4-25-4718/8

(940025000067)Kohtunik Regiina Lebedeva Väärteoasi Enefit Industry OÜ kaebus Keskkonnaameti

1. detsembri
2. a otsusele ulatuses, millega Enefit Industry OÜ-le määrati tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi rahatrahviks 200 000 eurot Menetlusalune isik Enefit Industry OÜ (kuni 27.03.2025 Enefit Power AS, alates 27.03.2025 kuni 08.01.2026 Enefit Industry AS, alates 08.01.2026 Enefit Industry OÜ) registrikood 10579981; asukoht Keskterritooriumi/1 Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond; epost: info@enefitpower.ee Esindaja volitatud esindaja Eesti Energia AS jurist Alan Paas epost: XXX Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet registrikood 70008658; asukoht Roheline tn 64, Pärnu linn; e-post: info@keskkonnaamet.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHUS OTSUSTAB
3. Rahuldada Enefit Industry OÜ kaebus osaliselt.
4. Tühistada Keskkonnaameti
5. detsembri
6. a otsus väärteoasjas nr 940025000067 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 1

(9)4-25-4718 ASJAOLUD JA MENTLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnaameti 04.12.
2. a otsusega väärteoasjas nr 940025000067 karistati Enefit Industry AS-i (uue nimega Enefit Industry OÜ, kuid lahendis arusaadavuse huvides valdavalt kasutatud kohtueelse menetluse ajal kehtinud ärinime Enefit Industry AS) tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi 200 000 euro suuruse rahatrahviga. Väärteootsuse kohaselt ei täitnud Enefit Industry AS ajavahemikul
3. aprillist kuni
4. septembrini 2024 juhatuse liikme A T kaudu Enefit õlitööstuse Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmete keskkonnakompleksloa nr XX tabelis 5 sätestatud nõudeid. 1.
5. Kõnealusel perioodil korraldas Enefit Industry AS juhatuse liige A T Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes tekkinud 16 436 tonnist 8 511 tonni fenoolvee käitlemise samades seadmetes, kuigi keskkonnakompleksloa nr XX kohaselt tulnuks fenoolvesi suunata Eesti Elektrijaama kateldesse. Fenoolvee käitlemine seisnes selle suunamises tagasi õlitootmise utmisprotsessi seadmetesse. 1.
6. Rikkumine pandi toime juriidilise isiku huvides ja nimel ettevõtte toonase juhatuse liikme A T kaudu, kes vastutas õlitööstuse tegevuse eest ning kelle kohustus oli olla kursis loa nõuetega. Keskkonnaamet leidis, et rikkumine pandi toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna juhatuse liige teadis või pidi teadma loa nõudeid. Keskkonnaamet oli juba
7. aasta esimeses pooles selgesõnaliselt teatanud, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata jätkus tegevus mitme kuu vältel. 1.
8. Rikkumine tuvastati ulatusliku tõendikogumi alusel, sh Keskkonnaameti korrapärased ja erakorralised objektikontrollid (novembris ja aprillis 2024), ettevõtte enda esitatud fenoolvee koguste tabelid, juhatuse liikmete ja töötajate ütlused, Keskkonnaameti ametnike ja keskkonnaspetsialistide ütlused, Tartu Ülikooli professori H O ütlused, mis käsitlesid IdaVirumaa tööstuskoormuse ja välisõhusaaste terviseriske, ning lõhnahäiringute kaebused Narva piirkonnast samal ajavahemikul. 1.
9. Karistuse määramisel arvestati rikkumise kestust ja mahtu, selle toimepanemist IdaVirumaa kõrge keskkonnakoormusega piirkonnas, varasemat jõustunud keskkonnakaristust samalaadse rikkumise eest ning asjaolu, et rikkumine jätkus ka pärast Keskkonnaameti keeldu. Kuigi otsest keskkonnakahju ei tuvastatud, pidas Keskkonnaamet tegu ohtlikuks selle potentsiaalse mõju tõttu välisõhu kvaliteedile, elanike tervisele ja keskkonnale. Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele
10. Enefit Industry AS-i volitatud esindaja Alan Paas esitas 19.12.2025 kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palus tühistada Keskkonnaameti 04.12.
11. a otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Alternatiivselt palus kaebaja tühistada otsus osas, millega Enefit Industry AS-ile määrati 200 000 euro suurune rahatrahv, ning teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas. Samuti paluti kaebuses mõista Enefit Industry AS-i menetluskulud välja Keskkonnaametilt vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. 2.
12. Kaebaja märkis, et väärteoasi on sisult analoogne väärteoasjaga nr 4-25-255 (väärteomenetluse nr 940024000538), milles on jõustunud Viru Maakohtu 28.04.
13. a otsus. Viidatud menetluses karistas Keskkonnaamet Enefit Industry AS-i 02.01.
14. a otsusega (kaebuses ekslikult märgitud väärteoprotokolli koostamise kuupäev 02.12.2024) fenoolvee käitlemise eest perioodil 28.01.2024–08.04.2024 Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes 110 000 euro suuruse rahatrahviga. Käesolevas asjas on kaebaja 2

(9)4-25-4718 hinnangul etteheidetav rikkumine väiksemas mahus, kuid sellele vaatamata määrati oluliselt suurem trahv. 2.

1. Enefit Industry AS-i esindaja leidis, et väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kuna ettevõte on varasema trahvi tasunud, juhtkond on vahetunud ning rakendatud on meetmeid edasiste rikkumiste vältimiseks. Alternatiivselt taotleti trahvi olulist vähendamist, kuna arvestamata on jäetud mitu karistust kergendavat asjaolu, sh vabatahtlik teabe edastamine Keskkonnaametile, tegeliku kahju puudumine ja koostöö menetluses. 2.
2. Samuti vaidlustati Keskkonnaameti poolt trahvi määramisel kasutatud tõendite asjakohasus (H O ülekuulamise protokoll ja lõhnakaebuste väljavõte), väites, et need ei tõenda etteheidetavat rikkumist. Kaebaja leidis ka, et määratud trahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes senise kohtu- ja halduspraktikaga. 2.
3. Kaebaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlus maakohtus
4. 27.01.2026 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning palus VTMS § 120 alusel esitada arvamuse asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses ja seisukoha kaebuse suhtes.
5. Keskkonnaamet esitas 09.02.2026 Enefit Industry AS-i kaebusele kirjaliku seisukoha, milles taotles jätta väärteoasjas nr 940025000067 tehtud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud Enefit Industry AS-i kanda. Ühtlasi nõustus Keskkonnaamet asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaamet leidis, et Enefit Industry AS rikkus teadlikult ja pikaajaliselt keskkonnakompleksloa nõudeid, käideldes ajavahemikul 9.04.–30.09.2024 Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 seadmetes loata 8 511 tonni fenoolvett. Väärteomenetlus on õiguspärane ning puudub alus nii menetluse lõpetamiseks kui ka trahvi vähendamiseks. Keskkonnaamet märkis, et rikkumine on selgelt tõendatud ning fenoolvee kogused (tekkinud 16 436 tonni, käideldud 8 511 tonni) on arvutatud ettevõtte enda andmete ja kontrollprotokollide alusel. Kehtiv kompleksluba nägi ette fenoolvee suunamise üksnes Eesti Elektrijaama kateldesse, mitte käitlemise Enefit 140 seadmetes. Varasem karistus perioodi 28.01.–08.04.2024 eest ei välista vastutust hilisema perioodi 09.04.–30.09.2024 rikkumiste eest, kuna need on ajaliselt ja faktiliselt eristatavad. Rikkumine oli pikaajaline, teadlik ja korduv. Avalik menetlushuvi on suur, arvestades IdaVirumaa keskkonnakoormust ja ennetuspõhimõtte tähtsust. Juhtkonna hilisem vahetus ei mõjuta juriidilise isiku vastutust. Mõistetud 200 000 euro suurune rahatrahv jääb sanktsiooniraami (kuni 400 000 eurot) sisse ja moodustab sellest poole. Karistuse suurus ei sõltu üksnes käideldud koguse võrdlusest varasemate rikkumistega, vaid rikkumise kogumhinnangust KarS § 56 tähenduses. Ettevõtte poolt esitatud teave oli hilinenud ja osaliselt ebaõige ning ei peatanud rikkumist. Menetluses koostöö tegemine on tavapärane kohustus, mitte erandlik kergendav asjaolu. Keskkonnaametit eksitati fenoolvee käitlemise jätkumise osas. Tõendite lubamatuse vastuväidetele vastates selgitas Keskkonnaamet, et H O ütlusi kasutati asjatundja selgitustena rikkumise ohtlikkuse ja kaitstava õigushüve kaalu hindamisel, mitte rikkumise fakti tõendamiseks. Lõhnahäiringute kaebusi arvestati keskkonnatausta ja ohu hindamisel, mitte otsese põhjusliku seose tõendamisel. Kokkuvõttes leidis Keskkonnaamet, et kaebus on põhjendamatu, väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning Keskkonnaameti 04.12.
6. a otsus koos 200 000 euro suuruse rahatrahviga tuleb jätta muutmata. 3

(9)4-25-4718

1. Viru Maakohus võttis 06.03.
2. a määrusega Enefit Industry AS-i kaebuse menetlusse ning otsustas vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas Keskkonnaameti 06.02.
3. a kirjaliku vastuse kaebuse esitajale ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada taandusi ja muid taotlusi kuni 30.03.
4. Kohus määras, et kirjalikus menetluses tehtav maakohtu otsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 08.05.
5. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et VTMS § 132 p 3 alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.
7. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Enefit Industry AS-i karistati Keskonnaameti 04.12.
8. a otsusega THS § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 200 000 eurot Auvere külas NarvaJõesuu linnas, 40107, Ida-Virumaal 09.04.–30.09.2024 keskkonnakompleksloa nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
9. Kaebusest nähtuvalt on Enefit Industry AS-i karistatud sama tegevuse eest Keskonnaameti 02.01.
10. a otsusega THS § 162 lg 2 järgi perioodil 28.01.2024–08.04.2024 rahatrahviga 110 000 eurot. Ka kohtuväline menetleja on 04.12.
11. a otsuses juhtinud tähelepanu asjaolule, et Enefit Industry AS-i on karistatud juba õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr XX (Enefit 140-1 ja Enefit 140-2) nõuete rikkumise eest 02.01.
12. a üldmenetluse otsusega THS § 162 lg 2 järgi, kuid sellest hoolimata jätkus fenoolvee tagasijuhtimine Enefit 140 seadmetesse kogu väärteoprotokollis kajastatud perioodi vältel.
13. Kohus märgib esmalt, et sisuline vaidlus puudub selles, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus on THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu, see oli pandud toime juriidilise isiku huvides selle juhatuse liikme poolt vähemalt kaudse tahtlusega. Juhatuse liige ei olnud keelueksimuses, kuna tal olid vajalikud teadmised õlitööstuse küsimustes ja fenoolvee nõuetekohase käitlemise valdkonnas. Ta oli ka teadlik keskkonnakompleksloaga ettevõttele kehtestatud nõuetest, sh nõudest, et Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes ning ettevõttel ei ole voli iseseisvalt muuta kompleksloaga seatud tööstuse tavapäraseid käitlustingimusi olukorras, kus muudatuse võimaliku keskkonnamõju, -häiringu või -riski ulatus ei ole eelnevalt katsetamisega selgeks tehtud, millest on ka eelnevalt Keskkonnaametit teavitatud.
14. Seonduvalt Keskkonnaameti viitega korduvale rikkumisele selgitab kohus, et korduvust võib jagada faktiliseks ja juriidiliseks. Juriidilise korduvusena käsitletakse seda, kui isik on juba varasemalt karistatud ja ta paneb toime uue teo. Faktilise korduvusena käsitletakse aga seda, kui isik on süüteo varem toime pannud aga teda pole selle eest veel karistatud, st isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem karistatud. Praegusel juhul on Keskonnaamet alusetult viidanud korduvuse sedastamisel varasemale otsusele, kuivõrd see otsus oli tehtud alles pärast väärteoprotokollis etteheidetud teo toimepanemist. Seega ei saanud Keskkonaamet varasema, 02.01.
15. a otsusega karistuse mõistmisel arvestada.
16. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas 28.01.–08.04.2024 ja kohe järgmisest päevast 09.04.–30.09.2024 toime pandud järjepidev keskkonnakompleksloa nõuete rikkumine on 4

(9)4-25-4718 faktilise korduvuse mõttes käsitatav eraldi rikkumistena või on tegemist ühe jätkuva teoga. Korduva süüteo puhul on oluline, et isik alustab uue süüteokoosseisu täitmisega alles pärast eelneva koosseisu täitmist, kusjuures järgnev tegu pole eelnevaga olemuslikult seotud. Sel juhul on vajalik hinnata isiku tahtlust, kuna järgneva koosseisu täitmine peab olema kantud juba eraldi tahtlusest. Jätkuv on aga ühtsest tahtluses kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit.

1. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p 13.2). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused.
2. Vaidlust ei ole selles, et kogu etteheidetav tegevus eelmise väärteomenetluse perioodil kui ka praeguse väärteomenetluse perioodil, st ühtekokku alates 28.01.–30.09.2024 on hõlamtud ajaliselt lähedaste tegudega ja on toime pandud sama objekti vastu sarnasel viisil. Küsimus tekib kohtu hinnangul asjaolus, kas kogu kõnealuse perioodi kestnud tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest või katkestas Keskkonnaameti vahepealne sekkumine senise tegevuse ning Enefit Industry AS võttis vastu uue otsuse alustada sama tegevust keelule vaatamata uuesti. Selle tuvastamiseks tuleb hinnata, mis asjaoludest tulenevalt võeti vastu fenoolvee Enefit 140 seadmetesse tagasisuunamise otsustus ning mis asjaoludest tulenevalt see viimaks lõpetati.
3. J Z (Eesti Energia AS-i Keskkonnateenistuses keskkonnaspetsialist) ütlustest nähtub, et
4. aastal oli õlitööstuses probleem fenoolvee käitlemisega. Enefit Industry AS omas luba käidelda fenoolvett, mis tekkis Enefit 140 seadmetes, ainult Eesti Elektrijaamas, kuid antud elektrijaam ei pääse kuigi tihti turule, et elektrienergiat müüa. Sellest tulenevalt võttis tolleaegne juhatuse liige A T , kes vastutas Enefit Industry AS-is õlitööstuse eest, vastu otsuse, et Enefit 140 seadmetes tekkiv fenoolvesi suunatakse tagasi Enefit 140 seadmetesse. Tunnistaja ei mäletanud, kaua see tegevus kestis, kuid teadis, et see toimus 2024 aastal. (Väärteotoimik tl 2).
5. I M (Eesti Energia AS Keskkonnateenistuse keskkonnaekspert) on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, et tavapäraselt juhiti tekkinud fenoolvesi Eesti Elektrijaama. Kuna Eesti Elektrijaam ei pääse turule, vaid on rohkem reservis, siis hakati otsima lahendust fenoolvee käitlemiseks. Õlitööstusega seotud valdkonna eest vastutav juhatuse liige A T tõstatas koosolekul fenoolvee käitlemise probleemi, siis hakkas Keskkonnateenistus otsima lahendust. Pakuti välja, et taotletakse fenoolvee käitlemiseks/katsetuseks luba Auvere elektrijaamale. Enefit 280 seadmed võivad enda tehases tekkivat fenoolvett tagasi suunata Enefit 280-sse ja Keskkonnaamet aktsepteeris antud tegevust ilma keskkonnakompleksluba muutmata, seega tekkis arvamus, et Enefit 140 seadmetes võidakse ka fenoolvett käidelda, kuna keskkonnakompleksloas otsest keeldu sellele tegevusele ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt saadi
6. a aprillis Keskkonnaametilt info, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 5

(9)4-25-4718 seadmetes on keelatud, eelneva info edastas ta A T . Keskkonnateenistus ja Enefit Industry AS võttis seepeale TalTech ekspertarvamuse

1. a mais, kus eksperdid hindasid, et fenoolvee käitlemine Enefit 140 seadmetes võiks PVT (põlevkivi tootmise parim võimalik tehnika) nõuetele vastata ja sh anti suuniseid fenoolvee katsetamiseks. Sellest tulenevalt tehti Keskkonnaametile ettepanek fenoolvee käitlemise lubamiseks Enefit 140 seadmetes. Keskkonnaamet ei aktsepteerinud ekspertarvamust ega ettepanekut. Järgnevalt Enefit Industry AS vaidlustas Keskkonnaameti keskkonnakompleksloa muutmise korralduse, kus amet soovis loas kehtestada fenoolvee käitlemise keelu nõude Enefit 140 seadmetes. Tunnistaja ei osanud öelda, kes võttis otsuse vastu, et võiks
2. aastal aprillist septembrini Enefit 140 seadmetes fenoolvett käidelda. Keskkonnateenistus informeeris juhatuse liiget A T Keskkonnaameti otsusest, millega kehtestati keeld fenoolvee käitlemiseks Enefit 140 seadmetes. (Väärteotoimik tl 12).
3. Tolleaegne juhatuse liige A T on 22.05.
4. a ülekuulamisel selgitanud, et ta oli
5. aastal Enefit Power AS-i juhatuse liige, tema hallata ja koordineerida oli õlitööstuses õlitootmine. Temale teadaolevalt
6. a aprillist septembrini fenoolvett aerofontäänkoldesse ei juhitud, uurija väited on temale üllatuseks. Fenoolvee katsetamine toimus temale teadaolevalt ainult sellel perioodil, mil toimus eelmine uurimine. Fenoolvee katsetused Enefit 140 seadmetes olid meeskondlikud otsused, st osalesid keskkonnateenistus, sh R M , tootmisjuhid (tehase juhid, insenerid). Kõiki tegevusi ei ole protokollitud. Tema teada kuluarvestuse järgi see ei ole võimalik, et fenoolvett põletati Enefit 140 seadmetes. Fenoolvee kasutamine lõpetati hetkel, kui saabus Keskkonnaametist info, et see on keelatud tegevus. Kuupäevades võib ta eksida, kuid on arvamusel, et see sai kaetud eelmise uurimise perioodiga. (Väärteotoimik tl 36).
7. H R (Enefit Industry AS-i juhatuse liige alates novembrist 2024) on ülekuulamisel selgitanud, et fenoolvee käitlemise ajal aprillist kuni septembrini ei olnud tema juhatuse liige ega töötanud Enefit Industry AS-is. Temale teadaolevalt keelustas Keskkonnaamet fenoolvee käitlemise Enefit 140 seadmetes
8. a aprillis, mille otsustas tol ajal Enefit Power AS juhtkond vaidlustada. (Väärteotoimik, tl 33).
9. Eeltoodud ütlustest saab kokkuvõtvalt järeldada, et otsustus suunata fenoolveed tagasi Enefit 140 seadmetesse sai
10. aastal vastu võetud seetõttu, et ettevõttel puudus võimekus käidelda õlitööstuse tootmisprotsessis tekkivat fenoolvett naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes. Kuivõrd Enefit 280 seadmed võivad enda tehases tekkivat fenoolvett tagasi suunata Enefit 280-sse ja Keskkonnaamet aktsepteeris antud tegevust ilma keskkonnakompleksluba muutmata, siis tekkis arvamus, et Enefit 140 seadmetes võidakse ka fenoolvett käidelda, kuna keskkonnakompleksloas otsest keeldu sellele tegevusele ei olnud. Kuigi Keskkonnaamet viis 15.04.2024 kohapeal läbi õlitööstuse kontrolli ja hilisemas kirjavahetuses juhtis otsesõnu tähelepanu sellele, et Enefit 140 seadmetes fenoolvett käidelda ei tohi (vt väärteotoimik tl 37, DVD-plaat:
11. Keskkonnaameti korrapärase objekti kontrollimise protokoll nr XX (koos lisadega)), nähtub asja materjalidest, et jätkuvalt olid Keskkonnaamet ja Enefit Industry AS eriarvamusel, kas selline tegevus on või ei ole vastuolus kehtiva keskkonnakompleksloaga nr XX.
12. Kohtule jääb seejuures arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt on Keskkonnaamet lugenud eelmise teo lõppenuks just
13. aprillil 2024 ja uue teo alanuks
14. aprillil
15. Väärteotoimikus olevast e-kirjavahetusest nähtub, et alles 26.04.2024 on Keskkonnaameti juhtivinspektori S J saatnud I M e-kirja, milles on selgitanud, et „/…/ Õlitööstuse kompleksloa PVT lubab fenoolvett käidelda ainult Enefit 280 seadmes ja kuni 140 ei ole utilisaatorkatelt, seda teha ei tohi. Palun teavita sellest juhatust ja ootan tagasisidet 6

(9)4-25-4718 selle kohta (milline on ettevõtte otsus fenoolvee käitlemise jätkamise kohta 140 seadmetes). Palun arvamust- märkused kontrolli tulemuste kohta esitada

1. maiks.“ Samas nähtub väärteomaterjalidest ka see, et Keskkonnaameti 28.06.
2. a korraldusega nr XX on erinevalt seni kehtinud loa sõnastusest sätestatud keskkonnakompleksloa nr XX tabeli T6 punktis 10 selgesõnaliselt Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamise keeld. Korralduses on selgitatud, et fenoolvee juhtimine Eesti Elektrijaama oli loal enne muutmise menetlust, kompleksloa tabelis T
3. p 9 järgmises sõnastuses: „Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti Elektrijaama kateldes SO2 vähendamise eesmärgil…“ Ettevõttel ei ole voli iseseisvalt muuta kompleksloaga seatud tööstuse tavapäraseid käitlustingimusi olukorras, kus muudatuse võimaliku keskkonnamõju, -häiringu või -riski ulatus ei ole eelnevalt katsetamisega selgeks tehtud, millest on ka eelnevalt Keskkonnaametit teavitatud. Antud juhul annavad Keskkonnaametile laekunud arvukad kaebused tunnistust, et Enefit 140-tes fenoolvee käitlemisest tekkinud keskkonnahäiringu ulatus on ootamatult muutunud ning avaldab mõju kohalikele elanikele. Seetõttu olukorra selguse huvides kirjutab Keskkonnaamet selgelt välja, mis on lubatud ja mis ei ole. See tähendab, et kui kompleksloa tabelis T
4. p 9 põlevkiviõli tootmise PVT 45 juures on täpsustatud, et õlitööstuses tekkiv fenoolvesi suunatakse Eesti elektrijaama, siis see tuleb suunata Eesti elektrijaama ja mujale suunamine ei ole lubatud seni kuni pole tootmisprotsessi muudatust taotletud ja kompleksloaga loastatud. /…/ Juhul, kui ettevõte soovib tavapärase töörežiimi korral hakata Enefit 140 seadmetes tekkivat fenoolvett suunama tagasi tootmisprotsessi, tuleb selleks Keskkonnaametile esitada kompleksloa muutmise taotlus, kus on lahti kirjutatud, kuidas see tootmisprotsessis täpselt toimuma hakkab ning kas tekivad täiendavad heited ning kuidas heiteid hoitakse alla kehtivaid juba seatud heitepiirväärtusi. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et Enefit 140 aerofontäänkolletes on võimalik käidelda fenoolvett ilma täiendavate heideteta ning keskkonnahäiringuta, mis on juba ettevõtte omavolilise katsetamise korral avaldunud. /…/ Ettevõtte väide, et aerofontäänkoldes fenoolvee käitlemine ei too kaasa negatiivset mõju, on piisavate usaldusväärsete mõõdetud andmetega tõendamata ning ei anna alust kompleksloaga lubatud tegevust iseseisvalt muuta. /…/. (Väärteotoimik tl 37, DVD-plaat:
5. Keskkonnaameti korraldus DM-128192-7_Enefit Power AS keskkonnakompleksloa nr XX muutmine_nr XX. 28.06.
6. a).
7. Keskkonnaameti 28.06.
8. a korraldusele on Enefit Industry AS esitanud 29.07.2024 vaide, milles on muuhulgas leidnud, et Keskkonnaameti korraldus ei ole õiguspärane osas, millega kehtestatakse õlitööstuse kompleksloale kõrvaltingimus tabelis T6 punktis 10, millega keelatakse Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine. Vaide kohaselt leidis Enefit Industry AS, et Keskkonnaamet on jätnud põhjendamatult kaalumata ettepaneku võimaldada Enefit 140-tes fenoolvee käitlemise katsete läbiviimine, jätnud sisuliselt arvestamata vaide esitaja ettepanekut toetava uuringu ning kehtestanud ilma selge kaalutluse ja tehnilise sisendita Enefit-140 tööprotsesse mõjutava piirangu, mis ei ole kooskõlas õlitööstuse PVT järeldustega. Veel vaidemenetluses puudusi kõrvaldades on Enefit Industry AS-i lepinguline esindaja leidnud, et põlevkiviõli tootmise PVT-järelduste (PVT nr 45) kohaselt võib Enefit 140 seadmetes tekkiva fenoolvee puhul rakendada põletamist käitise põletusprotsessides kooskõlas PVT nõuetega. (Väärteotoimik tl 37, DVD plaat:
9. Enefit Power AS vaie parandustega Keskkonnaameti 28.06.2024 korraldus nr XX Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr XX muutmine_13.08.2024).
10. 20.09.2024 on Keskkonnaamet teinud asjas vaideotsuse, milles on muuhulgas jätnud rahuldamata Enefit Power AS-i vaide Keskkonnaameti 28.06.
11. a korraldusele nr XX 7

(9)4-25-4718 keskkonnakompleksloa XX tabeli T6 punkti 10 osas (vöörteotoimik tl 42-49). Sellega sai kõnealune vaidlus lõpliku lahenduse ning väärteoprotokolli kohaselt lõppes rikkumine sellele järgnevalt 30.09.

2. Kohtu hinnangul on 28.01.–30.09.2024 toimepandud rikkumine käsitatav ühe jätkuva teona. Otsus suunata Enefit 140 tootmisprotsessis tekkinud fenoolvesi tagasi Enefit 140 seadmetesse võeti vastu
3. aasta alguses ning see tegevus jätkus
4. septembrini
5. Kogu tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest, mille aluseks oli ekslik arvamus, et kõnealune tegevus ei ole otseses vastuolus keskonnakompleksloaga.
6. Kohus märgib sedagi, et juba enne 02.12.2024 väärteoasjas nr 940024000538 väärteoprotokolli (st 28.01.–08.04.2024 etteheidetud rikkumine) koostamist oli ilmselgeid viiteid sellele, et fenoolvee ebaseaduslik käitlemine võis ka pärast aprillikuud jätkuda.
7. Nii nähtub Keskkonnaameti juhtivinspektori S J 05.08.
8. a ütlustest, et tema
9. aasta tööülesannete hulka kuulus plaanilise kontrolli läbiviimine Enefit Power AS-i õlitööstuses. Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr XX ja korrapärase kontrolli raames kontrolliti 28.11.2024 loa tingimuste täitmist
10. aastal ja jooksvalt ka
11. aasta tegevusi ettevõttes kohapeal koos loa halduri A J . Kontrolli tulemus koostati kontrolli aruanne numbriga
12. Kontrolli aruande valmimine viibis, kuna ettevõtte esindajad esitasid nõutud andmeid mitmel korral, neist viimased 10.02.
13. Muude andmete seas paluti esitada täpsemad andmed fenoolvete tekke ja käitluse kohta, kuna väärteomenetluse nr 940024000538 käigus oli juhatuse liige A T 21.08.2024 kinnitanud, et alates
14. a juuni algusest ei ole Enefit 140 seadmetes fenoolvett käideldud ja et see käideldakse kas Enefit 280 seadmetes või Eesti Elektrijaamas. Keskkonnaameti eesmärk oli seda kontrollida. Andmed fenoolvee käitluse kohta sai tunnistaja 10.02.2025 ja neist selgus, et juhatuse liige ei ole Keskkonnaametile 2024 augustis tõtt rääkinud. Seejuures selgus andmetest, et Enefit 140-s on fenoolvett käideldud juba 2023 aastast kokku 4646 tonni. (Väärteotoimik tl 24). Eeltoodu annab üheselt aluse järeldada, et A T on ka ise eelmises asjas antud ütluses viidanud kõnealusele tegevusele vähemalt kuni juunini
15. Keskkonnaameti juhtivinspektori S J ütlused kinnitavad sedagi, et 28.11.
16. a kontrolli ja selle aruande eesmärgiks oli muuhulgas ka A T väite kontrollimine. Seda kinnitab ka S J 07.01.
17. a ekiri, millest saab järeldada, et aktiivne andmete kogumine toimus enne
18. aastat ning jätkus pärast juhtivinspektori puhkuselt naasmist
19. aasta alguses. Sealhulgas on palutud täiendavalt
20. aasta ja
21. aasta jooksvaid andmeid seadmete kaupa fenoolvee tekke koguste ja käitluskohtade kaupa kuude lõikes (väärteotoimik tl 17).
22. Lisaks on 22.09.2025 kuulatud väärteoasjas üle Keskkonnaameti välisõhu vanemspetsialist K V , kes on muuhulgas selgitaud, et 28.11.2024 kontrollis tema koos Ida- ja Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektori S J ja loa halduri A J Enefit Power AS-i keskkonnakompleksloa XX tingimuste täitmist
23. aastal ja jooksvalt ka
24. a tegevusi. Tunnistaja märkis, et fenoolvee õlitööstuse enda seadmetes käitlemisel on tegemist keskkonnakompleksloa nõuete rikkumisega. (Väärteotoimik tl 21). Eeltoodu viitab samuti sellele, et veel novembris 2024 kontrollitit terve
25. aasta tegevusi, sh fenoolvee nõuetekohast käitlemist.
26. Tähelepanuta ei saa jätta ka Keskkonnaameti 04.12.
27. a otsuses viidatud IdaVirumaa haisukaebuseid 01.04.2024 kuni 01.10.2024 (väärteotoimik tl 74, DVD-plaat). Kaebustest nähtub, et need ei lõppenud pärast aprilli 2024, vaid kaebused Narva linnas ja Narva piirkonnas välisõhus leviva ebameeldiva lõhna ja keemilise reostuse kohta on jätkunud maist kuni oktoobrini
28. 8

(9)4-25-4718

1. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, miks koostati väärteoprotokoll 02.12.2024 ning väärteootsus 02.01.2025, kuigi esines selgeid viiteid sellele, et rikkumine võib vaatamata Enefit Industry AS-i algselt esitatud andmetele olla laiaulatuslikum ja jätkuda ka pärast 08.04.
3. Kuivõrd Keskkonnaamet on 02.01.
4. a otsusega karistanud Enefit Industry AS-i ühe ja sama jätkuva teo eest, kuigi vaid osaliselt, siis sama teo eest uuesti karistamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega. KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
5. protokolli
6. artikkel keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu fakte. Kuigi kohus möönab, et keskkonnakompleksloaga sätestatud nõuete jätkuva rikkumise korral süüteokoosseisuga kaitstava õigushüve ohustamist või rikkumist pidevalt taastoodetakse, mistõttu suureneb teo ebaõigus pidevalt, on ne bis in idem-põhimõtte eesmärk siiski välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest ja kindlustada õigusrahu (vt RKÜKo nr 3-4-1-10-04, p 14).
7. Väärteoasju oleks tulnud menetleda ühtse tervikuna ning karistus oleks tulnud mõista ühe teo eest vastavalt süü suurusele eriosa normis sätestatud sanktsiooni piires. VTMS § 29 lg 1 p 2 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Keskkonnaameti 02.01.
8. a otsus on jõustunud. Seega tühistab kohus VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja 04.12.
9. a otsuse väärteoasjas nr 9400250000067 ja lõpetab selles asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.
10. Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt, kuivõrd lõpetab väärteomenetluse kaebuse väliselt erineval alusel kui seda taotles Enefit Industry OÜ esindaja oma kaebuses, st mitte otstarbekuse kaalutlusel, vaid seetõttu, et isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest.
11. Enefit Industry OÜ esindaja on taotlenud kaebuses ka menetlusklude hüvitamist vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale, kuid kohtule menetluskulude nimekirja esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik selles osas seisukohta võtta. (allkirjastatud digitaalselt) 9