Obsah (4)

§ 405§ 442§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2026, Pärnu Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-15377 Tsi

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Eelkirjeldatud asjaoludel võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

1. Hageja esitas 17.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 220 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja tema sõiduki remondiga seotud kaskokindlustuse omavastutuse ning 100 eurot riigilõivu.
2. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.10.2024 Pärnus aadressil XXX liiklusõnnetus, mille käigus kostja ületas hämaral ajal jalgrattaga sõites ülekäigurajal sõidutee ning sõitis hageja sõidukile ette. Hageja sõiduk vajas remonti, remondikulu kandis kindlustus, kuid hageja tasus omavastutusena 220 eurot. Hageja on tõenditena esitanud väärteoasja otsuse, kindlustuse garantiikirja ning omavastutuse tasumist kinnitava dokumendi (dtl 2–7).
3. Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et õnnetus toimus mootorsõiduki käitamisel ning viitas VÕS §-dele 1056 ja 1057, samuti väitis hageja võimalikku kaassüüd. Hilisemates seisukohtades palus kostja jätta hagi rahuldamata või vähendada nõuet (dtl 14–15 ja 19–20).
4. Kohus nõudis 24.04.2026 kohtunõudega välja väärteotoimiku nr 2670,24,
5. Kohtule esitatud toimikust ning selles sisalduvast jõustunud väärteootsusest nähtub, et kostja ületas reguleerimata ülekäigurajal sõidutee jalgrattaga sõites, ei veendunud manöövri ohutuses ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Väärteomenetluses tuvastati samuti, et kostja jalgrattal ei põlenud ees ega taga tuled (dtl 35–126).
6. 04.05.2026 toimunud kohtuistungil ilmus hageja, kostja istungile ei ilmunud. Hageja jäi nõude juurde, palus kohtul arvestada väärteomenetluse otsust ja väärteotoimiku materjale ning ei taotlenud tunnistajate vahetut ülekuulamist. Kohus uuris väärteotoimikut dokumentaalse tõendina (dtl 129–130). KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus menetleb asja lihtmenetluses

§ 405

järgi, sest tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa lihtmenetluse piirmäära.

§ 442

lg 6 järgi võib kohus lihtmenetluse asjas piirduda otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite lühihinnanguga.

1. VÕS § 1043 järgi peab isik hüvitama teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see põhjustatakse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja vaid juhul, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
2. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud dokumendid ja kohtunõude alusel saadud väärteotoimiku materjalid, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja süüline käitumine. Kostja ületas ülekäigurajal jalgrattaga sõites sõidutee, veendumata manöövri ohutuses, ning liikus hämaral ajal jalgrattaga, millel ei põlenud nõutavad tuled.
3. Kohus ei pea kostja vastuväiteid hageja kaassüü kohta põhjendatuks. Kostja väited selle kohta, et teine sõiduk peatus enne ülekäigurada ja et hageja oleks pidanud sellele reageerima, ei tõenda hageja kaassüüd ega välista kostja enda kohustust veenduda sõidutee ületamise ohutuses.
4. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et kahju jäi hüvitamata seetõttu, et õnnetus toimus mootorsõiduki käitamisel. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kostja enda õigusvastase ja süülise käitumise tõttu. Ainuüksi asjaolu, et liiklusõnnetuses osales mootorsõiduk, ei välista kostja deliktiõiguslikku vastutust hageja ees.
5. Toimikus sisalduvatest tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis vabastaksid kostja vastutusest või annaksid aluse kahju hüvitamist vähendada. Kohus lähtub sellest, et kostja rikkus liiklusnõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse ning hageja kantud omavastutuse kulu on selle otsene varaline tagajärg.
6. Tõendatud on, et hagejal tekkis kostja teo tõttu otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 2 tähenduses vähemalt 220 euro ulatuses, s.o kaskokindlustuse omavastutusena tasutud summa. 2 Hageja on selle kulu kandmist tõendanud. Kahju ja kostja teo vahel on põhjuslik seos ning kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis vabastaksid teda vastutusest. Seetõttu kuulub hageja nõue täielikult rahuldamisele (dtl 2–7, 35–126).
7. Menetluskulud.

§ 162lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks (

§ 174

lg 1 ja 2) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3