küll aga on auto võtmed kodus avalikus kohas.
8. 24.10.2025 trahviteates nr 223025138768 esitatud kaebuse menetlemise selgitamises asus Politsei- ja Piirivalveamet seisukohale, et trahviteate nr 223025138768 puhul lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 03.10.2025, seega 14.10.2025 esitatud täiendav kaebus oli esitatud rohkem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist.
9. Kaebaja on oma süüteo eest 28.09.2025 hoiatustrahvi tasunud ning seega peaks olema nn „karistus“ kantud ja juhtum lõpetatud ning kaebaja sisuline palve isiku tuvastamiseks jäeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt rahuldamata.
10. 24.10.2025 nr 2.2-4/1423-10 saadetud kirjast aga selgub, et kohtuväline menetleja uuendab trahviteate nr 223025138768 menetluse ning edastab materjalid menetlemiseks juhtumi toimumiskoha järgsele politseiasutusele Põhja prefektuuri.
11. 30.12.2025 esitas kaebaja 17.12.2025 koostatud väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt tema ei nõustu talle etteheidetud õigusrikkumise toimepanemisega. Kaebaja on korduvalt kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et soovib teavet ja abi sõiduki juhi tuvastamiseks ning pelgalt sõiduki tagaosas oleva numbri nägemine ei tohiks olla karistuse määramise aluseks. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et ei ole oma sõidukit kellegi kätte andnud.
12. Kaebaja hinnangul on tegemist kohtuvälise menetleja poolse pahatahtliku käitumisega. Kui kaebaja oleks teadnud, et isegi temapoolne taotlus isiku tuvastamiseks toob kaasa talle sellises ulatuses määratud rahalise karistuse, poleks ta Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördunud, arvestades asjaolu, et hoiatustrahv oli juba tasutud. Kaebaja viitab kaebuses

§-le 29 1 lg 1, §-le 30 lg 1 p 1 ning §-le 543 lg

2. Kohtuistung toimus Harju Maakohtus 06.04.
3. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja seisukohad kohtuistungil
4. Kokkuvõttes leidis kaebaja, et vastavalt EV Põhiseadusele ei pea tema tõendama oma süütust, vaid menetleja peab tõendama tema süüd. Antud asjas puuduvad tõendid, et ta oleks olnud kõnealusel hetkel sõiduki roolis. Menetleja esitatud foto on tehtud sõiduki tagant, mistõttu on juht tuvastamata. Teda süüdistatakse andmete mitte talletamises selle kohta, kellele ta sõidukit kasutada andis. Kinnitab veel kord - tema ei ole oma sõidukit sellel hetkel kellelegi teisele kasutada andnud, seetõttu ei saanud tal tekkida kohustust talletada andmeid 3 4-26-335 kolmandate isikute kohta. Seadus ei kohusta omanikku pidama logiraamatut olukorras, kus ta autot välja ei anna. Kuna tema autot ei juhtinud ja ka kellelegi teisele seda edasi ei andnud jääb üles põhjendatud kahtlus, kuidas tema sõiduki numbrimärk kaadrisse sattus. Tema ei saa välistada numbrimärgi kuritegelikku kopeerimist ja duplikaadi kasutamist kolmandate isikute poolt. Kuna menetleja pole seda kahtlust ümber lükanud, tuleb see vastavalt süütuse presumptsioonile tõlgendada tema kasuks. Ta ei ole kohustatud andma ütlusi iseenda vastu. Jääb oma kaebuse juurde, ta ei ole rikkunud seadust ja politsei pole vastupidist tõendanud. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning väärteomenetluse otsus muutmata. Andrus Kuzminile heidetakse ette, et ta ei säilitanud ega esitanud politsei nõudmisel andmeid, kes kasutas tema kasutuses olevat sõidukit
6. juunil
7. Isik väidab ühest küljest seda, et tema sõidukit kasutanud ei ole, kuid ka seda, et tema pole sõidukit kindlasti kasutada kellelegi andnud. Isik selgelt väljendas, et tema sõidukit sellel päeval kindlasti kasutanud ei ole. See tähendab, et sõiduk pidi olema kellegi teise kasutuses. Kui kaebaja väidab, et tema sõidukit kasutati kuritegelikul moel, siis on tegemist pööratud tõendamiskoormusega. Andrus Kuzmin peab ise tõendama, et keegi on pahatahtlikult võtnud tema sõiduki või pannud sellele külge numbri duplikaadid. See ei ole mitte mingil moel levinud praktika. Aeg ajalt varastatakse numbrimärke, aga et keegi võtab Soomest auto, Eestis varastab selle numbrimärgi või tellib duplikaadi – sellist praktikat kohtuvälise menetleja esindaja andmetel ei ole olnud.
8. Isiku käest küsiti konkreetselt politseis, kes seda sõidukit sellel päeval kasutas ning tema omakäeliselt antud ütlus on see, et ta ei tea, kas ja kes kasutas või kas see üldse oli tema sõiduk. Kuna isik ei avaldanud andmeid, mida seaduse kohaselt on ta kohustanud avaldama, tõendab see, et ta on toime pannud LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 800 eurot. Isik pani toime rikkumise, mille eest tuleb määrata karistus. Seadusandja on pannud isikule kohustuse anda välja informatsioon, kes sõidukit kasutas. Kui isik seda ei tee, siis ta mitte ei anna ütluseid enda vastu, vaid rikub seaduse punkti. Asjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, isik on varem karistamata, mistõttu on põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras, mida antud asjas ka tehti. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on see põhjendatud karistus. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133loetletud küsimused.

15.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isiku süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvaliftseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on 4 4-26-335 järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Andrus Kuzminile esitatud väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et ta mootorsõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx vastutava kasutajana andis mootorsõiduki kasutamiseks teisele isikule ning ei säilitanud selle isiku andmeid kuue kuu jooksul ega esitanud neid liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Nimetatud mootorsõidukit juhiti 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures Mehaanika tn ja Paldiski tn vahel suunaga Paldiski mnt poole. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi on tegu kvalifitseeritud LS § 261 lg 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt on karistatav mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmine.
2. Väärteo protokolli ning vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Andrus Kuzmin LS § 72 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 ning LS § 72 lg 3 nõudeid. LS § 72 lg 2 järgi kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi (p 1); mootorsõidukit kasutanud isiku aadress (p 2); mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood (p 3) ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number (p 4). LS § 72 lg 3 järgi laienevad vastutavale kasutajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. Seega piisab objektiivse koosseisu täitmiseks sellest, et mootorsõiduki omanik jätab esitamata mootorsõidukit kasutanud isiku andmed (ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning juhiloa number).
3. Kohtu hinnangul on Andrus Kuzminile esitatud väärteoetteheide tõendatud järgmiste tõenditega.
4. 02.07.2025 koostatud trahviteade nr 223025138768, mille kohaselt sõitis 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, sõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 61 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 7 km/h. Kirjeldatud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.

§ 542ja LS § 262 p 1 alusel määrati Andrus Kuzminile hoiatustrahv 49 eurot.

Trahviteate juurde on lisatud 29.06.2025 kell 11.22 tehtud foto mootorsõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga 169 MSR tagumisest osast. Fotol on kirjas nimetatud sõiduki kiirus 61 km/h ning asukoht Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt (tl 27-29).

1. Andrus Kuzmin esitas 05.09.2025 avalduse Politsei- ja Piirivalveametile liiklustrahvi vaidlustamiseks. Avalduses selgitas ta, et sai trahvist teada juhuslikult alles 04.09.2025, kui sisenes portaali „Hoiatustrahvid“. Posti teel ei olnud temani jõudnud ühtegi teadet ning teda ei ole üritatud isiklikult teavitada. Avalduses leiab Andrus Kuzmin, et trahv on määratud ebaõiglaselt ning palus see tühistada, sest temale ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, 5 4-26-335 et tema või tema juhitud sõiduk on rikkumise toime pannud. Seega palus Andrus Kuzmin tühistada otsus nr 223025138768 ning lõpetada väärteomenetlus tema suhtes (tl 31-32).
2. Andrus Kuzminile edastati 15.09.2025 vastavalt tema taotlusele 29.06.2025 kell 11.22 Mustamäe tee 5, Tallinn juures automaatse liiklusjärelevalveseadmega fikseeritud liiklusnõuete rikkumise salvestis (tl 33).
3. Andrus Kuzmin esitas 15.09.2025 Politsei- ja Piirivalveametile vastuväite hoiatustrahvi kehtivusele (PPA 15.09.2025 vastuskirjale nr 2.2-4/1423-2), milles ei nõustu talle edastatud selgitustega ning milles mh avaldab, et rikkumise ajal ehk 29.06.2025 oli ta linnast ära. Samuti esitas ta nõude, milles mh palub tunnistada hoiatustrahv 223025138768 kehtetuks ja lõpetada menetlus 7 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest (tl 34-36, skaneerimisel lehed vahetusse läinud – kohtu märkus).
4. 24.09.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet koostanud määruse kaebuse käiguta jätmise kohta seoses Andrus Kuzmini 15.09.2025 esitatud kaebusega. Määruses on kokkuvõtlikult leitud, et kaebuses on märkimata mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku isikuandmed. Kaebuse sisu kohaselt väidab kaebaja, et sõidukit kasutas teine isik. Vastutav isik vabaneb hoiatustrahvist, kui ta teatab kohtuvälisele menetlejale, kes kasutas sõidukit trahviteates nimetatud ajal.

§ 545

lg 4 alusel vabaneb mootorsõiduki eest vastutav isik kohustusest kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävitamisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Trahviteate saatmine ja kättetoimetamine on eelnevalt kontrollitud ning selgitustega vastuskiri Andrus Kuzminile saadetud. Trahviteate adressaat on trahviteate nõuetekohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamise käigus kätte saanud, esitades selle kättesaamise järgselt trahviteate kohta kaebuse (tl 54).

1. 28.09.2025 tasus Andrus Kuzmin talle määratud hoiatustrahvi summas 49 eurot (tl 45, kaebuse lisa 2).
2. 17.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud määruse Andrus Kuzmini 14.10.2025 esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Määruses on menetleja leidnud, et kaebus on esitatud rohkem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, mistõttu kaebus ei vasta

§ 545 lg 1 nõuetele.

Kaebus jäeti läbi vaatamata ning tagastati kaebuse esitajale (tl 40).

1. 24.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud kaebuse menetlemise selgituse (kaebuse lisa 5), kuivõrd Andrus Kuzmin esitas 17.10.2025 vastuskirja/taotluse 17.10.2025 koostatud Politsei- ja Piirivalveameti menetlusotsuses tähtaja kehtetuks tunnistamiseks, kuna tema hinnangul on 14.10.2025 esitatud kaebus tähtaegselt esitatud 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest. Selgituses on põhjalikult kirjeldatud trahviotsuse ja A. Kuzmini kaebusetega seonduvat ning selgitatud A. Kuzminile trahviotsuse edastamise ning mootorsõiduki vastutava kasutaja vastustust ja sellega kaasnevaid kohustusi.
2. 28.10.2025 on Politsei- ja Piirivalveameti menetleja koostanud määruse väärteomenetluse uuendamise ja alluvuse muutmise kohta. Määruses leidis menetleja, et kuna mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab asjaolusid objektiivses ja subjektiivses mõttes, siis ei ole 6 4-26-335 võimalik antud asjaolusid lahendada kirjalikus hoiatamismenetluses ning tulenevalt Riigikohtu lahendi 5-17-12 punktist 35, kuulub väärteomenetlus uuendamisele kiir- või üldmenetluse korras. 15.09.2025 trahviteatele 223025138768 esitatud kaebuse kohta koostati 24.09.2025

§ 546

lg 1 alusel määrus kaebuse käiguta jätmise kohta, määrates tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 03.10.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et 15.09.2025 kaebuses on märkimata mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku isikuandmed. Kaebuse sisu järgi väidab kaebaja, et sõidukit kasutas teine isik. Trahviteate kehtetuks tunnistamise alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja 24.09.2025 määruse kaebuse käiguta jätmise kohta määratud tähtajaks 03.10.2025 kaebuses esinevaid puuduseid ei kõrvaldatud ning lisaandmeid sõidukit kasutanud isiku kohta ega pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest teavitamisest ei esitatud. Küll aga on erinevates pöördumistes läbivalt avaldatud mittenõustumist kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteatega ning soovi kasutada kaebeõigust trahviteate vaidlustamiseks viidates võimalikule Eesti Vabariigi põhiseaduse rikkumisele automaatsete kiirusmõõtesüsteemide poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisel ning trahviteate saatmisel liiklusregistri järgsele mootorsõiduki eest vastutavale isikule. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 5-17-12 väärteomenetlus uuendati (tl 51).
2. 24.11.2025 on Põhja prefektuuri liiklussüütegude menetlusgrupi uurija edastanud Andrus Kuzminile e-posti aadressile xxx selgitustaotluse, milles palutakse temal kui mootorsõiduki vastutaval kasutajal edastada tulenevalt LS §-st 72 lg 2 ja 3 menetlejale 29.06.2025 kell 11:22 mootorsõidukit Xxx Xxx numbrimärgiga xxx juhtinud isiku andmed hiljemalt 03.12.2025 (tl 23).
3. Väärteoprotokoll, milles on välja toodud kohtuvälise menetleja andmed, koostamise aeg 17.12.2025 ja koht, menetlusaluse isiku Andrus Kuzmin andmed, sõiduki Xxx Xxx numbrimärgiga xxx andmed, väärteo kirjeldus ning rikutud nõuded ja väärteo kvalifikatsioon ning menetlusaluse isiku Andrus Kuzmini selgitus „Ei tea kas ja kes kasutas või kas oli üldse minu auto“ (tl 19).
4. 17.12.2025 koostatud küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll, mille kohaselt on Andrus Kuzmini KorS § 30 lg 1 alusel küsitletud. Nimetatud protokolli koostamise eesmärk on saada isikult teavet ohu väljaselgitamiseks, sest on alust arvata, et meetmele allutatud isikul on vajalikke andmeid temale kuuluva sõiduki kasutaja kohta, mida sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kohustatud esitama vastavalt LS § 72 lg-le
5. Andrus Kuzmini on protokolli omakäeliselt kirjutanud „Olen vastutav kasutaja. Küsitud kuupäeva kohta ei mäleta“ (tl 21).
6. Andrus Kuzmini 17.12.2025 vastulause, milles mh selgitab, et tema ainus seisukoht menetluse käigus oli, et ta ei mäleta, kus ta konkreetsel päeval ja kellaajal viibis ning kiiruskaamera foto, mis kujutab üksnes sõiduki tagaosa, ei tõenda tema viibimist sõidukis ega selle juhtimist (tl 14).
7. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on mootorsõiduki Xxx Xxx numbrimärgiga xxx vastutav kasutaja Andrus Kuzmin. Teisi kasutajaid ei ole märgitud (tl 53). 7 4-26-335
8. Andrus Kuzmin selgitas kohtuistungil, et hoiatustrahv tehti temale auto tagant otsast, enam vähem peale jaanipäeva, millest tema sai teada täitsa juhuslikult augusti lõpus. Ta tõesti ei suuda meenutada, kus ta konkreetselt sellel päeval oli, kuna aega oli möödas. Kui politsei oleks teinud oma tööd korrektselt, oleks see trahviteade temani jõudnud õigeaegselt ja ta oleks loomulikult seda mäletanud. Ta leidis selle niiöelda trahviteate juhuslikult. Kuna Eestis on niivõrd palju digikelme ja ajakirjandusest käis just läbi informatsioon selle kohta, et digikelmid kasutavad sedasama trahviteemat inimese käest raha välja pumpamiseks, on kõige kindlam vaadata hoiatustrahvide portaalist, kas on trahv tulnud. Ta läks vaatama ja avastas trahvi, mis lõi tal praktiliselt kohe silme eest mustaks, kuna kuupäev oli juba selline, mis tähendas seda, et see läheb kohe kohtutäituri kätte. Tal oli praktiliselt terve nädalavahetuse väga halb olla. Ta kohe küsis järgi, kas see on ikka tema auto, kuna pärast saadeti talle pilt auto taga otsast. Ta teab isiklikult mitut juhtu, kus Soomest romulast on toodud auto siia Eestisse, on siin ära vuntsitud, seejärel on otsitud täpselt samasugune auto siit, selle number on kas siis ära varastatud või on tellitud dublikaat ja sõidetakse sellega ringi. Ka terve sotsiaalmeedia on selliseid videosid täis, kus sõidetakse just nimelt võltsnumbritega. Tal tekkis kohe kahtlus, et kuna pilt oli tehtud tema auto tagumisest osast, et kas see on tema auto või ei ole. Siis tekkis tal küsimus, et kas tema on roolis või keegi teine on roolis olnud, kuna seal ei ole ju tegelikult näha ei auto VIN koodi ega ka ühtegi biomeetrilist jälge. Sellest tulenevalt tekkis tal kahtlus, et see ei pruugi üldse tema auto olla. Oma autot pole ta kunagi mitte kellelegi väljastanud. Ühe korra on ta jätnud küll autoremonti, kus kohas parandati seda, aga ta on täiesti kindel, et sealt ilmselgelt pahatahtlikult tema autot keegi kasutanud ei ole. Võtmed on tal tõesti kodus, avalikult, tema jope taskust või laua peal. Aga kuna tal kodus võõraid inimesi ei käi, ainult tema elukaaslane ja xx-aastane laps, siis ta on täiesti veendunud, et ei tema elukaaslane ega laps tema võtmeid kellelegi teisele andnud ei ole, samuti pole ka ise kasutanud. Ta lihtsalt ei suuda aru saada, et kuidas selline trahv üldse talle tehti ja ma ei suuda ka sellest aru saada, miks seda asja peab üldse arutama, kui seda asja ei ole olnud. Kohtuistungil kinnitas A. Kuzmin, et ta sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastutav kasutaja, hoiatustrahve ta kunagi saanud ei ole. Ta ei ole teadlik sellest, et kiirust mõõdetakse kas sõiduki eesosast või tagaosast, küll aga on teadlik, et sõiduki vastutav kasutaja vastutab sõidukiga toimunu eest. Kinnitas veelkord, et tema ei ole oma sõidukit kellelegi teisele kasutada andnud, seetõttu tal ei tekkinud ka kohustust talletada andmeid kolmanda isiku kohta. Tema sõidukilt tema teada numbrimärki varastatud ei ole.
9. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on võimalik tulla ühesele järeldusele, et 29.06.2025 kell 11.22 on mootorsõidukiga Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx sõidetud Tallinnas Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt sõidukiirusega vähemalt 57 km/h. Nimetatud mootorsõiduki vastutav kasutaja on Andrus Kuzmin. Andrus Kuzmin on vaidlustanud 02.07.2025 koostatud hoiatustrahvi otsuse, märkides 05.09.2025 esitatud kaebuses, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et tema või tema juhitud sõiduk on rikkumise toime pannud ning 15.09.2025 on vastuväites avaldanud, et oli rikkumise ajal linnast ära. 35.

§ 545

lg 3 kohaselt peab füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. 8 4-26-335

1. Sama sätte lg 4 sätestab, et mootorsõiduki eest vastutav isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.
2. LS § 72 lg 2 ja 3 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama punktides 1-4 nimetatud andmed.
3. Trahviotsuse vaidlustamise käigus on Andrus Kuzminile korduvalt selgitatud ja antud võimalus esitada trahviotsuse vaidlustamise aluseks olevaid vajalikke andmeid, kuid seda ta ei teinud. Peale väärteomenetluse uuendamist palus menetleja oma 24.11.2025 kirjaga edastada Andrus Kuzminil kui mootorsõiduki vastutaval kasutajal tulenevalt LS §-s 72 lg 2 ja 3 sätestatud vajalikud andmed hiljemalt 03.12.2025, kuid seda ta ei teinud. 17.12.2025 küsitleti Andrus Kuzmini liiklusjärelevalve teostaja poolt andmeid selle isiku kohta, kes nimetatud ajal mootorsõidukit juhtis. Andrus Kuzmin on väitnud, et ta ei tea kas ja kes kasutas mootorsõidukit, mille vastutav kasutaja ta on või kas oli üldse tema auto. Samuti selgitas ta, et ta ei mäleta küsitud kuupäeva kohta. Kohtuistungil kinnitas Andrus Kuzmin, et tema sõidukilt numbrimärke varastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil õigesti, et käesoleval juhul lasub tõendamiskoormis sõiduki vastutaval kasutajal, mida üheselt sätestab ka LS §
5. Kuivõrd A. Kuzmin 29.06.2025 toimunud rikkumist omaks ei võtnud, ta on trahviotsust vaidlustanud, kuid ei esitanud ka liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel andmeid selle kohta, kes kasutas mootorsõidukit Xxx Xxx xxx 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures, on tegemist LS § 72 lg 2 p 1-4 ja lg 3 kohustuse rikkumisega, mis on kvalifitseeritav LS 261 lg 1 järgi.
6. Andrus Kuzmin on kaebuses selgitanud, et ta on oma süüteo eest 28.09.2025 hoiatustrahvi tasunud ning seega peaks olema nn „karistus“ kantud ja juhtum lõpetatud ning kaebaja sisuline palve isiku tuvastamiseks jäeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt rahuldamata. Tema hinnangul on tegemist kohtuvälise menetleja poolse pahatahtliku käitumisega. Kui kaebaja oleks teadnud, et isegi temapoolne taotlus isiku tuvastamiseks toob kaasa talle sellises ulatuses määratud rahalise karistuse, poleks ta Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördunud, arvestades asjaolu, et hoiatustrahv oli juba tasutud.
7. Siinkohal selgitab kohus, et hoiatustrahv, mille kaebaja on tasunud, määrati kiiruse ületamise eest. Käesoleval juhul on vaidluse all olev trahv määratud kaebajale aga selle eest, et vaidlustades hoiatustrahvi, ei täitnud kaebaja LS §-s 72 lg 2 punktides 1-4 ja lg 3 sätestatud kohustust. Tegemist on eraldiseisvate süütegudega, mistõttu ei vabasta hoiatustrahvi tasumine LS §-s 72 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest vastutusest, eriti olukorras, kui mootorsõiduki vastutav kasutaja hoiatustrahvi jätkuvalt vaidlustab.
8. Andrus Kuzmin on oma kaebuses viidanud

§-le 291 lg

1. Nimetatu sätestab, et kui kohtuvälises menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on väärteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus. 9 4-26-335 Menetluse võib mõne menetlusaluse isiku või väärteo suhtes lõpetada ka osaliselt. Käesolevas menetluses heidetakse Andrus Kuzminile ette nõutud andmete esitamata jätmist. Ta on sõiduki Xxx Xxx xxx vastutav kasutaja, tema isik on menetluse käigus tuvastatud, ta on andnud omakäeliselt kirjutatud selgitusi ning nii 17.12.2025 koostatud väärteoprotokolli kui ka küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli allkirjastanud. Seda kinnitavad ka menetlustoimingute videosalvestised.
2. Kohus selgitab, et

§ 541

lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki vastutavale kasutajale, kui väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht.

§ 541

lg 2 kohaselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes oli mootorsõiduki vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. 44. Eeltoodust tulenevalt on korrektselt tuvastatud liiklusväärteo toimepanemine mootorsõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx ning hoiatustrahv määratud mootorsõiduki vastutavale kasutajale Andrus Kuzminile. Ka trahviteade on korrektselt kätte toimetatud. Nii on see

§ 543

lg 1 kohaselt saadetud posti teel tähtkirjaga Andrus Kuzmini rahvastikuregistris märgitud aadressile, peale seda, kui trahviotsust ei õnnestunud temale elektrooniliselt edastada. Kuivõrd Andrus Kuzmin ei läinud tähtkirjale nõutud aja jooksul järgi, siis võis kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 543

lg 2.

§ 543

lg 3 järgi loetakse trahviteade avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. Nii loeti trahviteade kättetoimetatuks 01.09.2025. Trahviteate kättetoimetamine Andrus Kuzminile on olnud kooskõlas

-i ja kehtiva õigusega ning selles osas on Andrus Kuzmini etteheited alusetud. 45. Vastavalt

§ 566

lg 6 kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. Riigikohtu 12.12.2017 kohtuotsuse asjas nr 5-17-12 kohaselt tuleb analoogia korras nimetatud väärteomenetluse uuendamise alust kohaldada ka juhul, kui hoiatustrahvi vaidlustab mootorsõiduki eest vastutav isik.

1. Andrus Kuzmin selgitas kohtule, et tal tekkis peale trahviteate kättesaamist kahtlus, kas tegemist on ikka tema autoga, kuna pilt saadeti tema auto tagaosast. Ta teab mitut juhtumit, kus Soomes on toodud romulast ostetud auto Eestisse, siin korda tehtud ja seejärel otsistud täpselt samasugune auto, number ära varastatud või duplikaat tellitud ja sellega sõidetakse ringi. Andrus Kuzmini sõnul on selliseid juhtumeid Eestis väga palju. Kohus leiab, et see ei ole eluliselt usutav. Esiteks kui Andrus Kuzmini kasutuses olevalt sõidukilt oleks numbrimärgid varastatud, siis oleks ta selle avastanud ning tõenäoliselt teavitanud politseid või osutanud sellele käesoleva väärteomenetluse käigus. Ka vastuseks kohtu küsimusele, kas 10 4-26-335 tema kasutuses olevalt sõidukilt on numbrimärk varastatud vastas Andrus Kuzmin eitavalt ning selgitas, et tegelikult ta ei ole kontrollinud, kuid oletab, et ei ole.
2. Samuti ei ole kõnealune mootorsõiduk Xxx Xxx romu. Sõiduki detailandmete päringu põhjal on tegemist
3. aasta autoga ning ka trahviteatele lisatud fotolt nähtub, et sõidukil ei ole nähtavaid kahjustusi ja see näeb välja nagu uus. Kokkuvõttes ei toeta Andrus Kuzmini versiooni ükski tõend ning ka kohtuvälise menetleja esindajale teadaolevalt ei ole sellist praktikat esinenud, millele Andrus Kuzmin viitab.
4. Andrus Kuzmin selgitas kohtuistungil ka seda, et oma autot ei ole ta kunagi kellelegi väljastanud. Korra on jätnud selle autoremonti, kuid on kindel, et seal pahatahtlikult autot keegi kasutanud ei ole. Võtmed on avalikult kodus kas jope taskus või laua peal, kuid kodus võõraid inimesi ei käi ning ta on veendunud, et ka tema elukaaslane ja xx-aastane laps ei ole võtmeid kellelegi teisele andnud ega autot ise kasutanud. Ometi osundavad eelnevalt kirjeldatud tõendid sellele, et mootorsõidukiga Xxx Xxx numbrimärgiga xxx on sõidetud 29.06.2025 kell 11.22 Tallinnas Mustamäe tee 5 juures suunaga Mehaanika/Paldiski mnt. Kui mootorsõidukit ei juhtinud Andrus Kuzmin, siis pidi see olema kolmanda isiku kasutuses. Sõiduki vastutava kasutajana on Andrus Kuzmin vastutav liiklusseaduse rikkumise eest, kui ta ei täida seadusest tulenevat kohustust sõidukit juhtinud kolmanda isiku andmed avaldada.
5. Kohus märgib ka seda, et eluliselt ei ole usutavad Andrus Kuzmini selgitused kohtu küsimustele seoses hoiatustrahvi kättesaamisega. Nimelt selgitas ta kohtuistungil, et ei ole varem hoiatustrahvi saanud, kuid hoiatustrahvide portaali otsustas ta minna vaid sellepärast, et ajakirjanduses käis jutt, et kelmid kasutavad ära politsei saamatust ja võivad saata liba trahvinõudeid. Kuivõrd meediast tuli välja aadress, siis otsustas ta minna vaatama. Kohtu hinnangul viitavad Andrus Kuzmini selgitused sellele, et ta on saanud kätte hoiatustrahvi või teabe, et hoiatustrahv võib olla temale tehtud ning seetõttu otsustas kontrollida hoiatustrahvide portaali. Seda kinnitab ka asjaolu, et üldjuhul kui isik ei ole enda teada saanud näiteks kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruse ületamise tõttu trahvi, ei kontrolli ta ka hoiatustrahvide portaali. Samuti ei ole usutav ning on vastuolus tavapärase loogikaga kaebaja väide kohtu küsimusele, et ta ei teadnud, et kiiruskaamerad mõõdavad sõiduki kiirust nii eest kui ka tagant. Kiiruskaamerad on Eesti teedel olnud kasutusel juba pikki aastaid ning tõenäoliselt on ka kaebaja neid varem tänavatel ja maanteedel märganud.
6. Seega osutavad väärteoasjas kogutud tõendid, et Andrus Kuzmin ei ole täitnud LS § 72 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 ning lg 3 kirjeldatud kohustust. Sellise teabe esitamine on sõiduki vastutava kasutaja kohustus ning kohustusest ei vabasta Andrus Kuzmini ka see, et ta ei tea või ei mäleta, kes sõidukit kasutas. Andmete säilitamise kohustus on isikul kuus kuud teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates. Arvestades, et liiklusrikkumine pandi toime 29.06.2025 ning andmeid küsiti selle kohta Andrus Kuzminilt 17.12.2025, ei olnud kuuekuuline tähtaeg möödunud.
7. Sõiduki kasutaja andmete esitamise eesmärk on suurendada liiklusohutust kõigi jaoks ning vähendada liiklusrikkujate karistamatuse tunnet, mis võib tekkida siis, kui rikkuja isikut ei suudeta kindlaks teha. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud LS § 261 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivne külg. Kohus leiab, et väärteoprotokollis 11 4-26-335 on täielikult kajastamist leidnud LS § 261 lg 1 rikkumise faktilised asjaolud, teokirjeldus vastab süüteo koosseisule ning on piisavalt selge.
8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Väärteomenetluses kogutud tõendid viitavad üheselt, et Andrus Kuzmin ei ole täitnud mootorsõiduki vastutava kasutaja kohustust eelpool kirjeldatud andmed sõiduki kasutaja kohta esitada ning temale oli teada, et selline käitumine on karistatav. Kohus leiab, et LS § 72 lg 2 p 1, 2, 3 ja 4 ning lg 3 nimetatud nõude täitmata jätmise pani Andrus Kuzmin toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks mitte avaldada sõidukit kasutanud isiku andmed.
9. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Andrus Kuzmin süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
10. Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja Andrus Kuzmini poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud LS § 261 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki vastutava kasutaja poolt LS § 72 lg 2 sätestatud kohustuse mittetäitmine. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Andrus Kuzminile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus

1. LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Ühe trahvühiku suurus on vastavalt KarS § 47 lg 1 8 eurot. Seega võib maksimaalne mõistetav rahatrahv olla 800 eurot.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Andrus Kuzmini puhul ei esine kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kohus nõustub sellega ning ei tuvastanud KarS §-s 57 nimetatud kergendavaid asjaolusid ega KarS §-s 58 nimetatud raskendavaid asjaolusid. Andrus Kuzmin ei tunnista väärteo toimepanemist ega ole avaldanud vähimatki kahetsust toimepandud väärteo osas.
4. Lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka teisi Andrus Kuzmini süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Andrus Kuzminil puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused.
5. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks on LS § 72 lg-s 2 ja 3 nimetatu. Väärteomenetluses kogutud andmete järgi on B-kategooria juhtimisõigus omistatud Andrus Kuzminile 22.03.
6. Seega ei ole tegemist enam algaja juhiga, vaid isikuga, kes peab olema kursis liiklusnõuetega ning aru saama, et nõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema 12 4-26-335 enda huvides. Samuti peab Andrus Kuzmin mõistma, et kui ta jätab andmed esitamata, mida ta on kohustatud esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel, süvendab see süüteo toimepannud, sh näiteks kiiruse ületamise toime pannud isiku karistamatuse tunnet ning õõnestab teiste liiklejate turvatunnet.
7. Arvestades kaebaja süü suurust, sh kavatsetult väärteo toimepanemist, oma süü mitte tunnistamist, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, siis puudub alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi vähendamiseks. Arvestades, et maksimaalne rahatrahv nimetatud süüteo toimepanemise eest on 800 eurot, siis on Andrus Kuzminile määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, mis vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele.
8. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab andmete esitamata jätmise eest karistamine ka kõiki teisi juhte olema andmete säilitamise osas kohusetundlikumad ja hoolikamad ning neid liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub.
9. Küll aga leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti otsus Andrus Kuzmini karistamises LS § 261 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses ehk 400 euro suuruse rahatrahviga tuleb tühistada osaliselt karistuse täitmise viisi osas.

§ 132

p 2 alusel võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Nimelt leiab kohus, et Andrus Kuzminile on võimalik määrata rahatrahvi asumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 40 eurot kuus. See ei raskenda Andrus Kuzmini olukorda, vaid vastupidiselt muudab tema jaoks rahatrahvi tasumise kergemaks, kuivõrd 400 eurot on tal võimalik tasuda pikema aja jooksul. 63. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine muus osas kui karistuse täitmise viis. Seega puudub ülejäänud osas õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 13