Obsah (7)

§ 217§ 242§ 131§ 88§ 38§ 2171§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2026. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-4803 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ragnar Truu Koh

§ 217

lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 50 (viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot. Süüdi tunnistada Margo Väli 15.11.2025. a toimepandud väärteos

§ 242lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 10 (kümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 (kaheksakümmend) eurot. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahvid kogusummas 480 eurot kuuluvad kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul 40 (nelikümmend) eurot. Rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 15.12.

1. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 08.05.
3. a. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik V K koostas 15.11.
5. a väärteoprotokolli selle kohta, et: Margo Väli 15.11.
6. a kl 13:03 ajal Harju Maakonnas, Maardu linnas Muuga sadama teel Põhjaranna tee 24 poole juhtis mootorsõidukit XXX (registreerimismärkidega XX+XX) kolmel korral, s.o: 1) juhtis mootorsõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht on sõidumeerikus juhikaardile käsitsikande teel salvestanud ajavahemiku 03.11.
7. a kell 07:45 kuni 06.11.
8. a kell 07:05 puhkeajana. Juht lõpetas 03.11.
9. a enda tööpäeva Muuga sadamas Harju maakonnas, Maardu linnas, Põhjaranna tee 24 ning läks koju LääneViru maakond, XXX. Sõiduki juurest Muuga sadamast kuni koduni liikumiseks kulunud aja pidanuks juht juhikaardile salvestama kui muu töö, kuna ta ei lõpetanud enda tööpäeva ettevõtte tegevuskeskuses ega sõiduki tavapärases paiknemiskohas ja sellise sõiduki juurest liikumiseks kulunud aeg on juhi tööaeg, mitte puhkeaeg. Juht on esitanud kontrollijale ebatõeseid andmeid enda tegelike töö- ja puhkeaegade kohta, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. 2) Samuti juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut 10.11.
10. a, eemaldas kell 07:32 oma juhikaardi sõidumeerikust ja jätkas sõitu. Sel ajal sõiduk on jõudnud läbida 71 km. Aja, millal tema juhikaart ei olnud sõidumeerikus, märkis juht 2 puhkeajaks eesmärgiga näidata kohustusliku vaheaja nõuete täitmist. Seega on juht teadlikult võltsinud oma andmeid tegeliku töö- ja puhkeaegade kohta. 3) Samuti juhtis Eesti Vabariigis registreeritud mootorsõidukit koos haagisega, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis.
11. Nimetatud väärteoetteheite põhjal tegi PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J K 15.12.
12. a väärteootsuse, mille kohaselt rikkus Margo Väli

§ 131

lg 1, 3,

§ 88

lg 1 ja

§ 38

lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 217

1 lg 1 ja

§ 242lg 1 järgi.

Väärteootsusega määrati Margo Välile

§ 2171

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1360 eurot.

1. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada PPA 15.12.
2. a otsus osaliselt või täielikult. Kaebuses märgitakse, et ta lahkus Muuga sadamast jalutades, sõidumeerikut kasutada ei olnud võimalik. Väärteoprotokollis ei ole tõendatud, et ta istus autosse ja rikkus seadust. Väide, et juht on esitanud kontrollijale ebatõeseid andmeid enda tegelike töö- ja puhkeaegade kohta ei vasta tõele. Otsuses märgitud väide, et kaebaja juhtis 10.11.
3. a mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja jätkas ilma juhikaardita sõitu, läbides 71 km, ei vasta tõele. Puuduvad tõendid, et kaebaja selle autoga sõitis. Haagise dokumente ei suutnud talle administreerivad töötajad laupäeval saata. Lisaks märgib ta, et määratud rahatrahv ületab tema kuusissetuleku ja on asjaolusid arvestades ebaõiglane. Samuti rikub see karistus ettevõtte mainet, mille heaks ta töötab. Tema võimalused tööturul konkureerida kahanevad ja see võib kahjustada tema ja ta perekonna toimetulekut.
4. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta jääb kaebuse juurde ja ei tunnista enda süüd väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja andis ütlusi rikkumise toimepanemise asjaolude kohta.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puuduvad alused karistusmäära korrigeerimiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü talle etteheidetud väärtegude toimepanemises on kinnitust leidnud, kuid osaliselt tuleb muuta neile antavat õiguslikku hinnangut.
7. Kohtu hinnangul ei ole iseenesest vaidlust selles, et Margo Väli on juhtinud väärteoprotokollis märgitud kuupäevadest 03.11., 06.11., 10.11 ja 15.11.
8. a mootorsõidukit (s.o sõidumeeriku kasutamise kohustusega raskeveokit) XXX registreerimismärgiga XX koos haagistega (viimati registreerimismärgiga XXX). Neid asjaolusid on M. Väli osalt ise kinnitanud kohtus. Juhtimise fakt nähtub ka näiteks vormikaamera salvestiselt, milles on näha, kuidas M. Väli peatatakse 15.11.
9. a Muuga sadamas ja hakatakse koguma tõendeid ka tema sõidumeeriku andmete kohta. Varasemate päevadel sõiduki juhtimist kinnitavad koostoimes tema ütlused, kõik tema juhitud sõiduki 3 sõidumeeriku ja juhikaardiga seotud väljatrükid ja Muuga sadama pääsla numbrituvastussüsteemi väljatrükid. Sõiduki ja haagise andmed on fikseeritud ka väljatrükkides (väärteotoimik tl 5-12). Ka polnud tal esitada haagise registreerimistunnistust või selle koopiat ja ta ei ole kantud registreerimistunnistusele (tl 12). Kohus ei ole tuvastanud ka menetluslikke rikkumisi asja menetlemisel. Nii on kõik rikkumiste asjaolud kantud väärteoprotokolli (tl 1-1pö ja õiguste-kohustuste leht), protokolliga on M. Väli tutvunud, saanud väljendada oma seisukohta (tl 1pö), anda soovi korral ütlusi (seda ta teha ei soovinud, tl 2). Küll aga on küsimus selles, kas etteheidetavaid tegusid saab M. Välile süüks arvata ja kuidas neid peaks sel juhul kvalifitseerima. Väärteoetteheited

§ 2171lg 1 järgi 8.

Kohtuasjas heidetakse Margo Välile ette kolme eri kuupäevadel toimepandud rikkumist, millest 03.11.2025 kuni 06.11.2025 a (väärteoetteheide nr 1) ja 10.11.

1. a (väärteoetteheide nr 2) on oma asjaoludelt sarnased ja kohus käsitab neid koos. 03.11.2025 kuni 06.11.2025 toimepandud rikkumise osas on M. Väli kohtus selgitanud, et tema viis 03.11.
2. a veoki Muuga sadama territooriumil asuvasse terminali, kus seda kasutatakse laevade viljaga laadimisel ning tema sel ajal sõidukit ei juhtinud, vaid lahkus Muuga sadamast, liikus Tallinnasse ja hiljem koju (s.o Lääne-Virumaale). Samalaadse selgituse esitas ta ka 10.11.
3. a rikkumise kohta. Samuti on M. Väli selgitanud, et ettevõttel, kelle heaks ta alltöövõtu korras töötab, ei ole autode baasi, neid hoiustatakse erinevates kohtades. Tema teada on XXX-l ja XXX lepingud Muuga sadamas asuva terminaliga selleks, et terminalis saaks sadamasisestel töödel kasutada nende veokeid ja haagiseid. Tema ülesanne on veok ja haagis kohale viia ning pärast ära tuua, tema seal sisetöödel ei sõida. Ta viib veoki sadamasse oma juhikaardiga, seal eemaldab selle ja lahkub. Kui terminalist antakse teada, et töö on lõppenud, läheb sõidukile järele.
4. Kohtu hinnangul on M. Väli sellekohased ütlused eluliselt usutavad ja need on kooskõlas ka asjas kogutud teiste usaldusväärsete tõenditega. Nimelt on kohus uurinud asjas sõidumeeriku väljatrükke vaidlusaluste kuupäevade osas, millest nähtub, et 03.11.
5. a hommikul on Margo Väli juhikaardiga juhitud sõidukit XXX u 88 kilomeetrit (03.
6. tahhograafi andmete aruanne, mis esitati 09.
7. istungil, kohtutoimik lk 14), mis üldteadaolevalt võimaldab paigutada sõiduki alguspunkti Lääne-Virumaale, kus M. Väli kirjelduse kohaselt sõidukid eri kohtades seisavad. Pärast seda on tema juhikaart eemaldatud ning sõiduk on hakanud liikuma lühikesi vahemaid (0,3 kuni 3,5 km), seejuures on enamik lõike 300 m või 700 m pikkused (lk 14-16pö) Samalaadne tegevus nähtub ka 10.11.
8. a väljatrükist (lk 17-20): M. Väli juhikaardiga sõit on olnud 89 km ja kaardita sõitudel korduvad lühikesed vahemaad (0,9, 1,4 ja 1,8 km). Sõiduki registreerimismärgiga Muuga sadamasse toimetamine 03.
9. ja 10.11.
10. a nähtub ka PK Terminal OÜ ja Tallinna Sadam AS vastustest pääslalogidega (lk 23-23pö; 26-27). XXX OÜ juhatuse liige M. p on andnud ka ütlusi, milles selgitas sellist töökorraldust, nagu on seda kirjeldanud ka M. Väli (lk 30pö-31pö). Kohtul puudub alus taolises sündmuste käigus ja töökorraldus kahelda. Tõendeid kogumis arvestades on ilmne, et veok koos haagisega oligi Muuga sadama alal n-ö sisetööde tegemiseks. Asjas pole tõendamist leidnud, et Margo Väli olnuks veoki roolis kummagi etteheite ajal (03.11 kuni 06.11.
11. a ning 10.11.
12. a) tehtud nn sisetööde ajal. Nii ei saa temale alustuseks ette heita isiklikult sõidukaardita juhtimist ja selleks kasutatud aja alusetult puhkeajaks märkimist ehk teadlikult andmete võltsimist oma tegeliku töö- ja puhkeaja kohta (väärteoetteheite nr 2 kirjeldusest).
13. Siiski tuleb väärteoetteheidete nr 1 ja 2 kirjelduste põhjal kohtul esmalt hinnata seda, kas M. Väli on täitnud mõlemal juhul talle etteheidetava

§ 2171

lg 1 järgi kvalifitseeritava 4 teokoosseisu, s.o pannud siinsel juhul toime digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise. Kohtu hinnangul ei saa teokirjelduste pinnalt M. Välile selliseid rikkumisi ette heita – ta ei ole teadvalt võltsinud andmeid või rikkunud andmete lugemise või säilitamisele kohalduvaid norme. Väärteoprotokolli kohaselt on etteheites nr 1 rikutud

§ 131

lg 3 nõudeid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 32 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 561/2006 art 9 nõudeid; väärteoetteheites nr 2 aga

§ 131lg 1, 3, määruse nr 165/2014 art 32 lg 3 ja art 36 nõudeid.

Väärteootsuses on rikutud õigusnormideks märgitud

§ 131lg-d 1 ja 3 ehk sõidumeeriku kasutamisega seotud rikkumistele.

Viimased teevad viite määruse nr 165/2014 artiklitele 32 kuni

1. Nimetatud määruse art 32 lg 3 kohaselt on mh keelatud sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine ning salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolusid arvestades tegemist võltsimise jt viidatud alustega. Küll aga saab märkida, et määruse nr 165/2014 art 34 lg 1, 3 ja 5 p „b“ alapunktid ii–iv reguleerivad juhikaartide ja sõidumeeriku kasutamist, nähes ette nt selle, kuidas tuleb andmed sisestada, kui juht ei viibi sõidukis ega saagi seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada. Seejuures tuleb art 34 lg 1 kohaselt juhil kasutada salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Seega ajal, kui juht ei juhi sõidukit või ei ole seda üle võtnud, ei pea juhikaarti kasutama.
2. Praeguse vaidluse seisukohast on olulised need kriteeriumid, mida näeb ette määruse nr 561/2006 art 9 nendeks olukordadeks, kus juhil tuleb teha muid töid või tegevusi. Nii näeb art 9 lg 2 ette, et: „Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks /…/ sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, mis ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamis- või lamamisasemele.“ Määruse art 9 lg 3 näeb aga ette, et: „Aega, mida juht kulutab käesoleva määruse reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, mis ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitletakse muu tööna.
3. Viidatu tähendab, et mis tahes viisil veoki juurde või selle juurest (nt koju) liikumiseks kasutatud aega ei saa käsitada puhkeajana. Lisaks loetakse nt sõiduauto juhtimine veoki juurde või selle juurest lahkumise aga muuks tööks. M. Väli on 03.
4. kuni 06.11.
5. a ja ka 10.11.
6. a rikkumiste osas märkinud, et veok algselt tema kodus ei asu ja ettevõttel ei ole ka n-ö baasi. Tema selgituste järgi 03.
7. sõiduki äraviimise järel lahkus ta sadamast Tallinnasse ja pärast seda koju ning 06.11 naasis sõiduki juurde; 10.
8. lahkus hommikul Tallinnasse ja naasis õhtuks sõiduki juurde. Lähtudes viidatud regulatsioonist polnud M. Välil alust märkida 03.11 kuni 06.11 ja 10.11 kuupäevadel sõiduki juurde mineku või selle juurest lahkumise perioode puhkeajaks. See on ka lihtsasti seletatav – määruse nr 561/2006 regulatsiooni eesmärk on mh see, et autovedude valdkonnas oleks võrdsed konkurentsitingimused (määruse põhjenduspunkt nr 1, art 1) ning parandada määruse töötajate sotsiaalseid tingimusi ning üldist liiklusohutust (põhjenduspunkt nr 17 ja art 1). Üldistatult saab öelda, et määruse art 9 lg-d 2 ja 3 lähtuvad arusaamast, et veoki juurde mistahes viisil liikudes (isegi kui ta ise sõiduautot ei juhi) juht ei puhka, v.a kui veok asub tema kodus, ettevõtte tavalises tugipunktis või juhile tagatud magamisasemega laevas või rongis ehk kohtades, kus juht saab liiklusohutuse vaates end ka reaalselt välja puhata. 5
9. Seega tuleb järeldada, et väärteoetteheite nr 1 osas märkis M. Väli puhkeajaks perioodi, mida selleks poleks tohtinud märkida ja osa sellest perioodist tulnuks märkida kui „muu töö“. Väärteoetteheite nr 2 osas tuleb järeldada, et kuigi eespool leidis tuvastamist, et M. Väli 10.11.
10. a päevasel ajal sõidukit ise 71 km ulatuses ei juhtinud, siis lahkus ta 10.11.2025 a hommikul veoki juurest Tallinnasse ja läks terminalist saadud kutse peale veoki juurde tagasi. Tegu pole puhkeajaga, nagu teokirjelduses on ka välja toodud. Vastav liikumisele kulunud aeg tulnuks märkida muu tööna. Võimatu pole, et arvatavalt võinuks osa aega märkida ka direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis „b“ nimetatud „valmisoleku ajana“, kuid viimase märkimata jätmist ei ole M. Välile ette heidetud. Vastuseks kaebuse esitaja väitele tuleb kohtul siin ka rõhutada, et see, et haagiseid või sõidukeid valdavatel ettevõtetel on konkreetse sisuga lepingud Muuga sadama või seal tegutsevate ettevõtetega ei saa kuidagi välistada konkreetse juhi kohustusi töö- ja puhkeaja jälgimisel ja sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele seatud nõuete täitmisel.
11. Kõike eelnevat kokku võttes on tuvastamist leidnud, et 03.11.2025 kuni 06.11.
12. a ja 10.11.
13. a juhtumitel on M. Väli märkinud puhkeajaks ka perioode, mida poleks tohtinud selleks märkida ja mis tulnuks osaliselt märkida „muu tööna“. Seega pole kohtu hinnangul rikutud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid, vaid andmed olid ise valed. Sellega ei ole kummagi rikkumise puhul täidetud

§ 2171lg 1 süüteokoosseis.

Küll aga täidab selline tegevus

§ 217

lg 1 järgi digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise koosseisu.

1. Lähtudes M. Väli selgitustest, et tema tööpäev lõpeb auto kõrval ja ajal, kui tema sõidukit ei kasuta, on väärteoetteheited nr 1 ja 2 toime pandud kohtu hinnangul hooletusest, sest ta ei tea süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemist, kuid oleks pidanud neid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
2. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud kummagi väärteoetteheite juures. Väärteoetteheide

§ 242lg 1 järgi 17.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette

§ 88

lg 1 ja

§ 38

lg 2 sätestatud nõuete rikkumist.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel

§-s 88 ja § 145 lg-s 2 loetletud dokumendid.

§ 88

lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Kuna menetlusalusele isikule on ette heidetud sõiduki registreerimistunnistuse esitamata jätmist, siis on

§-s 88 lõikes 3 sätestatud erandi, mille kohaselt kui isikul on kaasas dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. 18. Kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustest lähtudes ei ole M. Väli iseenesest

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise ja

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist eitanud, kuid on esitanud omapoolse põhjenduse. Nii on ta selgitanud, et juhtum leidis aset laupäeval ning selgus, et haagis, millega kaebaja pidi töötama, oli rivist väljas. Kohtuistungil 6 selgitas ta, et haagis tuli ringi vahetada, sest see oli määrdunud. Ta sai töö jätkamiseks asendushaagise, mille dokumente talle laupäeval administreerivad töötajad koheselt saata ei suutnud. Iseenesest saab kohtu hinnangul pidada M. Väli selgitusi eluliselt usutavateks ja tema ütlused on selleski osas usaldusväärsed. Need on kooskõlas 15.11.

1. a vormikaamera salvestiselt nähtuvaga ja kaudselt ka tunnistaja M. P ütlustega, kes tõdes, et laupäeval olnuks passikoopia saamine kontorist keeruline. Vaatluse alla olev 15.11.
2. a oligi laupäev. Kuna tegemist on juhiga, kes igapäevaselt töötab veokijuhina, sh enda sõnul vahetab neid tihti (lk 12-12pö) ja kasutab ka XXX OÜ omandis või vastutavas kasutuses olevaid haagiseid, kuid pole ise kantud registreerimistunnistusele (sh reg nr XXX, tl 12), siis on ta üheselt teadlik temal lasuvatest kohustustest mistahes taolise haagisega kaasaskantavate dokumentide kohta. Ka

§ 33

lg 2 p 5 sätestab eraldi juhi kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kuivõrd konkreetne haagis on registreeritud Eestis, siis piisanuks Eesti piires ka registreerimistunnistuse koopia esitamisest. Kuna haagise registreerimistunnistust või selle koopiat tal kaasas ei olnud ning ta pole ka selle vastutav kasutaja, kasutaja ega omanik ja nendeks olevate juriidiliste isikute esindajaid ei viibinud kaasas, rikkus Margo Väli

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustusi ning pani toime

§ 242lg 1 ettenähtud väärteo.

1. Lähtudes sellest, et selline kohustus on tegelikult üldteada, ja Margo Väli esitas kaitseväite nagu olnuks registreerimistunnistuse või selle koopia olnud puhkepäeva tõttu võimatu, tuleb tõdeda, et rikkumine on toime pandud kavatsetult, sest ta seadiski eesmärgiks juhtida autorongi vastavaid dokumente kaasas kandmata ja teadis, et sellega paneb toime vastava liiklusrikkumise.
2. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Selline eksimus olnuks mõistlikult välditav. Ka võimalikus eri kohustuste kollisioonis olles ei tuvastatav, et M. Väli oleks teinud kõik endast oleneva, et täita vastavat liiklusseadusest tulenevat kohustust – ta ei teinud ühtegi pingutust registreerimistunnistuse või selle koopia hankimiseks. Karistus
3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.
4. Mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest näeb

§ 217lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest näeb

§ 242lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud

§ 2171lg 1 alusel rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1360 eurot.

Mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest näeb

§ 2171 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Seega on kohtuväline menetleja hinnanud M. Väli süü keskmisest veidi suuremaks, kuivõrd karistus on määratud sanktsiooni keskmäära ületavas määras. Kohus leiab, et M. Väli süü suurus on keskmäära lähedane. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et

§ 217

7 lg 1 järgi on rikkumisi mitu, samas on rikkumised toime pandud teadmatusest ja kogemuste puudumisest. Samuti saab mõnevõrra arvestada, et M. Välit on 04.03.

1. a varem karistatud mh (üsna väheolulise) sõidumeeriku kasutamisega seotud rikkumise eest.
2. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebaja käitumises ei ole tuvastatavad karistust kergendavad asjaolud, samuti ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub sellise kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kaebuse esitaja ei ole toimepandu osas kahetsust väljendanud, vaid on pigem otsinud õigustusi enda käitumisele. Ta ei ole enda süüd väärteo toimepanemises tunnistanud ja on aktiivselt üritanud enda süüd väärteo toimepanemises ümber lükata. Nimetatu annab alust arvata, et isik ei ole andnud mitte mingisugust negatiivset hinnangut enda tegevusele liiklusnõude rikkumisel. Seetõttu leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna ei ole ka kohtumenetluses tuvastatav puhtsüdamlik kahetsus (ega muu karistust kergendav asjaolu). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud.
3. Kohus on tuvastanud, et kohtuvälise menetleja otsuses on määratud üks karistus kõigi tegude eest, lähtudes KarS § 63 lg-st
4. Selliselt on karistuse mõistmisel ekslikult käsitatud kõiki rikkumisi koos, kuigi tegemist pole ideaalkogumiga. Kohtus on selline viga süüdlase olukorda raskendamata võimalik kõrvaldada. Kuna 03.11 kuni 06.11.2025 ja 10.11.
5. a rikkumised tuleb kvalifitseerida

§ 217lg 1 järgi, siis lähtudes Kar

S § 63 lg-st 3 mõistab kohus ühe karistuse

§ 217

lg 1 alusel ja eraldi karistuse

§ 242lg 1 alusel 15.11.2025.

a rikkumise eest. Arvestades keskmist süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuid teisalt ka isiku hoiakuid ja suhtumist toimepandusse, leiab kohus, et isiku mõjutamiseks on kohane teda karistada

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot ning

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Arvestades rahatrahvide suurust ning kaebaja selgitusi enda sissetulekute ja kohustuste kohta, määrab kohus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 aluse, et kohaldatud rahatrahvid kogusummas 480 eurot kuuluvad kandmisele ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 8