Obsah (8)
§ 142§ 158§ 92§ 94§ 86§ 146§ 147§ 145KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-13554 Tsiviilasi M. S.-i hagi Pärnu linna (Pärnu L
§ 142
lg 1 kohaselt tekib aegumisel üksnes kohustatud isiku õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kui isik aga loobub sellest õigusest ja sõlmib uue kokkuleppe kohustuse täitmiseks, on tegemist kehtiva tahteavaldusega. Lisaks eeltoodule ei piirdunud hageja teadlikkus vaid lepingu allkirjastamise hetkega. Nagu nähtub kostja vastuse lisast 6 (eluasemekomisjoni protokoll), arutati hageja võlgnevust põhjalikult enne uue lepingu sõlmimist. Protokollist nähtub, et ettekandja kinnitusel on hagejaga korduvalt suheldud ja hageja on väljendanud valmidust võlga osade kaupa tasuda. See tõendab, et hagejale oli võla 3 2-24-13554 olemasolu ja selle suurus teada enne üürilepingu sõlmimist ning ta oli andnud nõusoleku selle likvideerimiseks, mis oli ka uue üürilepingu sõlmimise üheks eeltingimuseks. Hageja sai aru, et vastuväitest (aegumisest) loobumise „tagajärg“ on see, et ta saab linnalt vastu teenusena uue eluruumi. Kui ta ei oleks loobunud vastuväitest, ei oleks linn temaga lepingut sõlminud. Seega hageja vahetas oma „õiguse võlga mitte maksta“ „õiguse vastu saada elamispind“. See ongi teadlik loobumine, kus loobutavast õigusest saadud vastu hüve (elamispind) kinnitab loobumise tahtlikkust ja sellest arusaamist.
§ 158
lg 1 ja 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti, kui kohustatud isik nõuet tunnustab, mis võib seisneda ka võlgnetava osalises tasumises. Kuigi Riigikohtu tõlgenduse kohaselt ei saa juba aegunud nõue uuesti katkeda, on hageja käitumine – uue lepingu sõlmimine ja maksete tegemine kokkulepitud tingimustel – käsitatav
§ 142lg 1 nimetatud vastuväite esitamise õigusest loobumisena.
Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses olulises eksimuses (
§ 92
) või pettuse (
§ 94) mõjul.
Kostja on tegutsenud heas usus, pakkudes hagejale elamispinda olukorras, kus hagejal olid rahuldamata kostja varasemad nõuded. Tehingu tühisuse alused (
§ 86
) puuduvad, kuna 150-eurone kuumakse, mis sisaldab nii üüri, kõrvalkulusid kui ka vana võlgnevuse osamakseid, ei ole hageja jaoks äärmiselt ebasoodne ega vastuolus heade kommetega, arvestades eluruumi pakkumise väärtust. Hageja on oma hagis rõhutanud oma rasket olukorda ja õigustust sotsiaaleluruumi kasutamiseks. Samas on kostjani jõudnud teave (tugiisiku märgukiri), et hageja ahistab sihipäraselt teisi sotsiaalpinna kasutajaid, on omavoliliselt vahetanud ukselukke ja takistanud kaasüürnike ligipääsu eluruumidele ning pesemisvõimalustele. Selline käitumine kinnitab, et hageja ei ole heauskne üürnik. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteisega käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja, kes nõuab linnalt erandlikke tingimusi ja lepingu pikendamist, rikub ise jämedalt eluruumi kasutamise reegleid ja teiste isikute õigusi. See lükkab ümber hageja väited, nagu oleks kostja käitunud tema suhtes ebaõiglaselt või sundolukorda ära kasutanud – tegelikkuses on kostja kohustatud kaitsma ka teisi üürnikke hageja omavoli eest.
- Kostja leiab, et hageja ei ole summasid enam tasunud. Hageja väide „enamtasumisest“ on väär, kuna ta eirab poolte kokkulepet suunata osa maksetest varasema võla katteks. Nagu nähtub raamatupidaja koostatud üksikasjalikust jaotusest, suunati hageja 150-eurostest maksetest süsteemselt osa summasid 2010–
- aasta võlgnevuste katteks. Näiteks esimesest laekumisest (20.12.2021) suunati 53,72 eurot otse 28.02.2010 arve nr 32000732 katteks. Isegi kui jätta arvestamata varasem (2010–2011) võlgnevus, on hageja perioodil 2021– 2024 tasunud rahaliselt vähem (3262,78 eurot), kui temale esitatud uued arved (3302,67 eurot) ette nägid. Vahe on 39,89 eurot (3262,78 - 3302,67) hageja võlgnevust kostja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on jõudnud järeldusele, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
- TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. 4 2-24-13554
- Kohus saab esitatust aru, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli kostja ees perioodil 16.02.2010-15.02.2011 sõlmitud üürilepingust tulenevalt võlgnevus. Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud võlgnevus oli üürilepingu nr 3-13.2/125 sõlmimise hetkeks aegunud ning kas kostjal on õigus arvestada hageja poolt 2021-2024 tasutud makseid osaliselt 2010-2011 tekkinud võlgnevuse katteks. Kostja on seisukohal, et aegumistähtaja möödumine ei tähenda, et nõue oleks lõppenud.
- Hageja on palunud tuvastada, et hageja ja kostja vahel 16.02.2010.a sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenevate rahaliste kohustuste sissenõudmise aegumistähtaeg saabus 31.12.2014 kell 23.59 ning 16.02.2010 üürilepingust nr 2- 13.2/48 tulenevad rahalised kohustused aegusid alates 01.01.2015 kell 00.
- 11.
§ 142
lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega (
§ 147lg 1 lause 1).
VÕS § 82 lõike 6 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kokkulepitud tasu maksmise nõude korral hakkab aegumistähtaeg kulgema selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (
§ 147lg 3 lause 1).
Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, siis hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (
§ 147lg 3 lause 2).
12. Kohtule esitatust nähtuvalt tuleneb kostja nõue hageja vastu 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 ning perioodil 02.2010 kuni 02.2011 hagejale esitatud arvetest. Kohus on seisukohal, et viidatud üürilepingust ning viidatud perioodil esitatud arvetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg hakkas
§ 147
lg 3 kohaselt kulgema alates 01.01.2012 kell 00.00 ning kolmeaastane aegumistähtaeg saabus 31.12.2014 kell 23.
- Kostja ei ole välja toonud, et kolmeaastase aegumistähtaja jooksul oleks nõude aegumine katkenud või peatunud, mistõttu on kohtu hinnangul hageja nimetatud nõue põhjendatud ning kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenevate rahaliste kohustuste sissenõudmise aegumistähtaeg saabus 31.12.2014 kell 23.59 ning nimetatud üürilepingust tulenevad rahalised kohustused aegusid alates 01.01.2015 kell 00.
- Hageja on palunud tuvastada 27.10.2021 üürilepingu p 4.3.4 tühisus osas, mis puudutab hageja eelnevate perioodide üüri- ja kõrvalkulu võlgnevusi. Hageja on välja toonud, et oli 2021 lepingu sõlmimisel usus, et temal mingit muud võlgnevust, mida tuleks tasuma hakata täiendavalt, ei eksisteeri, mistõttu kirjutas hageja kostja poolt koostatud üürilepingule alla. Hageja leiab, et kostja oli eelviidatud üürilepingust tulenevate võimalike nõuete aegumisest ehk nende sissenõudmise võimatusest teadlik, seejuures jättis kostja väidetavad nõuded esitamata pankrotimenetluses, mis võimaldanuks hageja väidetavate võlgade kustutamist. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja on oma tahet väljendanud lepingute allkirjastamisega. Hageja on 27.10.2021 lepingusse lisanud omakäelise märkuse „Kokkulepet on selgitatud“, mis kostja hinnangul kinnitab, et hageja sai lepingu sisust aru, sealhulgas punktist 4.3.4, mis nägi ette maksete suunamise eelnevate perioodide võlgnevuste katteks.
- Kohus on 02.04.2026 määruses pooltele selgitanud, et Riigikohus on leidnud, et aegunud nõude tunnustamisega ei saa aegumine
§ 158lg 1 mõttes katkeda.
Kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine
§ 158
lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt Riigikohtu
- detsembri
- otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24;
- veebruari 2016 5 2-24-13554 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. Samuti võib sõnaselget võla tunnistamist kokkuleppel võlausaldajaga pärast nõude aegumist põhimõtteliselt lugeda ka nt kokkuleppeks aegumise pikendamise kohta
§ 145lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 18.
detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146- 13, p 24).
- Kohtule esitatud 27.10.2021 sõlmitud üürilepingu nr 3-13.2/125 punktist 4.3.4 pooled kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma igakuiselt 150 eurot, mis sisaldab tasu üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt lepingu punktile 5 ja ülejäänud summa arvestatakse eelnevate perioodide üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse katteks. Üürilepingule on hageja omakäeliselt allkirjastanud, et kokkulepet on selgitanud. Kostja on seisukohal, et täiendavalt tõendab asjaolu, et hageja oli teadlik loobutavast vastuväitest ning sai loobumise tagajärgedest aru, eluasemekomisjoni protokoll, kus arutati hageja võlgnevust põhjalikult enne uue lepingu sõlmimist. Kohus käesoleval juhul kostja vastuväidetega ei nõustu ning leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja teadlikult loobus vastuväidetest ning sai loobumise tagajärgedest aru. Kostja vastusele lisatud eluasemekomisjoni protokolli väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud koosolekul ning antud arutelus ka ise isiklikult osalenud. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik 27.10.2021 sõlmitud üürilepingust või sellele allakirjutatud kinnitusest üheselt järeldada, et hageja oli teadlik, et ta loobub 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenevatele nõuetele vastuväidete esitamisest, mistõttu tuleb tuvastada 27.10.2021 üürilepingu p 4.3.4 tühisus osas, mis puudutab hageja eelnevate perioodide üüri- ja kõrvalkulu võlgnevusi.
- Hageja on palunud kohustada kostjat tagastama hagejale 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenenud, kuid seoses sissenõudmise aegumistähtaja saabumisega 31.12.2024 kell 23.59, aegunud nõude alusel alusetult tasutud 152,46 eurot.
- VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 18.
§ 142
lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
§ 142lg 1 lause 2 annab võlgnikule õiguse keelduda aegunud kohustuse täitmisest.
Kuigi
§ 142
lg 1 lause 2 annab võlgnikule õiguse keelduda aegunud kohustuse täitmisest, siis nõue ei lõpe aegumisega, samuti ei ole tulene seadusest võlausaldajale keeldu nõuda aegunud nõude täitmist. VÕS § 1028 lg 2 p 2 näeb ette, et kui võlgnik aegunud nõude rahuldab, ei ole tal võimalik nõuda nimetatud summa tagastamist.
- Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei anna asjaolu, et kohus on käesolevas lahendis tuvastanud, et kostja nõue hageja vastu, mis tuleneb 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 213.2/48 on aegunud, hagejale alust nõuda tasutud raha tagastamist. Kohus on seisukohal, et nõuete aegumine ei anna hagejale õigust nõuda kostjale tasutud raha tagastamist, mistõttu tuleb hageja nõue antud osas jätta rahuldamata.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude osas, milles hageja on palunud tuvastada, et hageja ja kostja vahel 16.02.2010 sõlmitud üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenevate rahaliste kohustuste sissenõudmise aegumistähtaeg saabus 31.12.2014 kell 23.59 ning 16.02.2010 üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenevad rahalised kohustused aegusid alates 01.01.2015 kell 00.00 ning nõude osas, milles hageja on palunud tuvastada hageja ja kostja vahel 27.10.2021 sõlmitud üürilepingu p 4.3.4 tühisus osas, mis puudutab hageja eelnevate perioodide üüri- ja kõrvalkulu võlgnevusi. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tagastama hagejale 16.02.2010 sõlmitud 6 2-24-13554 üürilepingust nr 2-13.2/48 tulenenud, kuid seoses sissenõudmise aegumistähtaja saabumisega 31.12.2024 kell 23.59, aegunud nõude alusel alusetult tasutud 152,46 eurot.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 7