← Eesti

2-26-6695/6

Obsah (8)§ 47§ 49§ 43§ 15§ 46§ 45§ 2§ 44

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse avalikult tegemise aeg ja koht 27. mai 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-26-6695 Tsiviilasi A-M. K. maksejõuetusavaldus Menetlu

§ 47lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. ASJAOLUD

  1. A-M. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 24.3.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, millise kohus jättis 18.5.2026 määrusega käiguta. Võlgnik kõrvaldas puudused 22.5.
  2. Võlgnik taotleb enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses. 2

(6)2-26-6695 Avalduse ja täienduse kohaselt on võlgnik abielus, varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestus. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu, mida võlgnik on saanud viimased kaks kuud, milline kulub praktiliselt täies ulatuses ära hädavajalike elamiskulude katmiseks. Võlgniku kanda on peamiselt laste ülalpidamisega seotud väljaminekud, toidukorv ning muud igapäevased perekonniti vältimatud kulutused. Vabade vahendite puudumise tõttu ei ole mul võimalik sellest sissetulekust laenukohustusi tasuda. Võlgnikul puudub kinnis- ja muu arvestatav vara. Avalduse esitamise ajal ning hiljem kohtule esitatud võlgniku arvelduskontol on saldo 0 eurot. Võlgniku kohustuste kogusumma on avalduse kohaselt 20 810,87 eurot. Peamised võlausaldajad on erinevad krediidiandjad ja inkassoettevõtted (mh Bondora AS 8000 eurot, TF Bank AS 5756,87 eurot, Ferratum Bank AS 2500 eurot, Modena OÜ 4000 eurot, Coop AS 554 eurot). Avalduse kohaselt ei ole võlgnevuste suhtes täitemenetlusi algatatud. Võlgnik selgitab, et kohustused tekkisid alates 2019. aastast tema nimele tema teadmata, kui lähedane kasutas tema isikuandmeid ja ID-kaarti. Võlgnik asus hiljem kohustusi heas usus täitma, kuid 2025. aasta novembris maksevõime halvenes seoses leibkonna vältimatute kulude suurenemisega (sh sõiduki remondikulud), mistõttu ei ole tal enam võimalik kohustusi teenindada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

§ 15

lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. 4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Kohus leiab, et A-M. K. suhtes on täidetud füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamise eeldused. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 20 810,87 euro ulatuses. Võlgnikul puudub arvestatav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, ning rahalised vahendid maksekontodel on vähesed. Pangakonto väljavõtte kohaselt võlgniku igakuised rahalised vahendid kuluvad peamiselt igapäevaseks elamiseks ning perekondlike kohustuste täitmiseks ning vaba raha võlgade teenindamiseks on piiratud. Kohus kontrollis ka avalikke registreid (kinnistusraamat, liiklusregistrit, äriregistrit). Äriregistri andmetel võlgnik ühegi juriidilise isikuga seotud ei ole. Kinnistuid võlgniku nimele registreeritud ei ole. Liiklusregistri andmetel on võlgnik sõiduki Audi A4 Avant (rg-märk XXX, ehitusaasta 2013) 3

(6)2-26-6695 kasutaja, sõiduki omanikuks on võlgniku abikaasa. E-täitise andmetel ei ole võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud. Võlgnik on selgitanud, et kohustused on alguse saanud kolmanda isiku poolt tema identiteedi kuritarvitamise tõttu ning et ta asus perekondlikel kaalutlustel ja tõendite nappuse tõttu kohustusi siiski täitma, kuid maksevõime halvenes
  1. aasta novembris seoses ootamatute vältimatute kuludega. Kohtu hinnangul haakub selline selgitus ka esitatud dokumentidega selles osas, et võlgniku võlakoormus on märkimisväärne ning jaotunud mitme võlausaldaja vahel, võlgnikul puudub realiseeritav vara ning pangakonto väljavõte näitab piiratud rahavoogu ja 0-saldoga lõppevat perioodi. Arvestades avalduses esitatud kohustuste kogusummat ja võlausaldajate ringi, võlgniku poolt vara puudumise kohta esitatud andmeid ning pangakonto väljavõttest nähtuvat rahavoogu (sissemaksed väiksemad kui väljamaksed ja lõppjääk 0,00 eurot), kohus järeldab, et võlgnik ei ole võimeline täitma oma rahalisi kohustusi nende sissenõutavaks muutumisel. Pangakonto väljavõttest nähtub, et vaadeldud mitme kuulise perioodi jooksul ei tekkinud kontole rahalist reservi ning periood lõppes 0-saldoga. Nimetatud asjaolud koos võlgniku selgitustega (sissetuleku piiratuse ja vältimatute kulude katmise kohta) võimaldavad järeldada, et tegemist ei ole üksnes ajutise maksehäirega, vaid maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus tuvastab, et A-M. K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
  2. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
  3. Pankrotihaldur Kristo Teder on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku A-M. K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kristo Tedere ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.

§ 45

lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, 4

(6)2-26-6695 kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. A-M. K. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. 9. Lisaks pankrotimenetluse algatamise eelduste täidetusele tuleb hinnata ka kohustustest vabastamise perspektiivi. Kohus tuvastab, et võlgnik on füüsiline isik ja püsivalt maksejõuetu, mistõttu on täidetud

§ 45lg 2 esmased eeldused.

Avaldusest ei nähtu esialgu asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 45lg 3 alusel.

Avaldusest nähtub, võlgniku makseraskused tekkisid temast mitteolenevatel põhjustel ning võlgniku käitumises puuduvad pahatahtlikkuse tunnused. Samuti on võlgnik kirjeldanud oma praegust majanduslikku olukorda. Võlgnik on esitanud andmed oma vara ja kohustuste kohta ning vara on praktiliselt puuduv. Võlgnik on väljendanud valmisolekut täita menetluses seadusest tulenevaid kohustusi ning tegeleda tulutoova tegevusega. 10. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei ole perspektiivitu, kuna esialgsete andmete põhjal puuduvad menetluse algatamist välistavad asjaolud ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohustustest vabastamise perspektiiv sõltub eeskätt sellest, kas võlgnik täidab menetluse jooksul oma kohustusi (

§ 47

), ei riku süüliselt võlausaldajate huve ning annab endast parima sissetuleku teenimisel ja võlgade osalisel rahuldamisel. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluse eesmärk anda võlgnikule uus majanduslik algus, eeldusel et tema käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele esineksid.

§ 45lg-s 3 sätestatud alused menetluse algatamisest keeldumiseks andmed puuduvad.

11. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 12.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. 13.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.5.2027, et oleks täidetud

§ 46lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu 5

(6)2-26-6695 korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 15. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 – 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 16. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.