KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2026, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-661 Tsiviilasi C.H hagia

§ 101

lg-te 3-7 järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest). 4. Elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja M.U arvelduskontole nr XXXXXXX, selgitusega: Elatusraha (lapse (-te) nimed) + mis kuu eest tasutakse.
2. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
4. Hageja nõuded 1.
5. 18.07.2024 esitas hageja C.H Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja A.P vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 06.11.
6. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 05.12.
7. Hageja seaduslik esindaja M.U ja kostja A.P elasid koos alates XXXX aasta lõpust kuni XXXXX. Siis sai kostja teada, et hageja seaduslik esindaja on rase. Hageja sündis XXXXX. Hageja seaduslik esindaja on veendunud, et kostja on hageja bioloogiline vanem. Ka kostja on teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja on hageja bioloogiline vanem. Põlvnemise tuvastamisel on kostja kohustatud maksma elatist hageja ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest elatise miinimummääras, arvestades Perekonnaseaduse (

) § 101 sätteid. Hagi esitamise ajal on elatise miinimummäär 287,72 eurot. 04.03.2025 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et suhtles kostjaga viimati siis, kui kostja hageja seadusliku esindaja juurest enne lapse sündi lahkus. Kui laps sündis, siis teatas lapse ema kostjale, et laps on sündinud ja saatis lapse pildi. Ajal, mil lapse ema teatas kostjale, et on lapseootel, elasid nad kostjaga koos /dtl 46/. 1.

1. 1.
2. 1.
4. 2.
5. 2.
7. Kostja seisukohad Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 05.12.
8. Kostja hagile ei vastanud ja vaatamata korduvatele kutsetele ilmuda kohtuistungile, kostja kohtusse ei ilmunud. Kohus hoiatas kostjat, et kui ta kohtusse ei ilmu ka pärast seda, kui talle on kättetoimetatud isikliku kohtusse ilmumise kohustusega kohtumäärus ja kohtukutse, kohaldab kohus sundtoomist. Vaatamata hoiatustele kostja kohtusse ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kostja toimetati kohtusse sundtoomise korras ja kohus kuulas kostja ära 26.02.
9. Kostja kinnitas, et ta on hagiga tutvunud ja ta proovis ka mingis elatise summas kokkulepet saavutada. Tegelikult ei olnud tal tööd, kuid nüüd on töö olemas ja saab iga kuu mingi summa maksta. Kostja võttis õigeks, et elas koos hageja seadusliku esindajaga XXXXXXXXXXXXXX Kostja võttis omaks, et hageja põlvneb temast ja oli seisukohal, et DNA testi ei ole vaja teha, kuna ta teab, et on lapse bioloogiline vanem. Kostja oli seisukohal, et võib teha õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Kostja võttis kogu hagi õigeks. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamisest elatise miinimummääras. Kohtuotsuse põhjendused 3.
10. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui

§ 84lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole XXXXXXXXXXXX sündinud C.H isana ühtegi meest kindlaks tehtud. Sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad /dtl 10/. Lapse ema M.U kinnitusel on C.H isa A.P. Hagi kohaselt elasid hageja seaduslik esindaja M.U ja A.P koos XXXXXXXXXXXXX 3.

1. Kostja on 26.02.2026 ärakuulamisel võtnud õigeks nii põlvnemise tuvastamise nõude kui ka elatise nõude. Kostja kinnitas, et on lapse bioloogiline vanem ja ei pidanud DNA testi vajalikuks ning oli nõus tasuma elatist elatise miinimummääras /dtl 113-114/. 3.
2. Kohtu hinnangul annavad aluse hageja põlvnemise tuvastamiseks kostjast alljärgnevad asjaolud. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on mõlemad kinnitanud, et neil oli kooselu enne hageja sündi perioodil XXXXXXXXXXXXXX. Mõlemad hageja vanemad on kinnitanud, et nad on teadlikud, et lapse bioloogiline isa on kostja A.P. Kostja loobus DNA testi tegemisest, sest kinnitas, et on lapse bioloogiline vanem. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et C.H põlvneb A.P Xist ning kohus rahuldab otsusega C.H hagi A.P vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. 3.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest 18.07.2024 elatise miinimummääras. Hageja väidetel on elatise miinimummäär 287,72 eurot. Kostja võttis hagi elatise nõudes õigeks, märkides, et ta on valmis tasuma elatist elatise miinimummääras. Riigikohus on lahendis 2-17-6713 selgitanud, et kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (RKTKo nr 2-19-19160/42, p 14). Seejuures ei pea pooled enam tuginema asjaoludele, et alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes ega mastaabisäästule, mis tekib, kui peres kasvavad mitu väikese vanusevahega last (RKTKo nr 2-19-19160/42, p-d 14.3 ja 14.4). Kohus kontrollib ja arvestab neid asjaolusid lahendi tegemisel ise. Samuti peab kohus

§ 101

kohase miinimumelatise suuruse arvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga omal algatusel, sõltumata poolte taotlustest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§ 101lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

(p 34). Tuginedes Riigikohtu lahendile on kohus seisukohal, et hageja ei ole arvestanud elatise nõude esitamisel, et hageja seaduslikul esindajal on neli alaealist last /dtl 21/. Seega tuleb hageja puhul arvestada lapsetoetuse määraga, mis on ette nähtud neljanda lapse osas, samuti tuleb arvestada lasterikka pere toetusega. Kohus rahuldab elatise nõude mõistes välja elatise

§ 101

sätetel elatise alammääras, kuid summaliselt väiksemas määras kui hageja on nõude esitanud, sest hageja nõue ei ole kooskõlas

§ 101sätetega.

Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kasuks väljamõistetav elatise miinimummäär 249,59 eurot, mis on ajas muutuv.

1. Hagihind TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõude hagihinnaks 2 589,48 eurot (9 *287,72).
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik